← Eesti

3-16-816/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-816 Haldusasi Maksu- ja Toll

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu-ja Tolliamet (MTA) esitas 28.04.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, valides meetmena Estakata Ehitus OÜ arvelduskontodele aresti seadmise 93 447,25 euro ulatuses. 1) MTA alustab praeguse taotluse esitamisega Estakata Ehitus OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimiseks perioodil november-detsember 2015 ja jaanuar-veebruar

  1. Maksuhaldur saatis 18.01.2016 Estakata Ehitus OÜ-le äriregistris märgitud e-posti aadressile menetluse alustamise teate novembri 2015 käibedeklaratsioonis (KMD) kajastatud andmete õigsuse tuvastamiseks. Isik ei vastanud teatele ega esitanud küsitud teavet ja dokumente, mistõttu ei saa lugeda teadet kättetoimetatuks ning haldusmenetluse seaduse mõttes menetlust alustatuks. 2) Asjaolud, mille tõttu on tõenäoline kontrollimenetluse tulemusena Estakata Ehitus OÜ-le rahalise kohustuse määramine, selgusid äriühingu juhatuse liikmega seotud Oskars Ehitus OÜ (endise nimega Estakata OÜ) augusti 2015 tagastusnõude menetluse ning perioodi november 3-16-816 2014 – jaanuar 2015 maksukontrolli käigus. Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige AF oli sel perioodil Oskars Ehitus OÜ juhatuse liige. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus OÜ on kajastanud maksuarvestuses Bauex OÜ, Poltrade Ehitus OÜ, PIF PAF OÜ (uue nimega Nikopen Group OÜ) ning Bilan D&N OÜ fiktiivseid arveid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksuna mahaarvamisele kuuluvat käibemaksu ja vähendada seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksu. Nimetatud hankijad vastavad varifirmade tunnustele ja on käibemaksukohustuslaste registrist vastavalt 16.11.2015, 19.12.2015, 19.03.2016 ja 18.04.2016 kustutatud, kuna nad ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. PIF PAF OÜ ja Poltrade Ehitus OÜ juhatuse liikmed vahetusid peale asutamist (vastavalt 31.03.2015 ja 31.07.2015) lühikese aja jooksul kolmel korral. Bauex OÜ ja Bilan D&N OÜ juhatus vahetus ühel korral, kuid peale vahetust muutus äriühingute tegevuse pilt KMD-del drastiliselt. Bilan D&N OÜ käive oli enne null, kuid pärast juhatuse liikme vahetust üle 66 000 euro kuus; Bauex OÜ-l enne 420-2170 euro vahel, pärast üle 230 000 euro kuus. Ettevõtete kasumimarginaal oli deklareeritud käivete suurust arvestades marginaalne. Poltrade Ehitus OÜ deklareeris käivet ca 285 000 eurot, tasudes käibemaksu vaid 671,78 eurot. Bauex OÜ deklareeris maksustatavat käivet ca 563 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu vaid 839,32 eurot. PIF PAF OÜ deklareeris 20%-lise määraga maksustatavat käivet ca 440 000 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu vaid 257,20 eurot. Bilan D&N OÜ deklareeris 20%-lise määraga maksustatavat käivet ca 244 000 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu vaid 946,90 eurot. Bauex OÜ ei kajastanud novembris 2015 müüki Estakata Ehitus OÜ-le. AF oli novembris 2015 Bauex OÜ juhatuse liige ja ka Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige. Müügi kajastamata jätmine kinnitab, et tehingud poolte vahel ei ole toimunud. Kuna AF kontrollis novembri 2015 KMD esitamise ajal mõlemat äriühingut, puudub mõistlik põhjus, miks tehingupartner ei kajastanud reaalselt toimunud tehingut. PIF PAF OÜ ei kajastanud veebruaris 2016 müüki Estakata Ehitus OÜ-le. Bilan D&N OÜ ja PIF PAF OÜ ei ole kontrolliperioodil töötasu väljamakseid deklareerinud. Bauex OÜ ei ole deklareerinud töötasu väljamakseid perioodil november-detsember
  2. Poltrade OÜ deklareeris novembris 2015 töötasu väljamakseid kahele töötajale miinimumpalgaga. Reaalselt tegutseval ettevõttel oleks tööde tegemiseks tööjõud. Estakata Ehitus OÜ juhatuse liige AF on varem pannud toime maksupettuse ning esitanud KMD-s valeandmeid. Ta oli perioodil 10.02.2009-20.10.2015 Oskars Ehitus OÜ juhatuse liige. Oskars Ehitus OÜ kontrollimenetluses on jõustunud maksuotsusega tuvastatud, et äriühing kajastas perioodi november 2014 – jaanuar 2015 KMD-des JV Partnerid OÜ arveid tehingute kohta, mida reaalselt ei toimunud. Oskars Ehitus OÜ suhtes toimunud teises kontrollimenetluses on jõustunud maksuotsusega tuvastatud, et augustis 2015 puudus äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta ei esitanud mahaarvamise aluseks olevaid arveid. Pärast 08.10.2015 korralduse väljastamist toimus 20.10.2015 juhatuse liikme vahetus ning uueks juhatuse liikmeks sai Läti kodanik. AF on kasutanud Estakata Ehitus OÜ maksuarvestuses sarnastele tunnustele vastavate äriühingute arveid nagu Oskars Ehitus OÜ-s. AF tegevusmustrist nähtuvalt jätkab ta Estakata Ehitus OÜ-s tegelikkusele mittevastavate arvete kasutamist. Pärast hankijate käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist on AF vahetanud hankijaid. Neil põhjustel on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus OÜ ei ole tegelikkuses Bauex OÜ-lt, Poltrade OÜ-lt, Bilan D&N OÜ-lt ja PIF PAF OÜ-lt kaupu ja teenuseid saanud. Estakata Ehitus OÜ on kontrolliperioodil nende äriühingute arveid kajastanud kokku summas 560 683,46 eurot (sh käibemaks 93 447,25 eurot). Kontrolli 2

(7)3-16-816 tõenäoliseks tulemuseks on 93 447,25 euro suuruse käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. käibemaksu määramine 3) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eespool märgitud asjaolude tõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Estakata Ehitus OÜ on pannud toime maksupettuse. Tegemist on alustava ettevõttega. Ettevõte asutati 11.09.2015 ja registreeriti 11.11.
  1. Ettevõttes on 08.12.2015 toimunud juhatuse liikme vahetus ja 04.12.2015 osaniku vahetus. Enne juhatuse liikme vahetust tegeles ettevõte jaemüügiga posti või interneti teel ning nimetatud tegevusala on märgitud äriühingu tegevusalana äriregistris siiani. AF selgitas 18.12.2015 e-kirjas, et pärast juhatuse liime vahetust tegeleb äriühing üldehitus- ja elektritöödega. Juhatuse liikme vahetus ja tegevuse muutmine viitab tegevuse ümberkorraldamisele, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud äriühingu maksevõimes. Isiku majandusliku seisu kohta puudub info. Kuna ettevõte alustas septembris 2015 ja seetõttu ei ole majandusaasta aruannet esitatud, puudub teave ettevõtte kohustuste ja kasumlikkuse kohta.
  2. a ja
  3. a KMD-delt nähtub väike kasumlikkus (nelja kuu tasumisele kuuluv käibemaks oli kokku 2143,05 eurot), kuid arvestada tuleb ettevõtlusega kulutuste kaasnemist, mida KMD-del ei kajastata. Seetõttu ei saa olla veendunud ettevõtte tegelikus tulemuslikkuses. AF on varem jätnud tema juhitud ettevõtetes maksuvõla tasumata. AF oli Oskars Ehitus OÜ juhatuse liige ning ettevõtte maksuvõlg on siiani tasumata. Ettevõtte suhtes alustati 06.03.2015 maksumenetlust; 20.10.2015 võõrandas AF ettevõtte Läti kodanikule, kes määrati ka juhatuse liikmeks; 11.12.2015 määrati ettevõttele maksukohustus summas 45 740,13 eurot. Selline käitumine viitab isiku teadlikkusele, et KMD-del on valeandmed ning seetõttu võõrandati ettevõte enne maksukohustuse määramist. Kui isik on kord juba kasutanud skeemi maksude tasumise vältimiseks, siis on põhjendatud uskuda, et menetluse alustamisest teadasaamisel võib ta luua olukorra, kus menetluse tulemusel määratud maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isik võib maksumenetluse käigus oma osaluse võõrandada ning jätta maksukohustuse täitmata. Siiani pahatahtlikult käitunud isiku puhul pole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 määrus nr 3-15-2293, p 13). 4) Estakata Ehitus OÜ-l puudub registervara, millele saaks sissenõuet pöörata. Ainsaks sobivaks täitetoiminguks on aresti seadmine pangakontodele, sest maksukohustuslasel puudub muu vara. Tegemist on küll ettevõtte tegevust takistava meetmega, kuid asjaolusid arvestades ei pruugi hilisem arest anda tulemust. Estakata Ehitus OÜ juhatuse liikme taustast nähtuvalt võib isik maksumenetluse käigus ettevõtte võõrandada ja ettevõtlusest saadavad vahendid ei liigu enam Estakata Ehitus OÜ pangakontodel. Ettevõte võib pangakontol oleva raha likvideerida. Maksuhaldurile teadaolevalt on arvelduskontol olev raha äriühingu ainuke likviidne vara. AF varasemast käitumisest nähtub, et maksumenetluse alustamisel ei tee ta maksuhalduriga koostööd ja ei täida kaasaaitamiskohustust, ta on varem pärast menetluse alustamist ettevõtte võõrandanud.

§ 131

lg 4 näeb ette, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal. Seega on vajaduse korral maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. 5) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Estakata Ehitus OÜ esitab tagatise väärtuses 112 136,70 eurot, mis sisaldab võimaliku täitemenetluse kulu 20% nõude summast ehk 18 689,45 eurot. Deposiiti kantava tagatissumma suuruseks on 93 447,25 eurot. 3

(7)3-16-816 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.04.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa arestida Estakata Ehitus OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 93 447,25 euro ulatuses. 1) Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud äriühingu suhtes käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimiseks maksumenetluse alustamist, mille eesmärgiks on maksuotsuse koostamine hinnanguliselt summas 93 447,25 eurot. Maksuhaldur leiab, et äriühing on kajastanud oma maksuarvestuses fiktiivseid tehinguid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksuna maha arvamisele kuuluvat käibemaksu ja vähendada seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on välja toonud, et äriühingu juhatuse liige on sarnaselt toiminud ka varem, kontrollimenetluse algatamisel koostööd ei tee ning on kontrollitava äriühingu võõrandanud. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse koostamine oleks välistatud. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. 2) Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingul puudub mistahes registervara. Arvestades äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist maksukohustuste vältimisel ja maksude tasumisest kõrvale hoidmisel ning asjaolu, et maksuhalduri tuvastatud asjaolud viitavad ka praegusel juhul maksupettuse toimepanemisele, tuleb nõustuda maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane võib ise asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Taolise olukorra vältimiseks on vajalik anda luba tulevase võimaliku maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 3) Arvestades taotluses toodud asjaolusid, sh põhjendatud kahtlust maksupettuse toimepanemises, äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist ja tausta, võimaliku maksukohustuse ja täitmiskulude suurust, registervara puudumist ja majandusliku seisu osas andmete puudumist, on täitmist tagavate toimingute sooritamine vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. 4) Taotluses on arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt suuruses 112 136,70 eurot, mis katab maksukohustuse ja sundtäitmise kulud. Täitekulude suurus on põhjendatud.

  1. Estakata Ehitus OÜ esitas 17.05.2016 määruskaebuse, mille halduskohus jättis 23.05.2016 rahuldada ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Estakata Ehitus OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 28.04.2016 määrus tühistada. 1) Loa andmise üheks eelduseks on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Tegemist on isiku võimaliku käitumise prognoosiga. Maksuhaldur on lähtunud prognoosimisel asjaoludest, mis seonduvad eelneva maksukontrolliga ega ole üle kantavad praegusesse maksumenetlusse. Halduskohus on sedastanud, et juhatuse liige ei tee kontrollimenetluse algatamisel koostööd. Kontrollimenetlus algatati 28.04.2016 taotlusega ning määruskaebuse esitajale tehti 05.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036806-
  3. Seega ei saanud maksuhaldur taotlust koostades eeldada, et määruskaebuse esitaja ei tee algatatud kontrollimenetluses koostööd. 4

(7)3-16-816 2) Äriühingu arvelduskontode arestimine juba enne maksukohustuse määramist on ekstreemne meede, mille rakendamisel peab hindama selle põhjendatust ja mõju. Ainuüksi registervara puudumine ei muuda omandiõiguse riivet proportsionaalseks. Määrusega on piiratud määruskaebuse esitaja õigust kasutada oma rahalisi vahendeid, mis tähendab, et isik on omandipositsiooni majanduslikult kaotanud. Arvelduskontode arestimisel on määruskaebuse esitaja sunnitud oma ettevõtluse lõpetama ning selle tagajärjeks on suutmatus täita mistahes finantskohustusi, mis viib pankrotini. Määruskaebuse esitaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust on asutud ebaproportsionaalselt piirama. Kohus pidanuks kaaluma, kas ettevõtluse täielikult halvav arvelduskontode arest on proportsionaalne vajadusega tagada maksuvõla sundtäitmist. Halduskohus ei kaalunud meetme rakendamisega kaasnevat riivet ja meetme tagajärgi. Kui maksuhalduril oli varem äriühingu majandustegevusest saadavate rahavoogude arvel võimalus maksukohustusi täita, siis määrusega seatud meede välistab maksukohustuse täitmise ja on soovitule vastupidise toimega. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole analüüsinud asjaolusid, mis viitaksid määruskaebuse esitaja tegevuse võimalikule lõpetamisele, mis võiks õigustada äärmusliku abinõu kohaldamist (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, p 11). Maksuhalduri kahtlustatav ettevõtte võõrandamine ei tähenda iseenesest äriühingu tegevuse lõpetamist. Hoopis täitmist tagav toiming tähendab tegevuse lõpetamist, sest ilma pangakontot omamata on äriühingu tegutsemine võimatu. Maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud ja tõendanud, miks on sellise toimingu sooritamine vajalik. 5. MTA palub 23.05.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna kontrollimenetlus algatati 28.04.2016 taotlusega ja talle tehti 05.05.2016 korraldus, siis ei saanud maksuhaldur taotlust koostades eeldada, et määruskaebuse esitaja ei tee algatatud menetluses koostööd. MTA osutab, et taotluses märgiti sedagi, et maksuhaldur saatis 18.01.2016 kaebajale äriregistris märgitud e-posti aadressile menetluse alustamise teate, millele Estakata Ehitus OÜ ei vastanud ning dokumente ei esitanud. Määruskaebuses viidatud 05.05.2016 korraldusega kohustati määruskaebuse esitajat esitama hiljemalt 13.05.2016 dokumente, samuti kutsuti määruskaebuse esitaja seletuste andmiseks 17.05.2016 maksuhalduri ruumidesse. Estakata Ehitus OÜ sai 05.05.2016 korralduse kätte samal päeval e-maksuameti kaudu, kuid dokumente ta ei esitanud ja suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri ruumidesse ei ilmunud. Samas ilmneb äriregistri andmetest, et AF on kaebaja juhatuse liikme ametist 16.05.2016 lahkunud. See näitab, et AF on soovinud maksumenetluse alustamisest teada saades vastutusest distantseeruda. Maksuhaldur tegi 19.05.2016 korralduse sunniraha tasumiseks ning määras dokumentide esitamiseks ja suuliste selgituste andmiseks uue tähtaja. Seega pole õige, et maksuhaldur ei saanud taotlust koostades eeldada, et määruskaebuse esitaja ei tee algatatud kontrollimenetluses koostööd. Enamgi veel, 05.05.2016 korralduse täitmata jätmine kinnitab veendumust, et määruskaebuse esitaja ei soovi koostööd teha. 2) Määruskaebuse esitaja väidab, et arvelduskontode arestimine viib selleni, et ta on sunnitud ettevõtluse lõpetama, tagajärjeks on suutmatus täita finantskohustusi, mis viib pankrotini. Väide on paljasõnaline, sest määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millised finantskohustused on tal kolmandate isikute ees. Samuti on ta jätnud tähelepanuta MTA taotluses viitega

§ 131

lg-le 4 märgitu, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Määruskaebuses osutatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määruse nr 3-15-2330 asjaolud ei ole sarnased – halduskohtu lahend jõustus osas, millega arestiti maksukohustuslase ettemaksukontol olevad rahalised vahendid. Pole vaidlust, et Estakata Ehitus OÜ-l puuduvad registervara, väärtpaberikontod ning muu väärtuslik vara, mille arvelt saaks katta tulevast võimalikku maksukohustust. Pangakonto arestimata jätmine tähendaks, et ilmselt jäävad maksusummad täies ulatuses laekumata. Pangakonto arestist 5

(7)3-16-816 vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada raha äriühingust maksuvabalt väljaviimiseks skeemi kasutamises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Pangakonto arestimine on praegusel juhul proportsionaalne meede. Alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid. Seetõttu jääb MTA 28.04.2016 taotluses toodud seisukohtade juurde ning 05.05.2016 korralduse täitmata jätmist arvestades leiab, et juhinduda tuleks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 määruses nr 3-15-2293 toodud põhimõtetest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti tuvastanud eelduste esinemise täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks ja on määrust ka vajalikul määral põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2) ning vastuseks määruskaebusele märgib järgmist.
  2. Määruskaebusest järelduvalt ei saanud maksuhalduril Estakata Ehitus OÜ arvates olla taotluse esitamise ajal põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja osutab, et kontrollimenetlus algas kohtule taotluse esitamisega, ning leiab, et Estakata OÜ (hilisema nimega Oskars Ehitus OÜ) maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ei saa maksuhaldur järeldusi teha. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu.

§ 1361

lg 1 sõnastusest järeldub, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. On tõsi, et maksuhaldur algatas maksukontrolli halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks taotluse esitamisega, kuid seda muu hulgas põhjusel, et maksuhaldur oli juba 18.01.2016 saatnud Estakata Ehitus OÜ äriregistris märgitud e-posti aadressile menetluse alustamise teate, millele äriühing ei vastanud. Taotlusest nähtuvalt tekkis maksuhalduril kahtlus määruskaebuse esitaja tulevase võimaliku käitumise osas Estakata OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluste pinnalt, sest mõlemal äriühingul oli sama juhatuse liige AF, kes kasutas Estakata OÜ äritegevuses MTA 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.23/030913-32 tuvastatuna ja tõenäoliselt ka Estakata Ehitus OÜ-s reaalse majandustegevuseta nn alltöövõtjate võltsarveid. Maksuhalduri eeldatud maksukohustuslase koostöövalmiduse puudumine on osutunud hiljem reaalsuseks – MTA 05.05.2016 korralduse täitmata jätmise tõttu on maksuhaldur määranud määruskaebuse esitajale sunniraha ja maksuvõlaga Oskars Ehitus OÜ-st lahkunud AF on äriregistri andmetest nähtuvalt 16.05.2016 lahkunud ka Estakata Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

§ 1361

lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. See pole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik. Maksuhaldur peab vaid tooma esile asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Selliseks kahtluseks annavad muu hulgas põhjust isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid 6

(7)3-16-816 konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. 8. Määruskaebuse esitaja peab pangakontode arestimist tema omandiõigusesse ja ettevõtlusvabadusse ebaproportsionaalseks sekkumiseks. Samas ei selgita määruskaebuse esitaja sõnagagi seda, milles tema ettevõtlus seisneb, milline on tema varaline seis, kas tal on töötajaid ja kelle ees on tal kohustused. Praeguseks äriregistrile esitatud Estakata Ehitus OÜ majandusaasta aruandest (periood 11.09.2015-31.12.2015) nähtuvalt oli äriühingul 1 töötaja (AF poolt 18.12.2015 maksuhaldurile antud selgituse kohaselt 5 töötajat), tegevusalaks üldehituslike tööde teostamine ja metallkonstruktsioonide valmistamine, aruandeperioodil investeeriti põhivarasse 0 eurot. Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 366 460 eurot ja kasum 15 952 eurot. Bilansist nähtuvalt oli Estakata Ehitus OÜ-l käibevara kokku 237 345 eurot, sellest raha 14 eurot ning nõudeid ostjate vastu 237 331 eurot (vt ka raamatupidamise aastaaruande lisa 2); lühiajalisi kohustusi oli 221 393 eurot, sh laen 33 868 eurot ja võlad tarnijatele 186 004 eurot (vt ka raamatupidamise aastaaruande lisa 4). Milline on määruskaebuse esitaja majanduslik seis hetkel, on kohtule teadmata. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et Estakata Ehitus OÜ arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes aresti seadmine on praegusel juhul proportsionaalne abinõu juba enne kohustuse maksuotsusega kindlaksmääramist. Pangakontode arestimine on tõepoolest äärmuslik abinõu, mis saab olla õigustatud eeskätt kahtluse korral, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama. Kohtul puudub aga kindlus, et Estakata Ehitus OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ning ei ole võimaliku maksuotsusega kohustuse kindlaksmääramise ajaks täielikult varatu. Alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes saaks täitetoimingute sooritamisega tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Pangakontode arestimine ei too vältimatult kaasa ettevõtluse lõpetamist. Ka arestitud pangakontolt võib teha maksuhalduri loal väljamakseid (

§ 131lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.