KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.05.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 19.05.2016 koht Kohtuasja number 1-15-10706 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Gerševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Maksim Gerševitš, isikukood 38410112227, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.09.2015 ja lõpp 04.09.2016 RESOLUTSIOON Jätta MAKSIM GERŠEVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Maksim Gerševitšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Gerševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 10.02.2016 otsusega tunnistati Maksim Gerševitš süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.09.
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vangistuses viibib kuuendat korda. Ühtne kuriteo muster puudub. On toime pannud varguseid ja omavolilisi sissetunge, 2 vägivalla 1 episoodi. Hetkel kannab karistust varguste ja võõra dokumendi kasutamise eest. Korduvalt karistatud kuritegude eest, mis olid sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on alla aastane karistus, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Isik töötab alates 25.02.2016 vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht ning ta ei soovi elama asuda ema juurde. Rahvastikuregistri andmetel on sisse kirjutatud xxxx, seega on tal vajadusel võimalus saada elamispind xxxx linnavalitsuse sotsiaalosakonnast. Isikule on kaasatud tugiisik, kes tegeleb võimaluse korral eluaseme probleemiga. Väidetavalt lõpetas põhikooli xxxx. Ei ole omandanud eriala, kuid ta on motiveeritud asuma õppima kutset. Riigikeelt ei valda, aga motivatsioon eesti keele omandamiseks on olemas. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Enne vangistust töötas ametlikult pesumajas "xxxx", mitteametlikult on töötanud lühiajaliselt erinevatel ehitustel ja metsatöölisena. Tema majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutavad tasumata haginõuded summas 9590,07 eurot, sõltuvusainete tarvitamine ning eriala puudumine. Isiku sõnul on ta motiveeritud tasuma haginõudeid, kuid varasem käitumine näitab vastupidist, kuna väga palju haginõudeid on kinnipeetaval maksmata. Enne vangistust oli isik töövõimetuspensionil. Vabanemisel on nõus teda toetama tema ema. Isiku lähedaseks on ema, kellega omavahelised suhted on head. Abikaasaga ei suhtle. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, mis viitab tema riskeerivale elustiilile ning kriminaalse taustaga suhtlusringkonna olemasolule. Varasemast riskihindamisest tuleneb, et kinnipeetav on alkoholijoobes sooritanud kaks kuritegu. Probleemi antud valdkonnas ise ei tunnista.
- aastal sooritas narkojoobes kuriteo. Viru vangla andmeil on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik ei pea ennast sõltlaseks, vaid juhutarvitajaks. Sõltuvusrehabilitatsiooni ei ole nõus läbima. Leiab, et psühhiaater on valesti hinnanud tema tarvitamist. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral narkootikumide käitlemise eest materiaalse kasusaamise eesmärgil. Isiku puhul on täheldatud, et ta paneb kuritegusid toime majandusliku kasusaamise eesmärgil, mis võib olla seotud narkootikumide hankimise vajadusest. Isik võib oma eesmärkide saavutamiseks ähvardada vägivallaga ning seda ka kasutada (kehaline väärkohtlemine, väljapressimine, omavoliline sissetung vägivallaga). Tema korduvad kuriteod viitavad impulsiivsusele ning raskustele tegude tagajärgede mõistmisel. Isik ei tunneta oma probleeme, mistõttu on tema probleemide lahendamisoskus nõrk. Kuritegusid toime pannes kannatanute tunnete peale ei mõtle. Tema ainukeseks realistlikuks tuleviku eesmärgiks on töötamine. Isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid. Väidetavalt soov muuta oma käitumist, kuid varasem käitumine näitab vastupidist. Isik ei ole teinud ühtegi sammu kuritegelikust käitumisest loobumaks, vaid on jätkanud kuritegude sooritamist. Isik suhtub ametiisikutesse hästi. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 83% ning vägivaldse kuriteo puhul 45%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla isiku tingimisi ennetähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Maksim Gerševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseajaks ja käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud ning katseajal kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht 2 Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Kriminaalkorras on teda karistatud 11 korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kuus. Vanglas kannab ta karistust kuuendat korda. Vangla peab süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. Prokuratuuril ei ole tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, samas ei ole see sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-16-4025, milles Maksim Gerševitši süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Lisaks on isiku kriminaalne käitumine on vähemalt kaudselt seotud alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarbimisega. Tema poolt uue korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 83% ja 45%, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Maksim Gerševitši vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 19.05.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et kui ema on nõus teda vastu võtma, siis on ta nõus vabanema. Sissetulek on olemas invaliidsuspensioni näol. Isikul on töövõime kaotus 70%. Abikaasaga on suhted paranenud, kodus on kõik korras. Kriminaalhoolduse nõudeid rikkus aastal 2002, mis oli 14 aastat tagasi. Selgitab, et Harju Maakohtus menetluses olnud kriminaalasjas mõisteti ta ühes episoodis õigeks ning teise episoodi järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis läheb käesoleva karistusaja hulka. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vangistuses viibib ta kuuendat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskeeriv ja hoolimatu elustiil, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Käesolev kuritegu on vargus ja võõra dokumendi kasutamine, varasemalt karistatud 3 ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriteks sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, tema suhtumine ametnikesse on hea ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalus asuda elama ema juurde. Algselt avaldas kinnipeetav, et ei soovi elama asuda ema juurde, kuid istungil teatas, et on nõus. Seega ei ole elamiskohaga seotud asjaolud selged. Isikul on elukoha puudumisel võimalus saada kohalikult omavalitsuselt sotsiaalpind. Isikul puudub garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal vabaduses majanduslikult toime tulla. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt tasumata nõudeid ligikaudu 9590 euro ulatuses, mis koos sõltuvusainete tarvitamise ja eriala puudumisega mõjutab isiku majanduslikku toimetulekut, mis omakorda võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid grupis, mis viitab kriminaalse taustaga suhtlusringkonnale. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul diagnoositud narkosõltuvus, mis on üheks uute kuritegude toimepanemiseks soodusteguriks ja seda eriti olukorras, kus isik ise enda sõltuvust ei tunnista ega soovi saada ravi. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 83% ning vägivaldse kuriteo puhul 45%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Maksim Gerševitši puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Maksim Gerševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4