Obsah (9)

§ 100§ 101§ 115§ 620§ 29§ 103§ 106§ 6§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.03.2016.a.Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-14

) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Emmaste Vallavalitsus (käsundiandja) ja OÜ XXX (käsundisaaja) 23.11.2010 riigihanke korraldamise käsunduslepingu nr XXX (riigihange nr XXX). Lepinguga kohastus käsundivõtja korraldama avatud hankemenetlusega siseriikliku riigihanke „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“, mille eest Emmaste Vallavalitsus tasus lepingu punkt 4.1 alusel 30 000 kr (1 917,35 eurot, kd I, tl 23, 24). Riigihanke nr XXX eest vastutavaks isikuks oli Emmaste vallavanem Tiit Peedu. Kohus leiab, et leping on kehtiv, keegi ei ole taotlenud selle kehtetuks tunnistamist. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on rikkunud mõnda käsunduslepingust tulenevat kohustust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. EAS-i otsuse eelnõu kohaselt tuvastas EAS järgmised rikkumised:

1. Tehnilise kirjelduse koostamisel ei ole lähtutud põhimõttest, et ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi.
2. Toetuse saaja ei ole järginud pakkumuste esitamise tähtaegadele sätestatud nõudeid.
3. Edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreering (kd I, tl 47-68). Eelnõu kohaselt nõudis EAS toetuse saajalt tagasi EAS-i poolt projekti raames eraldatud toetuse lõppsummas 37 446,19 eurot. 13.03.2015 tegi EAS otsuse toetuse osalise tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta. EAS nõudis hagejalt tagasi toetuse lõppsummas 37 446,19 eurot. Riigihankes nr XXX esitati kaks pakkumust: ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXpakkumus maksumusega 822 006 eurot + käibemaks ja AS XXXpakkumus maksumusega 999 572 eurot + käibemaks. Riigihanke nr XXX tulemusel sõlmis Emmaste Vallavalitsus 21.02.2011 ehitustööde töövõtulepingu XXXOÜ-ga ehk pakkujaga, kes oli esitanud hankes kõige soodsama pakkumuse maksumusega 822 006 eurot + käibemaks (kd I, tl 159-160).

§ 620

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma 5 kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja on seisukohal, et ta tegutses käsundi täitmisel piisava ja vajaliku hoolsusega. OÜ XXX tegevusega ei ole Emmaste Vallavalitsusele kahju tekitatud, rääkimata kahjust summas 37 446,19 eurot. Kostja on täiendavalt märkinud, et EAS otsusega nõuti Emmaste Vallavalitsuselt 37 446,19 eurot tagasi põhjendusel, et hageja oli väidetavalt rikkunud riigihangete seadust, mis seisnes selles, et „edukaks tunnistatud pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering“ (EAS otsuse p 1.3). EAS on oma 13.03.2015 otsuses märkinud, et juhul, kui hankelepingus on tuvastatud mitu puudust, siis finantskorrektsioonid ei kumuleeru, vaid lähtutakse kõige suuremast rikkumisest, mille alusel arvestatakse finantskorrektsiooni ulatus. Võttes sellest lähtuvalt aluseks otsuse punktis 1.

1. sätestatud tagasinõude määra, loeb EAS mitteabikõlbulikuks 5 % hanke nr XXX tulemusena sõlmitud hankelepingu abikõlblikust kogumaksumusest (kd I, tl 96-97). Kohus nõustub kostjaga, et hagejalt nõuti 37 446,19 eurot tagasi üksnes EAS-i otsuse punktis 1.
2. nimetatud rikkumise põhjendusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikus analüüsida EAS-i otsuses märgitud teisi rikkumisi, st punkte 1.
3. ja 1.
4. EAS-i otsuse punkti 1.
5. kohaselt ei vastanud edukaks tunnistatud pakkuja XXXOÜ/AS XXXhanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimustele, mille kohaselt peab pakkujal olema ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreering. Seetõttu leiti, et riigihangete seadust rikkuv oli Emmaste Vallavalitsuse poolt XXXOÜ/AS XXXpakkujana kvalifitseerimine riigihankes nr XXX. Kostja on selgitanud, et riigihankes nr XXX oli hankijaks ja hankeotsuseid tegi Emmaste Vallavalitsus ning valla esindajad (kd II, tl 13, 14, 15). OÜ XXX ei olnud hankijaks ja tema ei teinud hankeotsuseid, sh hankeotsust kvalifitseerida hankes pakkujana XXXOÜ/AS XXX. Riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on käesolevas seaduses sätestatud korda kohustatud järgima kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus. Hageja on hankijaks RHS § 10 lg 1 p 2 kohaselt. Seega ei ole riigihangete seaduse kohaselt võimalik delegeerida hankeotsuste tegemist isikule, kes ei ole RHS § 10 tähenduses hankijaks. RHS § 13 lg 2 kohaselt on hankijal õigus volitada teisi hankijaid täitma kõiki tema riigihanke korraldamisega seotud käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on hankijal õigus volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Kuna kostja on eraõiguslik juriidiline isik, ei saanud ta olla hankijaks RHS-i kohaselt ning talle ei saanud hankija ka delegeerida hankeotsuste tegemist. Küll aga võis hageja kostjat volitada RHS § 13 lg 3 tähenduses tegema hankemenetlusega seotud toiminguid, mida hageja on ka teinud. Hageja on täiendavalt selgitanud, et riigihangete läbiviimiseks on kohalikul omavalitsusel õigus korraldada hanke läbiviimine kas ise või kasutada selleks vastavat teenust. Emmaste Vallavalitsuse eesmärk käsunduslepingu sõlmiseks OÜ-ga XXX oli saada riigihanke korraldamise ja läbiviimise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, teadmised ja kogemused riigihangete korraldamisest, kuna Emmaste Vallavalitsusel puudus vastav kompetents. Lepingu sõlmimise ilmselgeks eelduseks oli saada riigihanke läbiviimise ja korraldamise teenust sellises kvaliteedis, mille osas EAS-il puudus alus toetuse tagasinõudmiseks ehk eeldus, et riigihange viiakse läbi vastavalt seaduse nõuetele. 6 Käsunduslepingu punkti 1.
6. kohaselt kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale järgmiseid teenuseid: 1.1.
7. korraldama avatud hankemenetlusega siseriikliku riigihanke „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“. 1.1.
8. Teenused hõlmavad: 1.2.
9. riigihanget ettevalmistavaid tegevusi järgnevas mahus: 1.2.1.1.suulisi erialaseid konsultatsioone ehitamistöövõtu ja hanke üldküsimustes, 1.2.
10. riigihanke dokumentide ettevalmistamist ja vormistamist, sealhulgas: 1.2.2.1.haldusaktid; 1.2.2.2.hankedokumendid (pakkumisjuhend, pakkumisesildised, teatised); 1.2.2.3.koosolekute protokollid; 1.2.2.4.muud seonduvad teated ja dokumendid, 1.2.
11. hankemenetluse korraldamist ja läbiviimist, sealhulgas: 1.2.3.1.Riigihangete Registrile andmete sisestamist ja esitamist käsundiandja kaudu; 1.2.3.2.komisjoni koosolekute kokkukutsumist ning juhtimist; 1.2.3.3.hankedokumentide väljastamist; 1.2.3.4.hankedokumentide kohta esitatud küsimuste selgitamist; 1.2.3.5.muid hanke korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikke konsultatsioone ja abi osutamist. Käsunduslepingu punkti 3.1.3 kohaselt kohustus käsundisaaja täitma lepingu punkti 1.2 kohaseid ülesandeid viivitamata ja operatiivselt ning tagades riigihangete seadust jt riigihangete korraldamist reguleerivatele õigusaktidele vastavat riigihangete menetlust. Käsunduslepingu punkti 3.2.1 kohaselt on käsundisaajal õigus määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis, arvestades riigihangete seadust jt riigihangete korraldamist reguleerivaid õigusakte ning käsundiandja juhiseid. Käsunduslepingu punkti 5.1 kohaselt garanteerib lepingu täitmise käigus käsundisaaja oma tegevuse vastavuse kõigile Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Seega oli OÜ XXX juhatuse liikmel volitus teostada hankemenetlusega seotud toiminguid Emmaste Vallavalitsuse 01.12.2010 korralduse nr 213 „Riigihangete „XXXrekonstrueerimine Hiiu maakonna hooldekeskuseks“ alusel, kuna Emmaste Vallavalitsusel endal puudus vastav kompetents. EAS otsuse punkti 1.
12. kohaselt seisnes hageja rikkumine riigihanke läbiviimisel selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering. Hageja on selgitanud, et tingimus, et hankel osalejal pidi olema ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreering, ei olnud ilmselgelt asjakohane ning sattus ilmselgelt eksitavalt hanketeatisesse. Seda põhjusel, et projekteerimine ei olnud hankelepingu esemeks, vaid selleks oli rekonstrueerimine, mis toimus projekti järgi, mis on koostatud vastavat tegevusluba/kvalifikatsiooni omavate isikute poolt. Ehitamine toimub projekti alusel ning selleks, et ehitada, ei ole vajalik projekteerimise registreeringu olemasolu. Kostja on täiendavalt märkinud, et RHS rikkumine, mille tõttu EAS hagejale makstud toetusest 38 887,15 eurot tagasi nõudis, oli väheoluline ja formalistlik, millega ei tekitatud kahju Emmaste vallale või maksumaksjale. Enne 02.02.2011 hankeotsuse tegemist oli Emmaste Vallavalitsusele teada asjaolu, et hankes kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujal XXXOÜ/AS XXXei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Sellist registreeringut ei olnud ka teisel hankes osalenud pakkujal AS Kuressaare Ehitus, nagu on esile toodud ja tõendatud hageja 18.02.2015 kirjas nr 6.2-5/48-1 EAS-ile. Hageja on seisukohal, et tõendamata on kostja väide, et enne 02.02.2011 hankeotsuse tegemist oli Emmaste Vallavalitsusele teada asjaolu, et hankes kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujal 7 XXXOÜ/AS XXXei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 18.02.2015 kirjas nr 6.2-5/48-1 EAS-ile märkinud, et Emmaste Vallavalitsuse poolt 16.02.2015 tehtud päringu alusel MTR registris puudus vastavasisuline registreering ka teisel pakkujal AS XXX(reg.kood XXX) (kd I, tl 73). Antud kirjast ei nähtu, et hagejale oleks teada olnud enne 02.02.2011 hankeotsuse tegemist asjaolu, et hankes kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujal ei olnud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise projekteerimise registreeringut. Kostja on märkinud, et nähtuvalt pakkujate 02.02.2011 kvalifikatsiooni kontrollimise otsusest ja selle aluseks olevast protokollist, tegi vastava hankeotsuse hankija ning OÜ XXX ei ole seda otsust isegi allkirjastanud. Ka hageja on hagiavalduses rõhutanud, et OÜ XXX ei osalenud isegi pakkumuste avamisel ning pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel 02.02.
13. Protokollides puudub XXX allkiri. RHS § 39 lg 3 kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kohustuseks oli käsunduslepingu kohaselt kontrollida hankedokumentide vastavust, st osaleda ka koosolekul, kus avati hankedokumendid. XXX riigihanke pakkumuste avamisel ning kvalifikatsiooni kontrollimisel ei osalenud (kd I, tl 161-162, 163). Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 22.04.2015, et kostja juhatuse liige XXX on 12.03.2015 ülekuulamisel selgitanud, et tegu oli avaliku hankega, kõik edasi käis RHS järgi. Esitati kaks pakkumust ja parim pakkumus valiti madala hinna järgi. Pakkumuse avamisel kontrolli esitatud dokumentide vastavust nõuetele. Pikema ja põhjaliku kontrollimisega tegeles XXX juba oma kontoris. XXX tuvastas pakkumuste põhjalikul kontrollimisel, et parimal pakkumuse esitajal puudus hankes nõutud majandustegevuse registreering kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise projekteerimise kohta. XXX andis sellest teada ka Emmaste Vallavalitsusele ning vallavalitsuse põhjendus oli, et kuna seda registreeringut hanke täitmisel vaja ei ole ja kuna nõue on sattunud hankesse ekslikult, siis ei rakendata seda nõuet ühegi pakkuja suhtes (kd I, tl 122). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud väide, et XXX andis hagejale teada, et eelpool nimetatud tingimus (majandustegevuse registreering kontrollimis- ja juhtimissüsteemi automatiseerimise projekteerimise kohta) sattus hankesse ekslikult, on paljasõnaline ja kostja poolt tõendamata. 02.02.2011 nr 25 korraldusega tunnistas hageja käesolevale riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud pakkuja AS XXX ja ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXHT punktides III.2.2) ja III.2.3) esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuna nad vastavad kõikidele HT-s esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele. Hageja 02.02.2011 nr 4 istungi protokolliga otsustas tunnistada käesolevale riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud pakkuja AS XXXja ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXHT punkidest III.2.) ja III.2.) esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuna vastavad kõikidele HT-s esitatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele. Samuti tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkuja XXXOÜ/AS XXXpoolt esitatud pakkumus, kui vastavaks tunnistatud ning kõige madalama pakkumuse maksumusega pakkumus. 8 RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Kuna hagejal puudus vastav kompetents riigihanke korraldamiseks, sõlmis hageja käsunduslepingu kostjaga. Käsunduslepingu kohaselt osutas kostja hagejale hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise teenust. Samuti oli kostjat volitatud esindama hagejat kui käsundiandjat riigihanke korraldamise menetluses (lepingu punkt 1.5.). 02.02.2011 tunnistas hageja AS XXXja XXXOÜ/AS XXXpakkumused kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja tunnistas XXXOÜ/AS XXXpakkumuse edukaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmiti hankeleping XXXOsaühinguga 21.02.2011 (kd I, tl 160). Kostja ülesandeks oli kontrollida hankemenetluse jooksul mh pakkuja(te) kvalifikatsiooni. EAS otsuse punkti 1.
14. kohaselt seisnes riigihanke läbiviimisel rikkumine selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud mh kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering. Kostja oma käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid hoolsalt täitnud ei ole. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kostja on käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Järgnevalt peab kohus hindama seda, kas rikkumine on vabandatav. Käsunduslepingu punkti 6.
15. kohaselt vabastatakse vääramatu jõu esinemisel pool või pooled oma lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja kahju tekkimisega seotud vastutusest. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Lisaks on käsunduslepingus punkt 7.3, mille kohaselt ei vastuta käsundisaaja käsundandja otsuste eest, millised polnud eelnevalt kahepoolselt kokku lepitud. Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku üldises garantiivastutuses või on pooled kokkuleppega kostja vastutust piiranud, peab kohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb järgida

