) § 475 lg 1 p-le 5 kuuluvad piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 204 lg 1 2 2-15-14164 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 205 lg 1 sätestab, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul ning sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 09.10.2015.a aktist nr 15-47 (ekspert ) nähtub, et XXX esineb segatüüpi dementsus, mis on määratletav muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. XXXei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ta vajab eestkostjat. Tingituna tema tervislikust seisundist vajab XXXselliste toetavate või piiravate tingimuste (s.h eestkoste) seadmist sotsiaalse keskkonna poolt, millega oleksid tagatud tema püsimine ravisuhtes, tema igapäevane toimetulek ning sotsiaalne turvalisus, s.h välistatud selliste lepinguliste kohustuste võtmine tema poolt, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Tingitud tema vaimsest seisundist vajab XXX eestkostet elukestvalt. XXXei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et XXXon piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. XXXon kohtule teatanud, et palub seada XXXeestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXXon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna avaldaja ei ole leidnud sobivat füüsilist ega ka juriidilist isikut, kes sobiks olema XXXeestkostjaks, leiab kohus, et avaldaja taotlus elukohajärgse omavalitsuse eestkostjaks määramise kohta kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea XXXisiklikku ärakuulamist vajalikuks ega võimalikuks, kuna kohtupsühhiaatria eksperdi arvamuse kohaselt XXXei ole tervisliku seisundi poolest võimeline aru saama kohtuistungil toimuvast, ta ei ole võimeline mõistma kohtuistungi sisu. XXXei ole võimeline oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendama. Kooskõlas PKS §-dega 184 ja 194 ja 202 tuleb eestkostjal esitada kohtule kirjalikult eestkostetava vara nimekiri ja igaaastane aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus
Eestkostja määramise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
lg 1).
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.
lg 3 teine lause sätestab, et muu hulgas isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. 3
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.