) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju.
lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata 2 perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduki valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli kahjujuhtumi toimumise ajal sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping Salva Kindlustuse AS-iga ning kahjujuhtumi toimumise ajal kehtiv poliis puudus. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi päringu väljatrükist sõiduki Ford Sierra reg nr XXXX kohta (tl 30). Pooled vaidlevad liiklusõnnetuse põhjustaja, sõidukitele tekitatud vigastuste ja kahju suuruse üle. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on kostja teatel liiklusõnnetusest (tl 42) oma allkirjaga kinnitanud, et tema vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest ning seega on tõendatud, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustaja. Nimetatud kirjaliku tõendi ümberlükkamiseks ei piisa kostja väitest, et allkiri oli antud vaid tüdimusest ning allkirja andmise tegelikku tähendust hoomamata. Vastuseks kostja esindaja väitele kostja süü puudumise kohta märgib kohus, et politsei ei algatanud väärteomenetlust seetõttu, et liiklusõnnetuses osalenud juhid oli varalise vastutuse küsimuses kokku leppinud. Kohtule esitatud tõenditega, fotode (tl 35) ja sõidukikahju hüvitise taotlusega (tl 28-29) on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.08.2014 liiklusõnnetuses said kahjustada Opel Insignia reg nr XXXX tagumine kaitseraud ja tagaluuk. Samuti on kostja 08.08.2014 sõidukikahju avalduses (tl 26) möönnud, et „toimus väike kõks“ ja tema sõidukil Ford Sierra oli selle tagajärjel tagatule klaasil mõra. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ümber lükanud hageja seisukohta, et Opel Insignia vigastused tulenesid 04.08.2015 toimunud kokkupõrkest Ford Sierraga. Kohus leiab, et kostja väide kahjunõude ülemäärase suuruse kohta on paljasõnaline. Hageja on kahju suurust tõendanud Salva Kindlustuse AS-i liikluskahju kalkulatsiooniga (tl 31), värvitööde kokkuvõttega (tl 32-33) ja Timecolors OÜ arvega (tl 34). Hageja on hagiavalduses viidanud hagi rahuldamise alusena ka
lg 2 p-le 7, mille järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kostja väitel lahkus sündmuskohalt hoopis Opeli juht V.O.. Samas on sõiduki Opel juhi koostatud sõidukikahju hüvitise taotluses (tl 28) märgitud, et Fordi juht lahkus otsekohe sündmuskohalt ega reageerinud Opeli juhi žestidele. Lisaks on kostja ise sõidukikahju avalduses (tl 26) avaldanud, et politsei tuli koos Opeli juhiga tema kodu juurde teadet koostama, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja liiklusõnnetuse järgselt kohapeale jäi ja just Opeli juht minema sõitis. Seega võiks kohtu hinnangul hagi kuuluda rahuldamisele ka
lg 2 p 7 alusel.
lg 3 kohaselt on kindlustusvõtjal õigus koos
§-s 48 sätestatud tagasinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt Salva Kindlustuse AS-i ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule (tl 37) kohustub Salva Kindlustuse AS tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 64 eurot ja mitte rohkem kui 1300 eurot. Hageja on palunud kahjujuhtumi käsitlemise eest kostjalt välja mõista 81.26 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu nõudeõigus tuleneb seadusest ning tegemist on põhjendatud ja mõistlikus suuruses kuluga, mis tuleb
Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulude katteks välja mõista 622.97 (541.71 + 81.26) eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab 3 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1, 2 järgi menetluskuluna kohtukulu. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 125 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.