3-15-2446/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2446 Haldusasi Saare Haldus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.08.2015 otsuse nr 6-1/2888-6 tühistamise ning kaebaja 29.06.2015 vaide ja 20.07.2015 vaide täienduse läbivaatamise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – Saare Haldus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava RESOLUTSIOON Jätta kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.08.2015 otsuse nr 61/2888-6 tühistamise nõuet puudutavas osas läbi vaatamata; Rahuldada kaebus ülejäänud osas ning kohustada vastustajat kaebaja 29.06.2015 vaiet ja 20.07.2015 vaide täiendust läbi vaatama; Mõista Maksu- ja Tolliametilt osaühingu Saare Haldus kasuks menetluskuluna välja 704 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.05.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Maksu- ja Tolliamet kontrollis 26.01.2015 teate nr 12.2-3/031544-1 ja 08.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031544-2 alusel OÜ Saare Haldus
4. aasta aprilli-, juuli-, oktoobri-, novembri- ja detsembri ning
5. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonide parandustega esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõuete õigsust, samuti
6. aasta detsembri- ja
7. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust. Maksu- ja Tolliamet koostas 27.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031544-6, millega jäeti rahuldamata
8. aasta aprilli-, juuli-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu ning
9. aasta detsembrikuu tagastusnõuded 2745 euro ja 10 sendi ulatuses ning kohustati tasuma täiendava maksusummana 15 859 eurot ja 10 senti. OÜ Saare Haldus esitas 29.06.2015 nimetatud maksuotsuse peale vaide. 09.07.2015 edastas Maksu- ja Tolliamet osaühingule Saare Haldus teatise nr 6-1/2888-2, millega juhtis tähelepanu puudustele vaides. OÜ Saare Haldus esitas 20.07.2015 vaide täienduse. Maksu- ja Tolliamet tagastas 21.07.2015 otsusega nr 6-1/2888-4 OÜ Saare Haldus vaide. OÜ Saare Haldus esitas Maksu- ja Tolliameti 21.07.2015 vaide tagastamise otsuse peale kaebuse, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 27.08.2015 otsusega nr 61/2888-6 rahuldamata.
10. OÜ Saare Haldus esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti 27.08.2015 otsuse nr 6-1/2888-6 tühistamist ning kaebaja 29.06.2015 vaide ja 20.07.2015 vaide täienduse läbivaatamise kohustamist.
11. Tallinna Halduskohtu 22.10.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 35). Maksu- ja Tolliamet vastas 09.11.
13. Tallinna Halduskohtu 09.03.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 47) ning 27.04.2016 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega (tl 60). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
14. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest vaie on tagastatud põhjendamatult ning Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud vaide läbi vaatama. Samuti on kaebaja seisukohal, et tema suhtes koostatud maksuotsus on õigusvastane, sest kaebajat pole ära kuulatud. Lisaks on kaebaja prokuristil P. J olnud 60% töövõimetus, mis ei ole võimaldanud isikul täiskoormusega tegutseda äriühingu huvides.
15. Kaebaja suhtes on rikutud ärakuulamisõigust. Vaideotsuses on tegelikult kaebaja väiteid sisuliselt hinnatud, kuid lõppastmes on nii otsuse vormistuse kui resolutsiooniga vastav otsus kaebajale tagastatud viitega MKS § 143 lg 1 p-le 2 ja § 136 lg 2 p-dele 5 ja
16. Nimetatud alusel saab vaide tagastada eelkõige siis, kui see ei vasta formaalsetele tingimustele ning vaide esitaja ei kõrvalda tähtajaks puudusi. Maksu- ja Tolliamet ei ole selgitanud 09.07.2015 teatises nr 6-1/2888-2, milliseid põhjendusi peaks vastustaja antud juhul MKS § 136 lg 2 p 5 järgi piisavaks. Kui vaide esitaja on esitanud formaalsetele nõuetele vastava vaide, milles on viidatud võimalikule menetlusnormi rikkumisele ning muuhulgas selgitanud, et talle jääb arusaamatuks maksu määramine, siis on see vaidemenetluses piisav. Vaide esitamine peab sõltumata selle põhjendustest käivitama haldusakti õiguspärasuse kontrolli protseduuri haldusorgani siseselt ning see kontroll ei saa sõltuda vaide esitaja väidetest lähtudes.
17. Täiendavas 03.04.2016 seisukohas teatas kaebaja, et lähtuvalt vastustaja positsioonist, mille kohaselt ei olnud tegemist haldusaktiga, loobub ta oma nõudest tühistada Maksu- ja Tolliameti 27.08.2015 otsus nr 6-1/2888-6, kuid muus osas jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde, sest vaiet ei saanud tagastada. Selles oli piisavalt väiteid, mis võimaldasid vaiet sisuliselt läbi vaadata ja koguda täiendavat teavet vaidemenetluse kestel. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi mõistlikku asjaolu, miks ei oleks saanud täiendavat ja asjakohast teavet koguda vaidemenetluse kestel. Vaie ei saa olla põhjendamatu ja kuuluda tagastamisele viitega MKS § 139 lõike 2 punktidele 5 ja 8 ning lõikele 4, kui seda on võimalik sisuliselt hinnata. Kaebaja esindaja väljendas 29.06.2015 vaides soovi esitada asjakohased tõendid vaidemenetluse jooksul, et vältida halduse liigset koormamist asjakohatute dokumentidega, kuid vastustaja keeldus vaidemenetluse alustamisest ning seega polnud 2 kaebajal võimalust asjakohaseid dokumente vaidemenetluse jooksul ka esitada. Vaidemenetluses on haldusorganil selgitamiskohustus, mida vastustaja pole antud juhul piisavalt täitnud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Maksu- ja Tolliamet leiab, et tühistamiskaebuse osas tuleb kaebus selle mittelubatavuse tõttu läbi vaatamata jätta ning menetleda üksnes kohustamiskaebust. Vastustaja selgitab, et kuna 27.08.2015 otsus nr 6-1/2888-6 ei ole haldusakt, siis ei saa sellele esitada tühistamiskaebust ja selle kaebuse osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebaja eesmärgiks on vastustaja kohustamine kaebaja esitatud vaide sisuliseks läbivaatamiseks, siis ei ole esitatud tühistamiskaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, vaid kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobivaks kaebuseks kohustamiskaebus.
19. Vastustaja hinnangul on nii Maksu- ja Tolliameti 21.07.2015 otsus nr 6-1/1924-4, millega Maksuja Tolliamet vaide tagastas kui ka sellele otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud 27.08.2015 otsus nr 6-1/2888-6, millega Maksu- ja Tolliamet jättis Saare Haldus OÜ kaebuse rahuldamata ja tagastas vaide, õiguspärased ning maksuhaldur on õigesti keeldunud Maksu- ja Tolliameti 27.05.2015 maksuotsusele nr 12.2-3/031544-6 esitatud vaide menetlemisest. Kuna 29.06.2015 esitatud vaie igal juhul nõuetele ei vastanud, siis selle läbivaatamiseks kohustamiseks puudus ka igasugune alus. Vaides puudusid põhjendused, miks vaide esitaja leiab, et maksuotsus rikub tema õigusi ning vaidele on lisamata dokumendid, mis tõendaksid 29.06.2015 esitatud mittenõuetekohases, sh allkirjastamata vaides esitatud faktiväidet maksuotsuses toodud nõude meelevaldsuse kohta. Väite, et maksuotsuses on tuvastatud õigusvastaselt põhivara ümberarvestusest tekkiv maksukohustus, on kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtukaebuses, samuti ka väite kaebaja prokuristi 60% töövõimetusest, mistõttu tuleb need kaebaja väited kohtuasja lahendamisel vastustaja arvates tähelepanuta jätta. Väide ärakuulamisõiguse rikkumisest maksuotsuse andmisel ei saa iseseisvalt olla maksuotsuse tühistamise nõude aluseks ning lisaks on kaebaja sellekohane väide ka ebaõige. Vastustaja märgib, et 19.05.2015 otsusega rahuldati kaebaja 13.05.2015 esitatud taotlus eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni kaebaja taotletud tähtajani s.o kuni 25.05.
20. Kaebaja ärakuulamisõigust maksuotsuse andmise menetluses ei ole kuidagi rikutud ning ärakuulamisõiguse realiseerimata ja kontrollaktile eriarvamuse esitamata jätmist ei saa vastustajale kuidagi ette heita. Kaebaja eksib, justkui oleks vastustaja teatises üksnes tsiteerinud seadust, andmata ühtegi täpsemat selgitust. Teatis sisaldas endas selgitust ja kaebaja pidanuks eelkõige põhjendama ning tõendama 29.06.2015 esitatud mittenõuetekohases vaides toodud faktiväidet maksuotsuses toodud nõude meelevaldsuse kohta. Kaebaja seda ei teinud. Vastustaja ei nõustu sellega, et justkui oleks vaide põhjendamiseks piisav viidata võimalikule menetlusnormi rikkumisele. Kuigi teatud juhtudel võib see tõepoolest olla piisav, siis haldusakti, eriti aga maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemisel, mida kaebaja vaideorganilt taotles, ainuüksi sellest ei piisa.
21. Täiendavas 05.04.2016 seisukohas leiab vastustaja, et kaebaja viited MKS § 11 lg-le 2 ja HMS §-le 6 ei ole asjakohased. Kuigi uurimispõhimõte rakendub ka vaidemenetluses, mis on haldusmenetluse üheks alaliigiks, siis rakendub see eelkõige vaide sisulise läbivaatamise etapis, mitte aga eelmenetluses, milles kontrollitakse üksnes vaide nõuetelevastavust. Kaebaja eksitab kohut, justkui ei olnud kaebajal võimalust dokumente vaidemenetluse jooksul esitada. 29.06.2015 esitatud vaides lubas kaebaja esitada asjakohased tõendid hiljemalt 10.07.2016, kuid seda ta ei teinud, vaatamata Maksu- ja Tolliameti 09.07.2015 teatisele, milles nende esitamist nõuti vaide puuduste kõrvaldamise korras. Samuti väidab kaebaja eksitavalt, justkui pooled ei vaidleks selle üle, et antud asjas vaidemenetlust sisuliselt ei alustatud. Selles asjas algas vaidemenetlus 29.06.2015, mil kaebaja esitas Maksu- ja Tolliametile vaide ning lõppes 21.07.2015, mil vastustaja tagastas vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
22. Käesolevas haldusasjas on taotletud 29.06.2015 vaide ja selle täienduse läbivaatamise kohustamist. Küsimus on selles, et kaebaja ei nõustunud 27.05.2015 maksuotsusega ja esitas selle peale vaide, kuid maksuhalduri 21.07.2015 otsusega vaie tagastati. Kaebaja leiab, et vaie tagastati põhjendamatult ja et vastustaja oleks pidanud selle läbi vaatama.
23. Vaide tagastamise vaidlustamist reguleerib maksukorralduse seaduse § 144 ning lähtuvalt eelnimetatud seaduse ja paragrahvi lõikest 1 esitaski osaühing maksuhaldurile vastavasisulise kaebuse, kuid see jäeti 27.08.2015 otsusega nr 6-1/2888-6 rahuldamata tagastades vaide. Nimetatud otsuses selgitati muuhulgas halduskohtusse pöördumise võimalust, mida kaebaja kasutas. Samas pidas kaebaja vajalikuks taotleda lisaks vaide läbivaatamise kohustamisele (eeldatavalt selguse huvides) veel ka otsuse nr 6-1/2888-6 tühistamist. Vastustaja omakorda on sellele vastu vaielnud ning selgitanud, et otsuse nr 6-1/2888-6 puhul ei olnud tegemist haldusaktiga, mis tähendab seda, et vaide sisulise läbivaatamise kohustamise eesmärgi puhul tühistamiskaebusega nimetatud sihti ei saavutata ja et selles osas ei ole kaebeõigust. Maksuhalduri kirjaliku vastuse üheksandas punktis on osundatud ka sellekohasele kohtupraktikale (tl 38-39). Seonduvalt tühistamisnõudega taotles vastustaja HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmist. Oma 03.04.2016 kirjalikus seisukohas on kaebaja sellega ühtlasi ka nõustunud. Saare Haldus OÜ sellekohases vastuses ei ole vastavaid viiteid halduskohtumenetluse seadustiku asjassepuutuvatele sätetele välja toodud ning seega ei selgu kas mõeldi kaebusest (osaliselt) loobumist HKMS § 153 tähenduses või nõustuti kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmisega, kuid see oleks üksnes teoreetiline käsitlus, millel kaebaja sisuliste eesmärkide kontekstis olulist tähendust ei ole. Põhivaidlus väljendub küsimuses sellest kas vaie tagastati põhjendamatult või mitte ja kas seda oleks olnud vaja siiski sisuliselt lahendada. Arvestades asjaolu, et vastustaja oli omapoolse taotluse esitanud ning kaebaja vastas sellele, siis tõlgendab kohus osaühingu 03.04.2016 seisukohta selliselt, et kaebuse osalise läbi vaatamata jätmisega on nõustutud ning jätab kaebuse maksuhalduri 27.08.2015 otsuse nr 6-1/2888-6 tühistamise taotluse osas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Kohustamiskaebuse lubatavuse osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Ühtlasi tähendab see seda, et kohustamisnõude raames tuleb hinnata eelkõige vaide tagastamise õiguspärasuse küsimust.
