KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-574 Haldusasi OÜ Saneline kaebus kohustada Raasiku Vallavalit

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

§ 121

lg 1 p-i 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku

§ 121

lg 1 p-i 1 alusel või alternatiivselt

§ 121lg 2 p-i 2 alusel.

Kohtul puudub alus teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks, kuivõrd kaebaja eesmärk ei ole saavutatav ühegi nõudega. 5. Kaebaja eesmärgiks on, et naaberkinnistute omanikud ei võtaks vett kaebajale kuuluvat pumplat kasutades. Seda eesmärki ei ole võimalik kaebajal saavutada ühegi

§ 37lg-s 2 toodud halduskohtule esitatava nõudega.

Raasiku vald on kaebajale õigesti selgitanud, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada kaebaja ja pumplat kasutavate isikute vahel ning selline vaidlus kuulub maakohtu pädevusse. Sisuliselt möönab ka kaebaja ise, 28.09.2015 taotluses Raasiku vallale, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on vajalik sõlmida kinnistuomanikega vastavasisulised kasutuslepingud. Selliste lepingute sõlmimist ei saa nõuda halduskohtu kaudu, vaid selleks tuleb pöörduda maakohtusse. Sellest tulenevalt tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 1 p-i 1 alusel.

6. Kuivõrd kohtul on õigus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi, siis võib kaebust käsitada ka kui kaebust kohustada Raasiku valda läbi viima ehitusjärelevalvet ning tegema pumpla kasutajatele ettekirjutus pumpla kasutamise lõpetamiseks. Selline nõue tuleb aga tagastada

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei saa kohustada Raasiku valda läbi viima menetlust, mis on juba lõppenud. Lisaks, kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist. Samuti ei saa kohus kohustada ehitusjärelevalve käigus haldusorganit lahendama isikute vahelist eraõiguslikku vaidlust. 6.

1. Kohaliku omavalitsuse järelevalvet reguleerib ehitusseadustiku § 130 lg 2, mille kohaselt koosneb ehitusjärelevalve järgmistest ülesannetest: – ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; – ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; – ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; – ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; – ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine; – kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine. Kuigi kaebaja väidete kohaselt ei ole Raasiku vald kaebaja 28.10.2015 taotlusele vastanud, siis tegelikult nähtub, et Raasiku vald vastas kaebajale 30.11.2015 kirjaga 19.-2/2162-5 (tl 7 ja 24). Raasiku valla kirjast nähtub üheselt ehitusjärelevalve teostamine, mille tulemusel asus vald seisukohale, et ehitamine ja pumpla kasutamine vastab kehtestatud detailplaneeringule. Kohus selgitab, et detailplaneeringu seletuskirja ja kaardimaterjali kohaselt rajatakse elamukvartalisse ühisveevarustussüsteem ning veevarustus lahendatakse ala lõunaosas asuva puurkaevu baasil. Kaardimaterjali kohaselt on tegemist OÜ Saneline kinnistul asuva puurkaevuga (tl 35). Ka OÜ Saneline ei väida, et 08.08.2006 otsusega 64 (tl 37) kehtestatud detailplaneering (tl 2536) ei näe ette detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala kinnistute varustamist veega OÜ-le Saneline kuuluvast puurkaevust. Seega ei ole vaidlus mitte selles, kuidas on planeeringuliselt lahendatud piirkonna veevarustus, vaid selles, kas kolmandad isikud on sõlminud vee kasutamiseks kaebajaga lepingud. Sellise vaidluse lahendamise pädevust on kohus käsitlenud eelnevalt määruse punktis
2. 6.
3. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et haldusorganid lahendaksid järelevalvemenetluses tema taotlusi temale sobilikult ning väljuksid seejuures neile antud pädevuse piiridest. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, punkt 17). Nagu kohus eelnevalt märkis, ei saa haldusorgan järelevalvemenetluses lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, millise lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse. 6.
4. Kohus selgitab täiendavalt, et kinnistuga seotud haldusaktid ei kaota oma kehtivust kinnistu omaniku vahetumisel (haldusmenetluse seaduse 61 lg 2) ning kinnistut omandades peab isik tundma huvi kinnisasja kohta kehtivate haldusaktide suhtes. Omandades tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel ehitisregistri andmetel asub pumpla, on ilmselge, et kinnistuga võivad olla seotud ka teiste isikute õigused, mis võivad tuleneda kehtivatest detailplaneeringutest ning muudest haldusaktidest. 7.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann