Obsah (8)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 175§ 105§ 245§ 313

1-16-3368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-3368 (15230104885) Kohtunik Liina Poh

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 255 eurot riigituludesse. Kohustada Valentin Blohhinit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120.83 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Valentin Blohhinile posti teel XXX Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 342 eurot riigi kanda.

Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat ja CD-plaat salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Valentin Blohhin´i süüdistatakse selles, et tema täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt 2015 juuni algusest kuni 23.09.2015 omandas korduvalt tuvastamata isikult ning kohas, ebaseaduslikult, edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli (s.o narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele), kokku üle 0,1273 grammi fentanüüli puhtal kujul. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud fentanüüli peitis selle edasiandmiseks tuvastatud ja tuvastamata isikutele Tallinnas tuvastatud ja tuvastamata aadressidel asuvatesse peidikutesse. Selliselt andis tema suurtes kogustes narkootilist ainet fentanüüli ajavahemikul 2015 juuni algus kuni 13.07.2015 korduvalt (iga päev) ebaseaduslikult edasimüügiks edasi XXX. Nimelt andis ta XXX iga kord suure koguse so vähemalt 1 gramm fentanüüli sisaldavat pulbrit Tallinnas Kopli piirkonnas tuvastamata aadressil lagunenud majas, Lasnamäe piirkonnas või Pirita jõe lähedal metsatukas asuvate peidikute kaudu. Sealhulgas andis ta XXX vähemalt ühe grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit Tallinnas Kopli piirkonnas tuvastamata aadressil lagunenud majas asuvast peidikust 13.07.2015 kella 12.00 paiku, näidates XXX ette peidiku täpse asukoha, kuhu narkootiline aine on temale üleandmiseks peidetud. XXX kinnipidamisel 13.07.2015 kella 13.50 ajal Tallinnas Uus tn 37 lähedal võeti sündmuskoha vaatluse käigus ära 1 minigrip kilekott, milles oli 0,73 g 6,1%-st fentanüüli sisaldavat pulbrit (pulbris puhtal kujul 0,045 g fentanüüli). Samuti andis Valentin Blohhin suurtes kogustes narkootilist ainet fentanüüli ajavahemikul 2015 august kuni 23.09.2015 korduvalt (üle ühe-kahe päeva) ebaseaduslikult edasimüügiks edasi XXX. Nimelt andis ta XXX iga kord suure koguse so vähemalt 1 gramm fentanüüli sisaldavat pulbrit Tallinnas Kopli piirkonnas Madala ja Erika tänaval, kuid ka tuvastamata aadressidel asuvate peidikute kaudu. Sealhulgas andis ta XXX vähemalt ühe grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit Tallinnas Kopli piirkonnas Erika tänaval vanas pumbamajas asuvast peidikust 14.09.2015 õhtusel ajal, näidates XXX ette peidiku täpse asukoha, kuhu narkootiline aine on temale üleandmiseks peidetud. XXX kinnipidamisel 15.09.2015 kella 15.45 ajal Tallinn Uus-Maleva tn 9 leiti tema juurest kokku 0,313 g fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli vähemalt 0,0203 g fentanüüli. Samuti andis ta 23.09.2015 kella 19.00 paiku Tallinnas Kopli piirkonnas Nõlva tn 4 kinnistu kõrval asuva raudtee lähedal asuvast peidikust 200 euro eest uuesti XXX suures koguses so 0,98 g fentanüüli sisaldavat pulbrit, näidates XXX ette betoonploki all asuva peidiku täpse asukoha, kuhu narkootiline aine on temale üleandmiseks peidetud. Sündmuskoha vaatluse käigus 23.09.2015 Tallinnas Nõlva tn 4 kinnistu lähedal, võeti raudtee kõrval asuva betoonploki alt ära 1 minigrip kilekott, milles oli 0,98 g 6,3 % fentanüüli sisaldavat pulbrit (pulbris puhtal kujul 0,062 g fentanüüli). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitleminekeelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 127,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 979 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Valentin Blohhin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Valentin Blohhin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.05.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Valentin Blohhini karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 11 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja algust hakata lugema alates Valentin Blohhin kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.01.
2. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaat ja CD-plaat salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet mitte kinnitada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik