lg 1 kohaselt abielu lahutatakse kohtuotsusega, ühe abikaasa esitatud hagi alusel teise abikaasa vastu. XXXesitas 18.11.2014 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 29.10.2010 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on lõppenud, hageja ja kostja elavad eraldi ning pooltevaheline suhtlus on katkenud. Kohus on hagi 24.11.2014 menetlusse võtnud. 23.12.2014 on käesolevas tsiviilasjas vormistatud kohtulahend. 31.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistas II astme kohus 23.12.2014 Harju Maakohtu otsuse. 03.08.2015 Harju Maakohtu määrusega on käesolevas asjas pooltele antud leppimisaeg ja menetlus peatatud kuni 02.10.2015. 07.10.2015 Harju Maakohtu määrusega kohus uuendas menetluse käesolevas asjas ja jätkas asja menetlemist. Hageja soovib abielu lahutada, abielu taastada ei soovi. Kostja ei soovi lahutada. 19.11.2015 kohtuistungil hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi kostjaga abielus elada. 19.11.2015 kohtuistungil kostja avaldab, et ta ei soovi abielu lahutada kuna neil on väikesed lapsed. Perekonnaseaduse (
) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on korduvalt ja kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, 2 2-14-61027 mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus jätab kostja taotluse leppimiseks tähtaja andmiseks rahuldamata, kuna kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnagul põhjendatud eeldada, et leppimiseks uue tähtaja andmine ja tsiviilasja lahendamisega viivitamine aitab abielu säilitada. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Kui üks pool on jõudnud endas selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus, kuulanud ära poolte seletuse ja võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et poolte abielu on purunenud, seega abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea hetkel abielu jätkamist enam võimalikuks, millest lähtuvalt tuleb abielu lahutada. Juhul, kui üks abikaasadest ei soovi jätkata abielu ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-2/161/2004). Kohus leiab, et on põhjendatud kostja taotlus, jätta pärast abielu lahutamist tema perekonnanimi muutmata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 15.10.2015 toimunud kohtuistungil avaldas hageja soovi jätta riigilõiv enda kanda. Seega kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.