1-15-10666/16

1-15-10666 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10666 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. märtsi
4. a määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.03.
6. a määrus, millega jäeti vandeadvokaat Vahur Krinali 31.03.2016 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamata.
7. Jätta eelmises punktis nimetatud vandeadvokaat Vahur Krinali 31.03.2016 taotlus läbi vaatamata.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Pärnu Maakohtu 30.03.2016 istungil oli läbivaatamisel kriminaalasi Martin Villakovi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi, millest võtsid osa süüdistatav M. Villakov, tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal ning prokurör Indrek Kalda. Enne istungi lõppu 30.03.2016 kl 11.49 teatas kohtunik kohtuotsuse kuulutamise aja, s.o 21.04.2016, selgitas edasikaebamise korda ja lahkus seejärel nõupidamistuppa.
10. 31.03.2016 esitas süüdistatava M. Villakovi kaitsja V. Krinal Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mis hõlmas tasu 30.03.2016 istungiks ettevalmistamise ja sellel istungil osalemise eest, samuti 30.03.2016 istungil osalemisega tekkinud sõidukulusid. 1
11. 31.03.2016 jättis Pärnu Maakohus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse resolutsioonis kaitsja taotluse täies ulatuses rahuldamata, kuna taotlus oli esitatud peale kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus juhindus tasutaotluse lahendamisel KrMS § 189 lg-st 2, § 306 lg 1 p-st 14 ning Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-35-13 p-s 20 märgitust. MÄÄRUSKAEBUS
12. 15.04.2016 esitas kaitsja V. Krinal Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Pärnu Maakohtu 31.03.2016 määruse tühistamist ning kaitsjatasu ja sõidukulude kindlaksmääramist vastavalt 31.03.2016 taotlusele, järgmistel motiividel. 4.
13. Kohus on lahendanud menetluskulude kindlaksmääramise formaalselt ning asunud seisukohale, et peale nõupidamistuppa eemaldumist on kaitsja kaotanud õiguse esitada taotlusi riigi õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi tasu taotlus sisaldab kahte menetluslikult erinevat funktsiooni. Ühest küljest on see taotlus kaitsjana tehtud töö ja kulude hüvitamiseks. Kohus peab andma sellele sisulise hinnangu kulude põhjendatuse kohta. Samas on see ka menetluskulu, mille kohus süüdimõistva otsuse korral tavaliselt mõistab välja kohtualuselt. KrMS § 189 lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 järgi reguleeritakse eelkõige menetluskulude väljamõistmist, mitte kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasu suuruse kindlaksmääramist. 4.
14. Antud kriminaalasi pidi läbi vaadatama üldmenetluses, kus istungid olid määratud 30.03 ja 01.
15. Esimesel päeval otsustas kaitsja koos kaitsealusega nõustuda prokuröri ettepanekuga asja arutamisega lühimenetluses. Sellega nõustus ka kohus. Sellest tulenevalt polnud kaitsja ette valmistanud tasutaotlust, mida saanuks õigeagselt kohtule esitada. Arvestades asjaolu, et taotlus tuleb esitada elektrooniliselt ja vorminõudeid järgides, ei olnud füüsiliselt võimalik seda kohapeal teha. Kaitsja büroo asub Pärnus, mistõttu ka vaheaja tegemine kohtulikus menetluses poleks andnud võimalust, enne kohtu eemaldamist nõupidamistuppa, taotluse esitamiseks. Kaitsjal polnud võimalik ette hinnata kohtuistungiks kuluvat aega. Seetõttu on asjakohane esitada taotlus esimesel võimalusel peale istungit. Järgmisel päeval esitatud taotlus võimaldanuks kohtul lahendada lisaks tasu kindlaksmääramisele ka võimalikud menetluskuluga seonduvad küsimused. 4.
16. Kaitsja on osalenud riigi õigusabi korras mitmetes maakohtutes toimuvatel kriminaalmenetluse istungitel ja valdavalt on praktikas aktsepteeritud tasutaotluste esitamist peale istungi lõppu ja seda eelkõige teises paikkonnas asuvate kohtute puhul. Taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine on ebaõiglane ja väär. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud 30.03.2016 kohtuistungi protokolli, kaitsja 31.03.2016 taotlusega, maakohtu motiividega nimetatud taotluse rahuldamata jätmise kohta ning määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtul tulnuks jätta kaitsja 31.03.2016 taotlus läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Vaidlustatav Pärnu Maakohtu 31.03.2016 määrus tuleb seetõttu tühistada ning edasikaebus selles taotluses osaliselt rahuldada. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata, kuna ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab kaitsja 31.03.2016 taotluse läbi vaatamata.
18. Vaidlust ei ole selles, et kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 31.03.2016 ehk pärast seda, kui kohus oli siirdunud 30.03.2016 nõupidamistuppa. Kaitsja on toonitanud, et tal ei olnud võimalust taotlust varem esitada, kuna algselt üldmenetluse asja asuti läbi vaatama lühimenetluse korras ning kaitsja büroo asub teises linnas. Ringkonnakohus märgib, et kaitsjal oli igati võimalik 30.03.2016 istungil 2 selgitada maakohtule neid erinevaid õigeaegset taotluse esitamist takistavaid asjaolusid. 30.03.2016 istungi protokollist ei nähtu, et kaitsja oleks seda teinud. Määruskaebuses niisugustele takistavatele asjaoludele tuginemine on aga hilinenud, arvestades kehtivat Riigikohtu praktikat.
19. Kaitsja selgitab määruskaebuses, et mitmete maakohtute praktikates on aktsepteeritud kõnealuse taotluse esitamist pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et teise astme kohtule on õiguslikult siduvad üksnes kõrgeima kohtu, mitte esimese astme kohtute seisukohad. Riigikohus on kõnealuses küsimuses oma seisukohta üheseltmõistetavalt korduvalt väljendanud. Nimelt Riigikohtu praktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. (Vt nt RKKKm 3-1-1-35-13, p 20; RKKKm 3-1-1-102-12, p 16; RKKKo 3-1-1-22-11, p 16; RKKKm 3-1-1-10-10; RKKKo 3-1-1100-09, p 36). Maakohus leidis, et kaitsja taotlus tuleb jätta täielikult rahuldamata. Seega asus maakohus kaitsja taotlust sisuliselt lahendama, mis ei ole aga kehtiva kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. Arvestades eelmärgitut, tuleb maakohtu määrus tühistada ning jätta kaitsja 31.03.2016 taotlus läbi vaatamata.
20. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 2, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2, § 390 lg-test 1-3, tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu 31.03.2016 määruse, jätab kaitsja 31.03.2016 taotluse läbi vaatamata ning rahuldab määruskaebuse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 3