1-15-6694/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6694 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksei Savin (isikukood 38101160369) kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema poolt Aleksei Savinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Aleksei Savinilt välja menetluskulu riigituludesse. 3.2 Aleksei Savinil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700068338 ja selgitus „Aleksei Savin, 1-15-6694, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Aleksei Savin tunnistati süüdi Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 5 kuud. Karistust vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades. Karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
11. novembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 25 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates
12. maist 2015 ja see lõpeb
13. augustil
15. Tartu Maakohtu
16. aprilli 2016 määrusega jäeti A. Savin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi mittevabastamise põhjustena välja A. Savini varasema elukäigu. A. Savinit on korduvalt karistatud, sh vangistusega ja valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Soodusteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei nähtu tema hoiakutes paranemise märke. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, kaks neist vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Viimati karistati teda
17. jaanuaril 2016 vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Kahel korral on A. Savini suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid. Kohus leidis, et A. Savini käitumine viitab suutmatusele oma karistustest järeldusi teha ja õppida. Kinnipeetav on omandanud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud ning väärtushinnangud, ega pea vajalikuks alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lähedaste toetus ja kindel elukoht ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski. Ka varasemalt olid A. Savinil olemas need tugifaktorid. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et oht uute kuritegude toimepanemiseks A. Savini poolt on väga suur, mistõttu ei saa teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Savini kaitsja advokaat G.-J. Pello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et tänaseks on A. Savin aru saanud oma tegude tagajärgedest ja otsustanud viia elus läbi muudatused ning hakata seaduskuulekaks. Varasemalt tal seda soovi ei olnud, ent nüüd ta mõistab, et oma eluga on vaja edasi minna teisiti. Seega on kohtu järeldused A. Savini hoiakute osas väärad. A. Savinil on elukoht ja sotsiaalvõrgustik – need on olulised asjad, mis annavad aluse arvata, et ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Ta on analüüsinud õigusrikkumiste mõju oma lähedastele ning soovib ka nende tõttu edaspidi hoiduda kuritegudest. Töökoha puudus ei ole tingimisi vabastamata jätmise põhjuseks, kuivõrd isikul on toetav perekond ning soov võtta end arvele töötuna ja omandada eriala. Samuti soovib A. Savin jätkata riigikeele omandamist. Oluline on seegi, et A. Savinit hoidis kuritegelikul teel sõltuvus narkootilistest ainetest. Sellest on ta tänaseks vabanenud ja allub Tartu Vanglas metadooniravile. Vabanemise korral on tal koht Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses. Sõltuvusest vabanemine on A. Savini tõsikindel soov. A. Savini ennetähtaegne vabastamine oleks eripreventiivseid eesmärke järgides mõttekas. A. Savin on aru saanud, kuidas elama hakata. Teda tuleks vangistusest säästa, allutades ta kriminaalhoolduse 2 2 nõuetele. A. Savini käitumine vanglas ja tema tulevane elu vabaduses kaaluvad üles toimepandud kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Savini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid ning leidnud kokkuvõtlikult, et A. Savini puhul esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, kes kannab juba
20. vanglakaristust, keda on ka vangistuses olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud, ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vabastada. Ka Tartu Vangla ei toeta sõltuvalt kinnipeetava kõrgest riskitasemest tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti on vabastamist mittetoetavale seisukohale asunud prokurör. 4.3 Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et A. Savin on oma tegude tagajärgedest, nende seosest narkootiliste ainete tarvitamisega ning varasema elukäigu vigadest aru saanud ning soovib alustada uut seaduskuulekat elu. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel koos A. Savinile pandavate nõuetega on uusi kuritegusid ärahoidev toime. Ringkonnakohus leiab siiski, et üksnes isiku lubadused end muuta, ei võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku muutumise kohta. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitab A. Savin alates
21. aastast narkootikume. Tema kuritegude soodusteguriks on rahalise kasu saamine ja narkootiliste ainete tarvitamine. Isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt sh isiku- ja varavastaste ning ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest. A. Savin on varasemalt olnud võõrutusravil, ent asunud uuesti narkootikume tarvitama. Teda on ka vangistusasutuses distsiplinaarkorras karistatud ametnike seaduslike korraldustele mitteallumise ja solvavate väljendite kasutamise eest. Arvestades sellist korduvat kuritegeliku käitumise mustrit, peab kohus kriminaalhooldust määrates kindlasti silmas pidama, kas kriminaalhoolduslike vahenditega oleks samaväärselt saavutatav uusi kuritegusid ärahoidev eesmärk. Antud juhul puudub arvestades isiku kuritegelikku minevikku igasugune kindlustunne, et A. Savin kriminaalhooldusel olles ei riku kriminaalhoolduse nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Samuti teeb tema koostöö ametnikega küsitavaks isiku suhtumine ametnikesse. Seetõttu leiab apellatsioonikohus, et A. Savini lubadused ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku minevikku ning muid isiku käitumist iseloomustavaid asjaolusid.
22. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
23. A. Savini kaitsja advokaat G.-J. Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. 3 3 Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Savini kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau