Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi K.-K.M. ja C.-V.M. suurendamise nõudes Tsiviilasja number 2-16-3220 Menetl

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.8. Pooled lühendavad

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega ja määravad määruskaebuse esitamise tähtajaks 2 (kaks) päeva. 1.9. Pooled paluvad käesolev kompromiss

§ 430

lg 1 alusel kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-16-3220

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-3220 – K.-K.M. ja C.-V.M. hagiavaldus V.S. vastu elatise suurendamise nõudes.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on

§ 661lg 4 alusel 2 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on K.-K.M. ja C.-V.M. hagiavaldus V.S. vastu elatise suurendamise nõudes. 01.06.2016.a on kohtule esitatud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss, kus pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). MENETLUSKULUD 2 Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3