24. Maksuotsuse peale esitatud vaie tagastati kõigepealt 21.07.2015 otsusega nr 6-1/2888-4, sest vaide täiendamise järgselt ei vastanud see endiselt maksukorralduse seaduse § 139 teise lõike punktides 5 ja 8 ning sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud nõuetele. Eelnimetatud otsuses on selgitatud, et vaides ei sisaldunud põhjendusi selle kohta miks kaebaja leidis, et maksuotsus rikub tema õigusi ning vaidele olid lisamata dokumendid, mis oleksid tõendanud vaide esialgses tekstis esitatud faktiväidet maksotsuses toodud nõude meelevaldsuse kohta. Viidatud on ka MKS § 143 lg 1 punktile 2, mis annab formaalse aluse vaide tagastamiseks kui vaide esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puudusi kõrvaldanud. Kaebuse kohta esitatud kirjalikust vastusest järeldub kokkuvõtlikult samasisuline seisukoht.
25. MKS § 139 lg 2 p 5 sätestab, et vaides tuleb märkida põhjused miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi ning MKS § 139 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse vaides ära ka vaidele lisatud dokumentide loetelu. Vastavalt MKS § 139 lõikele 4 lisatakse vaidele veel ka asjasse puutuvad dokumendid ja kui dokumentide esitamine ei ole võimalik, siis tehakse viide nende asukohale. Kaebaja leiab, et nendel alustel oleks võinud vaide tagastada siis, kui see ei vasta formaalsetele tingimustele ning puudused jäävad kõrvaldamata.
26. Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda, et vaide tagastamine lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 139 teise lõike punktidest 5 ja 8 ning sama seaduse ja paragrahvi lõikest 4 ei olnud antud juhul 4 põhjendatud. Esialgne vaie on tõepoolest äärmiselt lakooniline, kuid kaebaja on püüdnud osundatud puudusi siiski kõrvaldada ning see toimus 20.07.2015 seisuga tähtaegselt, milles ei ole ka vaidlust. 20.07.2015 täienduses on tehtud peamiselt protsessuaalse sisuga etteheiteid seonduvalt dokumentide kättetoimetamisega ja hea halduse põhimõtete järgimisega, kuid vaide pealkirjas (faktilised asjaolud ja õiguslik põhjendus) oli nimetatud ka õiguste rikkumist (tl 22-23). Siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et väga konkreetseid või detailseid põhjendusi selle kohta, kuidas maksuotsus kaebaja õigusi rikub, vaides tõepoolest ei sisaldu. Samas ei saa sellest järeldada, et neid põhjendusi ei oleks üldse olemas. Vaidest selgub, vähemalt kaudselt, et osaühing ei nõustunud maksuotsusega kindlaks määratud täiendava maksukohustusega, mis tähendabki seda, et kaebaja arvates oli tegemist tema õiguste rikkumisega. Olukorras, kus isik ei oska võib-olla õiguste rikkumist piisavalt põhjendada ja seda struktuurselt ning hästi jälgitavalt esitada, ei saa asuda seisukohale, et MKS § 139 lg 2 p 5 nõue oleks üldse täitmata. Samuti ei saa vaiet tagastada viitega MKS § 139 lg 2 p 8 ja § 139 lg 4, kui vaidele jäetakse dokumendid lisamata. Mõnikord võib olla tegemist situatsiooniga, kus vaide esitajal ei olegi midagi lisada või kui isegi on, siis võib pidada selle lisamise tarvidust vähetähtsaks või vaieldavaks. Vastustajaga ei saa nõustuda, et maksukorralduse seaduse § 143 lg 1 p 2 on koosmõjus § 139 lg 2 punktidega 5 ja 8 imperatiivne selles mõttes, et vaide peaks ilmtingimata tagastama kui asjakohaseid dokumente ei ole lisada või seda ei soovita mingisugusel põhjusel teha või kui õiguste rikkumine on maksuhalduri arvates ebapiisavalt välja toodud. Imperatiivsena võiks seda vaadelda pigem sel juhul kui puuduste osundamisele oleks üldse vastamata jäetud, kuid käesoleva kaasuse puhul see nii ei olnud. Seejuures ei ole oluline, et esialgses lakoonilises vaides viidati hilisemale tõendite esitamise kavatsusele. Vaide esitaja võib taolist avaldust puuduste kõrvaldamise raames veelkord kaaluda ja kui dokumente ei esitata, siis saab maksuhaldur sellest omakorda järeldada, et neid ei olnud või et nende esitamisest on loobutud. Nimetatud olukorda võiks tõlgendada ka teistsugusena, kuid see võiks tulla kõne alla näiteks taolises situatsioonis, kus maksuhaldur osundab puudusena mingisugusele konkreetsele dokumendile ja nõuab selle lisamist, kuid antud juhul sellist küsimuseasetust ei eksisteerinud.
27. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus kohustamisnõuet puudutavas osas rahuldada, sest vaide tagastamiseks ei olnud põhjust, vähemalt mitte nendel alustel, millele viitas vastustaja. Olukorras, kus vaides toodud põhjendustest maksuotsuse võimalikku õigusvastasust haldusorgani arvates kuidagi ei ilmne, saab jätta vaide rahuldamata ning selle võrra vähem tuleb seda siis ka motiveerida. Küll aga ei saa nõustuda sellega, et ebapiisavalt motiveeritud ja puuduva lisamaterjaliga vaie tuleks seetõttu tagastada.
28. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on jäetud kaebus küll ühes osas läbi vaatamata, kuid põhinõude ehk vaidluse sisu puudutavas osas on otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Saare Haldus OÜ on menetluskulude hüvitamise taotluse koos menetluskulude nimekirja, kahe arve ja vastavate maksekorralduse väljatrükkidega tähtaegselt esitanud (tl 49-55) taotledes 15 euro suuruse riigilõivu ning 689 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Samas tuleb kohtul lähtuvalt HKMS § 109 lõikest 6 mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Maksuhaldur on menetluskulude põhjendatuse küsimuse ühtlasi ka tõstatanud (tl 57-59). Vastustaja leiab, et põhjendatud menetluskuluks võiks olla üksnes esimese arve pinnalt tasutud 299 euro suurune summa, sest arvel märgitud 1,5 tunni pikkune õigusabi oleks võinud olla maksuhalduri otsustuste analüüsiks, vastavate materjalide läbitöötamiseks ja kaebuse koostamiseks piisav ning hilisem õigusabi 2,5 tunni ulatuses ei oleks olnud enam vajalik. Eelnimetatud seisukohaga ei saa siiski nõustuda, sest vastavate materjalide läbitöötamise kõrval ei oleks ilmselt jõutud selle ajaga kaebust korrektselt koostada. Eeldatavalt jõuti selle koostamisega üksnes alustada ning selle sisulist 5 koostamist ja vormistamist kajastab arve nr 201509073, mille ajaline ulatus on 2,5 tundi. Seda ei saa siiski ülemääraseks pidada, kusjuures tegeliku ajakulu ja töö mahtu ei saa alati kaebuse lehekülgede arvuga otseselt seostada. Antud juhul tõusetub veel ka küsimus menetluskulude jaotusest, sest ühes osas jäi kaebus läbi vaatamata. Samas, arvestades kaebaja eesmärki, mis väljendub põhivaidlusena, on läbi vaatamata jäetud nõude osakaal ja tähendus marginaalne. Mõnes mõttes oli tühistamisnõude lubatavuse küsimus üldse vaieldav, kuid osaühing on kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmisega nõustunud ning teoreetiline vaidlus seonduvalt tühistamisnõude lubatavusega kaebaja eesmärkide saavutamisele enam midagi olulist kaasa ei annaks. Vastustaja ei ole õigusabikulude põhjendatuse kohta esitatud arvamuses väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust eelnimetatud tähenduses tegelikult ka tõstatanud. Kõrvale ei saa jätta veel seda asjaolu, et 27.08.2015 otsuses oli vaidlustamisviide märgitud, mille pinnalt võis kaebaja järeldada, et tegemist on siiski haldusaktina vormistatud otsustusega ja et selle tühistamist oli võimalik taotleda. Seega arvestab kohus lähtuvalt HKMS § 108 lõigetest 2 ja 4 läbi vaatamata jäetud nõude tähenduse ja proportsiooni minimaalseks ning jätab väljamõistetava menetluskulu HKMS § 108 lg 11 alusel vähendamata. HKMS § 108 lg 11 reguleerib küll menetluskulude poolte enda kanda jätmist, kuid see põhimõte on kohaldatav ka kaebuse osalise rahuldamise kontekstis ning menetluskulude jaotuse proportsiooni kindlaksmääramisel. Põhivaidluse mõttes on kaebus rahuldatud ning vastustajalt osaühingu kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks jääb 704 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 6