§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-44-09, p 11).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Võlgnik ei pea hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, kui ta

§ 115

lg 1 ja

§ 103järgi tõendab, et kohustuse rikkumine on vabandatav.

Vastutusest vabanemise aluseks on seaduse üldreegli järgi vabandatavus ehk vääramatu jõu asjaolu, erandina võib vastutusest vabanemise aluseks olla võlgniku süü puudumine, kokkulepe ja seaduse eriregulatsioon.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud 9 on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Võlaõigusseaduse kohaselt üldreegliks olevat vastutust nimetatakse garantiivastutuseks, mille olemuseks on eeldus, et kohustatud pool garanteerib täitmise, sõltumata takistusest, mis lubaduse täitmisel võivad ette tulla. Sellekohaselt vastutab võlgnik üldjuhul alati oma kohutuse rikkumise eest ja tema suhtes saab rakendada õiguskaitsevahendeid. Seega omistatakse võlgnikule põhimõtteliselt iga rikkumine sõltumata rikkumise põhjusest. Käsunduslepingu punktidest 6.

1. ja 7.
2. tuleneb erinev vastutuse määr, esimesel juhul on tegemist üldise garantiivastutusega ja teisel juhul on pooled piiranud kostja vastutust. Kohus leiab, et käsunduslepingu tõlgendamine ei võimalda tuvastada, milline oli poolte ühine kokkulepe vastutuse osas. Kohtul tuleb arvestada lepingu tõlgendamisel sellega, mis oli vaidlusaluse lepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-112-15, p 15). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Antud käsunduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli saada riigihanke korraldamise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, kogemused ja teadmised riigihangete korraldamiseks. Käsundisaaja pidi käsunduslepingu sõlmimise ajal olema veendunud, et ta suudab käsundit täita nii, et riigihangete seaduse rikkumised hanke läbiviimisel on välistatud ja et ta teeb kõik selleks, et saavutada tulemus, milleks oli seadusenõuetele vastava riigihanke läbiviimine.

§ 106

lg 1 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.

§ 6

lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ebamõistlikuks vastutuse välistamiseks või piiramiseks saab esmajoones lugeda kokkuleppeid, mis vabastavad võlgniku olulisel määral sisuliselt igasugusest vastutusest ja takistavad võlausaldajat kasutamast kõiki või enamikku õiguskaitsevahendeid, välistades seega võlausaldaja võimaluse oma õiguseid reaalselt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsunduslepingu punktis 7.3. kokku lepitud kostja vastutuse piiramine on ebamõistlik ja

§ 106lg 2 kohaselt tühine.

Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on rikkunud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mille tõttu tegi hageja otsuse kuulutada võitjaks isiku, kes ei vastanud hanketeates esitatud kvalifikatsiooni tingimustele, mis omakorda tõi hagejale kaasa EAS-i poolt hagejale väljastatud toetuse osalise tagasinõudmise. Seega tuleb lähtuda üldisest garantiivastutusest

§ 103lg 1 kohaselt.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul oleks kostja vastutus välistatud vääramatu jõu tõttu. Kohus leiab, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Samuti peab kohus kindlaks tegema, ega rikkumist ei ole põhjustanud võlausaldaja.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 10 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et võlausaldaja põhjustas rikkumise. Emmaste Vallavalitsus tegi hankeotsuse, usaldades hanke läbiviimisteks palgatud kostjat, eesotsas XXX´t, kes ei osalenud pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel, kuigi see oli tema käsunduslepingust tulenev kohustus. 02.02.2011 tunnistas hageja AS XXXja XXXOÜ/AS XXXpakkumused kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ja tunnistas XXXOÜ/AS XXXpakkumuse edukaks. Hankeleping sõlmiti XXXOsaühinguga 21.02.2011. Samuti oli kostja ülesandeks kontrollida hankemenetluse jooksul mh pakkuja(te) kvalifikatsiooni. EAS otsuse punkti 1.3. kohaselt seisnes riigihanke läbiviimisel rikkumine selles, et edukaks tunnistatud pakkuja ei vastanud mh kvalifitseerimistingimustele, kuna tal puudus hanketeates sätestatud ehitise kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimiseks projekteerimise registreering. Viimasena peab kohus tuvastama kahju olemasolu ning põhjusliku seoses rikkumise ja kahju vahel.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja leiab, et põhjuslik seos on käesoleval juhul olemas, kuna EAS ei oleks esitanud hagejale nõuet, kui riigihange nr XXX oleks läbi viidud vastavalt riigihangete seaduse sätetele. Kohus on tuvastanud, et kostja ei olnud käsundi täitmisel hoolas ja rikkus poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel tekkis hagejale otsene varaline kahju summas 37 446,19 eurot. Käsunduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli saada riigihanke korraldamise teenust ettevõttelt, kellel on oskused, kogemused ja teadmised riigihangete korraldamisest. Juhul, kui seda eesmärki ei oleks olnud, ei oleks hageja ka käsunduslepingut sõlminud. Kohus leiab, et hagejale tekitatud otsene varaline kahju on põhjuslikus seoses kostja lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Kostja on märkinud, et toetuse tagasinõudmine 37 446,19 eurot kaasnes hageja tegevusetuse tõttu ja seda oleks hageja võinud ära hoida EAS-i otsust vaidlustades. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei kasutanud talle seaduses ettenähtud õiguskaitse võimalusi. Hageja ei esitanud EAS-i otsusele haldusmenetluse seadustikus ettenähtud vaiet ega vaidlustanud EAS-i otsust halduskohtus, millised kaitsevahendid on talle seadusega ette nähtud. Hageja on selgitanud, et Emmaste Vallavalitsusel puudus kohustus vaidlustada EAS-i otsus. Kas vaidlustada otsus või mitte, oli hageja kaalutlusõigus. EAS-i otsuse vaidlustamise korral oleks vald kandnud suuri lisakulusid. Esiteks oleks vald pidanud kasutama välist õigusabi, kuna tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mis väljub valla igapäevase tegevuse raamest. Teiseks on oluline märkida, et juhul, kui hageja ei oleks EAS-i poolt nõutud toetust kohe tagasi maksnud, oleks ta pidanud tasuma ka viivist 0,1 % tagasimaksmisele kuuluva toetussumma jäägilt iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest (EAS-i otsuse resolutsiooni punkti 3.3. kohaselt). Kohus on seisukohal, et hageja tegutses oma kaalutlusõiguse alusel, lähtudes otstarbekuse printsiibist ja esitas oma vastuväited EAS-ile otsuse eelmenetluse raames. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on kostja väide, et juhul, kui hageja oleks otsuse vaidlustanud, mille tõttu oleks EASi nõue olnud väiksem või üldse tühistatud, paljasõnaline ning tõendamata. EAS nõudis hagejalt toetuse summas 37 446,19 eurot tagasi põhjusel, et hanke läbiviimisel, mille korraldamine oli volitatud kostjale, tuvastati rikkumised. Kohus leiab, et kuna hageja nõue on tõendatud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju summas 37 446,19 eurot. Menetluskulude jaotus 11 Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1 000 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduselt riigilõivu tasunud 1 000 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt OSAÜHINGULT XXX hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 eurot. Kohus rahuldab Emmaste valla avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täielikult ning mõistab kostjalt OSAÜHINGULT XXX välja menetluskulud summas 1 000 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 12