← Eesti

3-13-2276/24

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 157§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-13-2276 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis 03.10.2012 korralduse nr 12.2-3/10803-1 alusel läbi Rakecon OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil
  2. a märts-mai. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 04.03.2013 kontrollakti nr 12.2-3/10803-1, millele Rakecon OÜ esitas 24.04.2013 eriarvamuse.
  3. MTA otsustas 25.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/10803-14 vähendada Rakecon OÜ sisendkäibemaksu perioodil
  4. a märts-mai summas 7957,45 eurot, nõuda tagasi
  5. a aprillikuu eest alusetult tagastatud 3117,89 euro suurune maksusumma ning määrata
  6. a märtsi- ja maikuu eest tasumiseks käibemaksu summas 4839,56 eurot. Määratud ja tagasinõutav summa on kokku 7957,45 eurot. Maksuhaldur oli maksuotsuses seisukohal, et Rakecon OÜ ei ole soetanud OÜ-le Ha Serv 28.03.2012 arve nr 38, 10.04.2012 arve nr 52, 25.04.2012 arve nr 54, 02.05.2012 arve 56 ja 28.05.2012 arve nr 64 alusel saematerjali
  7. a märtsis kuni mais Paradiis Pluss OÜ-lt, vaid soetas saematerjali ise Leedust eraisikult ning Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahel vormistati üksnes dokumendid. Ainult arve väljastamine ei tõenda tehingute tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus selgunud asjaolud kinnitavad muud. Asjaolu, et tehinguid Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahel tegelikult toimunud ei ole, kinnitavad kauba päritolu ja üleandmist kinnitava dokumentatsiooni puudumine (arved, rahvusvahelise kaubaveo saatelehed (CMR), kauba vastuvõtu aktid, spetsifikatsioonid) ning maksumaksja poolt kontrolli käigus antud vastuolulised ütlused väidetavate tehingute teostamise asjaolude kohta. Maksumaksjal on kohustus tõendada, et tehingu teine pool oli sama, kes arvel märgitud. Rakecon OÜ ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, millest nähtuks, et saematerjal osteti arvetel nr 38, 45, 54, 56 ja 64 näidatud Paradiis Pluss OÜ-lt. Rakecon OÜ ei täitnud käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg-s 1 märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, arvestades sisendkäibemaksu maha Paradiis Pluss OÜ arvete alusel. Jättes arvestamata tasumisele kuuluva käibemaksu KMS § 29 lg-s 1 sätestatud korras, rikkus Rakecon OÜ KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustust.
  8. Rakecon OÜ esitas 28.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.09.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10803-14 tühistamiseks. Maksuotsus ei ole õiguspärane. Maksuhaldur ei ole arvestanud ja uurinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, asjas kogutud tõendeid on hinnatud vääralt ning tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ei kinnita maksuotsuses tehtud järeldusi. Rakecon OÜ soetas kontrollitaval perioodil Paradiis Pluss OÜ-lt saematerjali, mille võõrandas edasi OÜ-le Steinwood ja OÜ-le Ha Serv, kuid maksuotsuses käsitatakse ainult seda osa saematerjali soetamisest Paradiis Pluss OÜ-lt, mis on edasi müüdud OÜ-le Ha Serv. Kuna Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahelised tehingud ei piirdunud vaid maksuotsuses toodud tehingutega, siis omab see tähendust maksumenetluses tuvastatud asjaolude hindamisel. Maksuhalduri seisukohad osapoolte esindajate seletuste vastuolulisusest saematerjali vastuvõtmise kohta ei ole asjakohased ja isikute seletusi on ebaõigesti hinnatud. Rakecon OÜ juhatuse liikme MD 20.11.2012 seletuste kohaselt tuli Paradiis Pluss OÜ kaup otse Rakecon OÜ ostja territooriumile, kus ostja vaatas kauba üle ning 10-20 päeva oli aega pretensioonide esitamiseks. Paradiis Pluss OÜ töötaja JP 05.12.2012 seletuse kohaselt vaatab Rakecon OÜ üle kauba kvaliteedi ja mõõdab üle kogused. Tavapäraselt ostja teatab müüjale kauba vastuvõtmisest, mida Rakecon OÜ ka tegi ja Paradiis Pluss OÜ ei pidanudki teadma, kes nimeliselt teostab kauba koguse ja kvaliteedi kontrollimist. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur 2

(9)3-13-2276 põhjendanud, kuidas ostja poolt kauba vastuvõtmist teostava isiku nime mitteteadmine kinnitab, et tegelikult Paradiis Pluss OÜ ei ole Rakecon OÜ-le saematerjali müünud. Tähtsust omab ka see, et maksuhaldur on osaliselt (suuremas osas) Paradiis Pluss OÜ ja Rakecon OÜ vahelisi tehinguid aktsepteerinud ja valdava osa tehingute puhul ei ole maksuhaldur näinud mingit probleemi osapoolte nendes samades seletustes kauba vastuvõtu kohta. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et kauba päritolu ja üleandmist tõendava dokumentatsiooni puudumine koos vastuoluliste ütlustega kinnitab tehingute mittetoimumist. Olukorras, kus Rakecon OÜ on soetanud kauba Paradiis Pluss OÜ-lt Eestis, ei saa ega peagi tal olema kauba veodokumente (CMR). Maksuhaldur oleks pidanud küsitlemisel täpsustama, kas Rakecon OÜ-le pidi jääma veodokumente või mitte. Nõustuda ei saa ka maksuhalduri väitega, et MD ja JP ammune tutvus ja ühisel tegevusalal tegutsemine on asjaolu, mis näitab, et MD pidi olema teadlik, et Paradiis Pluss OÜ ei ole arvetel märgitud kauba tegelikuks müüjaks ning et usalduslikku suhet kinnitab kauba müüki kajastavate dokumentide vähesus Rakecon OÜ raamatupidamises. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, kuidas need asjaolud objektiivselt võttes saaksid näidata ostjale, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Uurimiskohustus on nõuetekohaselt täitmata. Maksuhaldur ei ole püüdnud veodokumentidega seotud asjaolusid täiendavalt OÜ-lt Ha Serv täpsustada ega ole põhjendanud ka täiendava küsitlemise mittevajalikkust. Maksuhaldur ei ole kasutanud ka OÜ Ha Serv kaudu võimalust täiendava teabe hankimiseks kauba tarnimise asjaolude kohta Leedust. Asjaolude kohta teabe puudumine ei ole praegusel juhul ette heidetav Rakecon OÜ-le. Ainuüksi CMR-le märgitud Rakecon OÜ nimest ei saa teha järeldust, et kaebaja on ise soetanud Leedust saematerjali, kui seda ei kinnita ükski muu tõend ja seda olukorras, kus Rakecon OÜ ei ole sellist CMR-i maksuhaldurile esitanud ega sellise CMR olemasolust teadlik. Samuti ei ole maksuotsuses põhjendatud, miks maksuhaldur ei arvesta JP hilisema, s.o 17.06.2013 esitatud selgitusega CMR-de täitmise kohta. Maksuhaldur on eksinud tõendite hindamisreeglite vastu ja rikkumine on oluline ning võis mõjutada otsustamist. CMR-dega seotud asjaolusid on ebaõigesti käsitatud. Maksumenetluse käigus OÜ Ha Serv poolt esitatud CMR-del ei ole lahtrit kauba päritolu kohta. CMR-del on kauba pealelaadimiskoha andmed erinevad. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole asjaolusid igakülgselt välja selgitanud. Kuna kaebaja ei ole kauba transpordiga tegelenud, sh tal ei ole ega peagi olema CMR-e, siis puudub kaebajal võimalus selgitada transpordiga seotud asjaolusid. Tõendamata on maksuhalduri väited, et Rakecon OÜ on ise soetanud kauba Leedust tuvastamata eraisikult. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet kasutanud tegeliku olukorra ja maksusuhtes oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. 4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud. MD 20.11.2012 ja OÜ Ha Serv 06.02.2013 selgituste kohaselt võib tõesti asuda seisukohale, et kvaliteeti ja kogust kontrollis OÜ Ha Serv, kuid arvestades JP selgitust ja asjaolu, et OÜ Ha Serv territooriumile toimus saematerjali vedu Paradiis Pluss OÜ poolt vähemalt perioodil märts, aprill, mai 2012, ei ole usutav, et Paradiis Pluss OÜ esindaja ei tea, kes saematerjali reaalselt vastu võtab (Rakecon OÜ või OÜ Ha Serv esindaja). Maksuhalduril on põhjust eeldada, et JP teadis vähemalt seda, kas saematerjali võttis vastu Rakecon OÜ või OÜ Ha Serv esindaja ja seda juba sellel põhjusel, et Paradiis Pluss OÜ-l oleks võimalik veenduda, et saematerjal antakse üle ikka õigele isikule. Seega maksuotsuses välja toodud vastuolud isikute selgitustes on igati asjakohased ning kindlasti pole need otsitud. 3
(9)3-13-2276 Maksuhaldur on MD ja JP seletuste pinnalt õigesti leidnud, et tegemist on vastuoluliste seletustega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on võimalik, et kaebaja ja Paradiis Pluss OÜ selgitused saavad nii erinevad olla. Kui Paradiis Pluss OÜ ei andnud CMR-e ja saatelehti kaebajale, siis jääb arusaamatuks, miks JP sellised selgitused maksuhaldurile andis ja mis ajendas teda maksuhaldurile valetama. OÜ Ha Serv väidet, et transpordi tellis Rakecon OÜ, ei ole alust pidada ebausaldusväärseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et transpordi tellijaks oli tegelikult OÜ Ha Serv. MD ega JP ei ole midagi öelnud selle kohta, et vaidlusaluste tehingutega seoses lisaks Paradiis Pluss OÜ-le korraldas transporti või tasus selle eest OÜ Ha Serv. Maksuhalduri väidet, et tegelikult ei soetanud kaebaja saematerjali Paradiis Pluss OÜ-lt, kinnitab asjaolu, et OÜ Ha Serv poolt esitatud CMR-del on saematerjali saatja Rakecon OÜ, mitte Paradiis Pluss OÜ. Paradiis Pluss OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente, mis kinnitaksid, et OÜ-le Ha Serv kaebaja poolt edasi müüdud saematerjal on Paradiis Pluss OÜ poolt üldse soetatud, mis kinnitab, et vaidlusaluste arvete alusel ei ole kaebaja Paradiis Pluss OÜ-lt saematerjali soetanud. Arusaamatuks jääb, millega oleks maksuhaldur pidanud arvestama JP 17.06.2013 selgituses. Kaebaja ei selgita, kuidas nimetatud seletus peaks kaebaja maksustamist mõjutama või millised maksuhalduri seisukohad see selgitus ümber lükkab. Vastustaja nõustub kaebajaga, et Paradiis Pluss OÜ poolt CMR-de mitteesitamist ei saa ette heita kaebajale. Samas ei esitanud Paradiis Pluss OÜ ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et OÜ-le Ha Serv kaebaja poolt edasi müüdud saematerjal on Paradiis Pluss OÜ poolt üldse soetatud. Vastustaja nõustub, et Paradiis Pluss OÜ esitas maksuhaldurile äriühingute nimed, kellelt ostetud kaupa müüdi edasi kaebajale, kuid samas ei osanud JP öelda Leedu kauba müüja nime, kes oli kajastatud CMR-del nr 0703308, 0000816 ja 0000815, sest just nende CMR-de alusel jõudis saematerjal kaebajani. Ühel CMR-l on tõesti märgitud laadimise kohaks Pärnu, kuid samas ei selgita kaebaja, kuidas nimetatud asjaolu maksustamist mõjutab või millise maksuhalduri väite see ümber peaks lükkama. Maksuhalduri etteheited kinnitavad jällegi seisukohta, et saematerjali müüjaks ei olnud Paradiis Pluss OÜ. 5. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on pidanud tähenduslikuks asjaolu, et väidetavalt Paradiis Pluss OÜ-lt ostetud saematerjal, mille kaebaja omakorda OÜ-le Ha Serv edasi müüs, võeti vastu OÜ Ha Serv territooriumil Tartumaal, kus eelnimetatud OÜ-l on mööblitööstus. Vastustaja on toonud seejuures olulise aspektina välja veel asjaolu, et Rakecon OÜ juhatuse liige MD ei osanud nimetada, millise transpordiga materjali veeti, samuti ei teadnud ta autojuhte. Eelnimetatut põhjendas kaebaja sellega, et transporti korraldas Paradiis Pluss OÜ ja Rakecon OÜ transporti ei tellinud. OÜ Ha Serv juhatuse liige MK on aga selgitanud maksuhaldurile, et transpordi tellis Rakecon OÜ ja Rakecon OÜ-st ei olnud kedagi saematerjali vastu võtmas. Samuti esitas MK OÜ Ha Serv ja Rakecon OÜ vaheliste tehingute kohta asjakohaseid dokumente (arved, CMR-d, kauba vastuvõtmise aktid, spetsifikatsioonid). CMR-delt nähtus, et saematerjali ostja oli Rakecon OÜ, saematerjali saajaks OÜ Ha Serv, kauba mahalaadimise kohaks Tartumaa ning transporti teostasid UAB Baltic Transline Transport, UAB RG Keliones, UAB Smagratis ja saematerjal oli pärit Leedust, kusjuures selle müüjaks oli Leedu eraisik, kelle nimi ei olnud loetav. Vastustaja osundab veel sellele, et kaebaja leidis kontakti Paradiis Pluss OÜ-ga JP kaudu, kes esindas Paradiis Pluss OÜ-d vastava volituse alusel, kusjuures MD ja JP on olnud kauaaegsed tuttavad. Maksuhaldur viitab maksuotsuse p-s 3.3 ka JP 05.12.2012 selgitusele, mille kohaselt olid nad koos MDga käinud puitmaterjali Leedus vaatamas. CMR-e ega arveid või muid dokumente, mis oleksid kinnitanud, et saematerjali ostis Leedust kõigepealt Paradiis 4
(9)3-13-2276 Pluss OÜ, JP maksuhaldurile ei esitanud. Rakecon OÜ saematerjali ostjaks märkimist või ostjaks sattumist CMR lehtedel selgitas JP sellega, et ühes Kaunase laos oli inimene, kes tema palvel rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtede täitmist korraldas ja kauba (hilisemaks) saajaks pidigi olema Rakecon OÜ või OÜ Ha Serv (tl 146). Eelnevalt nimetatud asjaoludes menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole, kuid kaebaja ei nõustu järeldustega, mis maksuhaldur on teinud. Samas ei ole kaebaja neid järeldusi ümber lükanud. Mis puutub kaebaja etteheitesse seonduvalt sellega, et Rakecon OÜ soetas kontrollitaval perioodil Paradiis Pluss OÜ-lt rohkem saematerjali ning müüs seda edasi ka näiteks OÜ-le Steinwood, kuid maksuhaldur käsitas ainult osa, mis müüdi OÜ-le Ha Serv, siis ei ole see asjakohane. Kontrolli ulatuse määrab maksuhaldur ning lähtuda tuleb nendest tehingutest ja arvetest, mille pinnalt täiendav käibemaksukohustus kindaks tehti. See, et maksuhaldur on mingisugust osa kaebaja ning Paradiis Pluss OÜ vahelistest tehingutest maksumenetluse käigus aktsepteerinud, on tõlgendatav kaebaja jaoks soodsa asjaoluna ning sellest ei saa tuletada automaatselt kohustust ka teised tehingud ja nendega seonduvad arved ning deklaratsioonid heaks kiita. Maksuhaldur on viidanud maksuotsuse p-des 3.1 ja 3.2 veel ka MD ja JP selgituste vastuolulisusele, mis samuti vastustaja kokkuvõtvat seisukohta kaudselt kinnitavad. Kohus nõustub MTA seisukohaga selles, et MD ja JP selgitused, iseäranis kauba üleandmist-vastuvõtmist puudutavas osas, olid vastuolulised ja maksuotsuse p-s 2.1 kajastatud arvete pinnalt ei olnud sisendkäibemaksu väljatoomine põhjendatud. Kaebaja ei ole vastustaja seisukohti sisuliselt ümber lükanud. Kaebaja on küll teinud etteheiteid haldusakti põhjendamise osas, kuid eelnimetatuga ei saa nõustuda. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud veenvalt ja loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada, tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) ebatäpsusele või sellele, et mingisuguseid asjaolusid oleks olnud võimalik veelgi täpsemalt välja selgitada. Eraldivõetuna ei pruugi äriühingute esindajate tutvusele viitamine või mõnes protokollis või haldusaktis kajastatud lause või põhjendus maksuotsuse koostamiseks piisav olla, kuid maksuhaldur on lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Vastustaja kasuks tõlgendatavate oluliste aspektidena võib välja tuua, et CMR-de kohaselt võis lugeda saematerjali esialgseks ostjaks Rakecon OÜ; kaupa ei laetud maha mitte nendel laoplatsidel, mida kaebaja vahetevahel kasutas, vaid OÜ Ha Serv asukohas Tartumaal; saematerjali müüjaks oli märgitud eraisik, kelle nimi oli loetamatu ning isiku andmeid ei tehtud maksuhaldurile ka hiljem teatavaks; samuti ei osanud kaebaja esindaja öelda, millise transpordiga talle materjal kohale toodi. Seega taanduvad Paradiis Pluss OÜ ja kaebaja väited üksnes arvete olemasolule ja vastava ülekande tegemisele, kuid see on ebapiisav. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et eeldatavalt soetas Rakecon OÜ selle kauba Leedust ise, kuid kaebaja arvates on vastav väide tõendamata. Vastustaja on pidanud eelnimetatut tõenäoliseks. Samas ei olnud antud juhul maksumenetluses tähenduslik mitte niivõrd see, kas kaebaja soetas saematerjali Leedust ise, vaid Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vaheliste tehingute toimumise tõenäosus ja tõendatus. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahel ei toimunud arvetel nr 38, 52, 54, 56 ja 64 näidatud tehinguid, mis tähendab seda, et Paradiis Pluss OÜ nimel esitatud arved ei vastanud KMS nõuetele, sest arvel näidatud kauba müümine arvel märgitud isiku poolt ei leidnud tõendamist. Sellest omakorda järeldub, et kauba müüja isik ei olnud teada ning sel juhul ei saa ka eeldada, et ta võis käibemaksukohustuslane olla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5
(9)3-13-2276 6. Rakecon OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.05.2015 otsus ja mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja. Halduskohtu seisukoha kujunemine kaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole otsuses jälgitav. Otsusest ei nähtu kohtu põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise kohta või viide maksuotsuse põhjendustele, kus oleks kaebaja väiteid ammendavalt käsitatud. Selline kohtuotsus ei vasta

§ 165lg 1 nõuetele.

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust (KMS § 29 lg 1 p 3). Halduskohus on rikkunud

§ 157lg-test 1 ja 2 tulenevat otsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust.

Kohus on põhjendamatult tuginenud

§ 165lg-le 2, sest vastavad eeldused ei olnud täidetud.

Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja muud tehingud Paradiis Pluss OÜ-ga ei ole maksuotsuses toodud asjaolude hindamisel asjakohased. Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et maksuhaldur on suuremas osas Paradiis Pluss OÜ ja Rakecon OÜ vahelisi tehinguid aktsepteerinud ja valdava osa tehingute puhul ei ole maksuhaldur näinud mingit probleemi osapoolte nendes samades seletustes kauba vastuvõtu asjaolude kohta. See tähendab, et vastuolud seletustes tegelikult puuduvad. Kaebaja tõi välja ka selle, et MD ja JP seletustest nähtuvalt ei ole maksuhaldur küsimusi esitanud erinevate tehingute põhiselt. Kauba vastuvõtu asjaolud erinevate tehingute puhul olid samad. Selles olukorras tekib küsimus, kuidas saavad samade asjaolude ja tõendite korral olla järeldused erinevad sõltuvalt tehingupartnerist. Tõendite erinevat hindamist peab maksuhaldur põhjendama, mida maksuotsuses tehtud ei ole. Halduskohus peab kaebaja väidete valguses kontrollima, kas haldusakti põhjendus on piisav. Haldusakti põhjendus ei saa olla piisav, kui põhjus konkreetses küsimuses üldse puudub. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt kaebaja on ise soetanud saematerjali Leedust, tugineb üksnes CMR-dele, kus on ostjaks või saatjaks märgitud Rakecon OÜ. Puuduvad igasugused muud tõendid, et kaebaja oleks Leedust kauba toonud ja tegelenud/korraldanud mistahes kaubapartiide transporti. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile CMR-e, ei ole tegelenud transpordiga ega tasunud transpordi eest, ei saa tema kontrolli all olla ka see, kuidas on CMR-d täidetud ja mis sealt nähtub. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet kasutanud tegeliku olukorra ja maksusuhtes oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Isikute seletustes näivad vastuolud või ebaselgused on jäetud täiendavate tõendite kogumisega kõrvaldamata, tõendite kogumata jätmist ei ole põhjendatud. Olukorras, kus OÜ Ha Serv ja Rakecon OÜ seletused kauba transpordi tellimise osas lahknesid, pidanuks maksuhaldur vastuolu kõrvaldama. Maksuhaldur ei ole teinud pöördumisi vedajatele, selgitamaks välja veose liikumise alguspunkti ja veotellimuse esitanud isikut, mis oleks aidanud kaasa Leedu müüja isiku väljaselgitamisele. Küsitav on ka see, kuidas on maksuhaldur CMR-de põhjal jõudnud arusaamale, et saematerjali müüjaks on eraisik ja tema nimi ei ole loetav. Kui mingid andmed ei ole loetavad, kuidas saab siis väita, et need andmed puudutavad just eraisikut. CMR-del ei ole lahtreid eraisiku andmete jaoks. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et maksuhaldur ei ole arvestanud JP 17.06.2013 seletust CMR-de täitmise kohta. Nimetatud seletuses toodu kinnitab sisuliselt, et kõnealuse kauba müüjaks oli Paradiis Pluss OÜ. Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja väiteid, et maksuhaldur ei väida Rakecon OÜ kaasaaitamiskohustuse mittetäitmist. Järelikult ei saa ka kaebajal olla tõendamiskoormust Paradiis Pluss OÜ-d puudutavate asjaolude suhtes. 7. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kohtuotsus tuleks tühistada, sest selles puuduvad põhjendused. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud sisuliselt uusi 6

(9)3-13-2276 argumente, mida halduskohtul tulnuks veel täiendavalt analüüsida lisaks maksuotsusega nõustumisele. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Ebaselgeks jääb kaebaja järeldus, et MD ja JP seletustes ei ole vastuolu, sest MTA on osasid tehinguid kaebaja ja Paradiis Pluss OÜ vahel pidanud tõendatuks. See, et MTA kõiki kaebaja ostutehinguid samalt tarnijalt pole kahtluse alla seadnud, ei saa soodsa asjaoluna tähendada, et mööda tuleks vaadata nende tehingute maksustamisest, mille kohta esineb veenev tõendamisesemesse kuuluv asjaolude kogum. Kontrolli ulatuse ja tõendite kogumise määrab maksuhaldur. Vaieldava maksuotsuse kohaselt on maksustamise seisukohast oluline arvete nr 38, 52, 54, 56 ja 64 alusel väidetava kauba soetamine. MD ja JP seletustes on ilmselge vastuolu, kui esimene ostja esindajana väidab, et saab müüjalt ainult arve ning ülejäänud dokumendid jäävad Paradiis Pluss OÜ-le ning Rakecon OÜ ostjatele, kuid teine isik müüja esindajana ütleb, et ka CMR ja saateleht, millel on märgitud mõõdud ja kogused, jääb ostjale Rakecon OÜ-le. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et määrav on, kas maksuotsuses on usutavalt põhjendatud Rakecon OÜ ja Paradiis Pluss OÜ vahelised tehingud, mitte Leedust soetamise fakti eraldiseisev tõendatus. Maksuhaldur jääb selle juurde, et kaebaja materjale arvetele märgitud müüjatelt ei soetanud. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, jättes pöördumata vedajate ja OÜ Ha Serv poole vastuolude kõrvaldamiseks Rakecon OÜ seletustega. MTA jääb JP 17.06.2013 selgituste osas varasema seisukoha juurde. Ka ei ole kaebaja jätkuvalt ümber lükanud ega tõendeid esitanud vastuolu kohta, mis on MTA välja toonud kauba vastuvõtmise osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
  2. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Paradiis Pluss esitas OÜ-le Rakecon saematerjali müügi eest arved, OÜ Rakecon tasus nende arvete eest, kaup oli tegelikkuses olemas ja jõudis lõppastmes OÜ-le Ha Serv. MTA väide, et vaidlusaluseid tehinguid pole tegelikkuses aset leidnud, tugineb CMR-del ning äriühingute esindajate vastuolulistel ütlustel. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et tõendite analüüs näitab põhjendatud kahtlust, et OÜ Rakecon ei soetanud saematerjali mitte OÜ-lt Paradiis Pluss, vaid tundmatult isikult (isik CMR-de peal loetamatu). Selline põhjendatud kahtlus saab Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-33-14 p 11 alusel tugineda tehingupoolte käitumisel, vastuoluliste selgituste andmisel, võimalikul hoolsuskohustuse rikkumisel, suutmatusel esitada täiendavaid tõendeid või isikute omavahelisel seotusel. Õige on ka MTA seisukoht, et tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud Rakecon OÜ-le, sest maksuotsuses on mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendatud kahtlust, et Paradiis Pluss OÜ ei müünud saematerjali kaebajale ning viimasel oli selle asjaolu kohta teadmine.
  3. Asjas esitatud CMR-delt (tl 147, 149, 151p ja 153p) nähtub, et kauba saatjaks oli Rakecon OÜ, kauba saajaks OÜ Ha Serv, transporti teostasid erinevad Leedu äriühingud ning saematerjal on pärit Leedust, lisatud on ilmselt müüja loetamatu nimi (välja arvatud CMR-l nr 0000399, kus on pealelaadimise kohaks märgitud Pärnu). Vaidlust ei ole, et just nende CMRde alusel tarniti saematerjal lõppastmes OÜ-le Ha Serv, mille algselt müüs OÜ-le Rakecon väidetavalt OÜ Paradiis Pluss. Kaupa vahepeal kuskil ümber ega maha ei laaditud. Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) art 5 kohaselt 7
(9)3-13-2276 koostatakse CMR saatekiri kolmes algeksemplaris. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. Niisiis oleks CMR konventsiooni regulatsiooni ja faktiliste asjaolude alusel pidanud CMR-del kauba saatjana nähtuma OÜ Paradiis Pluss ning Paradiis Pluss OÜ-l olema maksuhaldurile ka esitada vastavad CMR-id. Vaidlus puudub selles, et ainsad vaidlusaluse kaubaga seotud CMR-id on maksumenetluses esitanud OÜ Ha Serv kauba saajana, s.o need saatelehed, mis olid kaubaga kaasas. Saatelehtedelt ei nähtu, et kauba saatjaks oleks olnud OÜ Paradiis Pluss. Adekvaatset selgitust sellele asjaolule ei ole esitanud ei OÜ Paradiis Pluss ega OÜ Rakecon esindajad. JP 17.06.2013 vastus (tl 146) vastavat asjaolu ei selgita, vaid väljendab huvipuudust CMR-de vormistamise osas. Tehingu reaalset toimumist on võimalik tõendada lepingutega, kauba saatelehtedega, kauba kättesaamise aktidega jne. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja raamatupidamisarvestuses olid ainult arved ja polnud ühtegi teist arvetel märgitud kauba kättesaamist, s.o käibe toimumist kinnitavat dokumenti. Praeguse vaidluse kontekstis ei pea MTA tõendama, et OÜ Rakecon ostis saematerjali Leedust, vaid OÜ Rakecon peab tõendama, et ta ostis saematerjali OÜ-lt Paradiis Pluss, mida ta ringkonnakohtu hinnangul teha ei ole suutnud. See tähendab, et OÜ Rakecon ei ole piisavalt järginud hoolsuskohustust ega vormistanud või säilitanud olulisi tehingu reaalset toimumist tõendavaid dokumente.
  1. Lisaks sellele, et puuduvad OÜ Paradiis Pluss ja OÜ Rakecon vahelise käibe reaalset toimumist kinnitavad tõendid, esinevad olulised vastuolud ka nimetatud äriühingute esindajate ja OÜ Ha Serv esindaja selgitustes, mis puudutavad tehingute aluseks olevaid dokumente ning saematerjali transporti. OÜ Rakecon esindaja MD on 20.11.2012 maksuhaldurile selgitanud, et Paradiis Pluss OÜ on esitanud talle ainult arve. Teised kaasaskäivad dokumendid (CMR, veoselehed) jäävad Paradiis Pluss OÜ-le ja kauba vastuvõtjale, s.t Rakecon OÜ ostjatele (protokoll tl 118-120, p 5). OÜ Paradiis Pluss esindaja JP on 05.12.2012 maksuhaldurile selgitanud, et Rakecon OÜ-le jääb CMR ja saateleht, mille peal on märgitud mõõdud ja kogused ning teine eksemplar sellest saatelehest jääb Paradiis Pluss OÜ-le (protokoll tl 121-123, p 4). Fakt on, et ei OÜ-l Rakecon ega OÜ-l Paradiis Pluss ei olnud maksuhaldurile saatelehti esitada ning CMR-id esitas hoopis OÜ Ha Serv. OÜ Ha Serv seaduslik esindaja MK selgitas 06.02.2013 maksuhaldurile, et transpordi tellis Rakecon OÜ ning OÜ Ha Serv tasus Leedust tulnud koormate transpordi eest (tl 111-112). MD seevastu aga väitis maksuhaldurile eelviidatud selgituste p-s 4, et Rakecon OÜ ei ole üldiselt transporti tellinud. Transport oli korraldatud Paradiis Pluss OÜ poolt. JP väitel on transpordi tellinud ja tasunud OÜ Paradiis Pluss (seletuse p-d 2 ja 3). Ringkonnakohtu hinnangul on vastuolu ütlustes ilmne ja puudub alus kahelda OÜ Ha Serv poolt väidetus. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et transpordi tellijaks oli tegelikult OÜ Ha Serv. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga selles, et kui asuda näiteks seisukohale, et Paradiis Pluss OÜ tõepoolest müüs vaidlusaluste arvete alusel saematerjali kaebajale, ei ole kuidagi seletatav see, et Paradiis Pluss OÜ ei tea midagi saematerjali veo eest tasumisest OÜ Ha Serv poolt. MD seletuse p 4 kohaselt sisaldas materjali hind ka transpordikulusid. Nii pidi kaebaja tasuma Paradiis Pluss OÜ-le ka transpordi eest. Asjas puuduvad mistahes tõendid ja väited sellest, et OÜ Ha Serv oleks pidanud transpordi kulud tasuma Paradiis Pluss OÜ eest. OÜ Ha Serv poolt väidetu on kinnitatud CMR-dega ning tõendab maksuhalduri versiooni, et OÜ Rakecon ei ostnud OÜ-lt Paradiis Pluss saematerjali. Et puudub alus kahelda OÜ Ha Serv poolt esitatus, puudus ka vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sest OÜ Rakecon ja OÜ Paradiis Pluss esindajate vastuolulised selgitused ei olnud tõendina usaldusväärsed.
  2. Alusetu on kaebaja väide, et kui maksuhaldur ei ole mingite kaebaja ja OÜ Paradiis Pluss tehingute osas maksuotsust teinud, siis tuleneb sellest ka praeguses asjas vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasus. Praeguse vaidluse kontekstis on vaidluse all OÜ Paradiis Pluss arvete nr 38, 52, 54, 56 ning 64 alusel kauba soetamine. Asjaolu, et maksuhaldur pole 8
(9)3-13-2276 mõnedel arvetel kajastatud kauba soetamise osas teinud maksuotsust, ei saa tähendada, et maksuhaldur peaks nendel arvetel märgitud tehinguid automaatselt tegelikeks. Maksuhaldur otsustab tõendeid individuaalselt ja kogumis arvesse võttes, kas esineb alus maksustamiseks või mitte.
  1. Halduskohtu otsus on olnud jälgitav ja maksuotsuses esitatuga nõustumise osas põhjendatud. Kaebaja seisukohad on olnud läbivalt samad alates kontrollaktile eriarvamuse esitamisest ning eriarvamuse seisukohti on kajastatud maksuotsuses. Kaebaja ei ole kaebuses kohtule esitanud selliseid uusi argumente ega tõendeid, mida kohus oleks pidanud täiendavalt analüüsima lisaks maksuotsusega nõustumisele (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-27-14, p 12).
  2. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse ja vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Arvestades JP ja MD pikaajalisi suhteid, on ilmne, et kaebaja oli teadlik, et kauba soetamine vaidlusaluste arvete osas ei toimunud Paradiis Pluss OÜ-lt. Kaebaja teadlikkust kinnitavad transpordi korraldamisega ja transpordi eest tasumisega seotud asjaolud, CMR-d ja asjaosaliste vastuolulised selgitused. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb

§ 200p 1 alusel rahuldamata.

15. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad

§ 108

lg 1 alusel kaebaja enda kanda ning vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.