1-15-8208/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8208 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marko Haasma (isikukood 37606034923) kaitsja Andrus Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Marko Haasma on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. Karistuse lõpptähtaeg saabub
9. septembril
11. Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega jäeti M. Haasma tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohtu seisukoht oli kokkuvõtlikult järgmine. 2.1 Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuses asunud haridust omandama ning õpib hetkel
14. klassis. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile XXX. Tegemist on 1toalise üürikorteriga, kus ta hakkab elama üksi. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht. Kohus luges positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mis on uue kuriteo riski maandamise seisukohalt oluline. 2.2 Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (ulatuslik rahvatervisevastane kuritegu isikute grupis), ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks ennatlik. Kuriteo peamiseks põhjuseks oli materiaalse kasu saamine. Seega on olemas suur oht, et vabanedes võib M. Haasmal taas tekkida soov kiiresti rikastuda, kasutades selleks ebaseaduslikke meetodeid, näiteks narkootilise aine käitlemine, nagu ta on seda teinud. Samuti on M. Haasma suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, mis suurendab potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. 2.3 Isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isiku roll narkoainete käitlemisel oli oluline rahvusvahelises narkoveos. Kohus nõustus Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus narkootikumide vahendamises ja käitlemises. Kohus leidis, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Isiku puhul, kes tegeles suures koguses narkootilise aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leidis kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele tagajärgedele mõtlemata. 2.4 Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Haasma on kinnipidamisasutuses asunud haridust omandama. Kohus leidis, et vangistus mõjub M. Haasmale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. 2.5 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
15. septembril 2016, s.t ärakandmisele kuulub veel 6 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud vangistuse jooksul on M. Haasmal võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus hindas süüdimõistetu pingutused (hariduse omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole käesolevalt M. Haasma ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Eriti kaalukaks pidas kohus asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli suuremahulise rahvusvahelise narkokuriteoga, milles süüdimõistetu oli vahendaja. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Isiku puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks liikmetest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist. MÄÄRUSKAEBUS
16. Maakohtu lahendi vaidlustas M. Haasma kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja M. Haasma vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valvega määrates talle seadusest tulenevad täiendavad kohustused riskide maandamiseks. 3.1 Arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole kohus kaitsja arvates piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuriteo toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole arusaadav. Kohus on pealiskaudselt käsitlenud M. Haasma positiivseid külgi, märkides need lihtsalt määruses, kuid jätnud seostamata tingimisi vabastamise asjaoludega. 3.2 Kohus märgib, et M. Haasma on toime pannud ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo isikute grupis. Seda väites ei ole kohus süüvinud asja materjalidesse. M. Haasmad karistati KarS § 184 lg 1 2 alusel, s.o. tema kuritegu ei olnud sooritatud grupis. Eitamata narkokuritegude raskust, oli M. Haasma osa selles kuriteos väike, sellest ka temale mõistetud karistus sanktsiooni alammäära piires. M. Haasma andis kohtueelsel menetlusel ütlusi, mis aitasid menetluse läbiviimist, tunnistas oma süüd ja kahetses. Kohtupraktikas ei jäeta narkokuritegude eest süüdimõistetud isikuid tingimisi ennetähtaegselt vabastamata põhjendades seda raske rahvatervisevastase kuriteoga. 3.3 M. Haasma varasemad karistused on kõik kustunud. Isikute varasemaid karistusi ei tohi üle tähtsustada, sest sellisel juhul oleks korduvalt karistatud ning vangistust kandnud isikute ennetähtaegne vabastamine välistatud. 3.4 Vangistuses viibides, ei ole M. Haasma kordagi rikkunud kinnipidamiskoha režiimi. Ta õpib
17. klassis, suhtub hariduse omandamisse positiivselt ja mõistab selle olulisust. 3.5 M. Haasma ei tarvita alkoholi ega narkootikume, tema tervislik seisund on hea. Käitumises puudub ohtlikkus ja risk enamustes märkimist vajavates näitajates. M. Haasma suhtub hästi ametnikesse ja ka käitumine on hea. 3.6 Kaitsja ei vaidle, et tähtaja saabumine meie seadusandluses ei anna süüdimõistetule subjektiivset õigust vabanemisele. Samas ei saa aga ka aktsepteerida kohtu seisukohta, et isik, kes pani toime kuriteo peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo õiguspositsioone vangistusest vabastamise korra kehtestamisega. 3.7 Süüdimõistetul on subjektiivne õigus taotleda enese vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Seetõttu ei saa kaitsja nõustuda kohtu seisukohaga, et isik jääb vabastamata, kuna peab arvestama, et tal tuleb kogu määratud karistusaeg ära kanda. 3.8 Sõlmides kokkulepet karistuse osas oli üheks kokkuleppe “tingimuseks“ ka prokuröri seisukoht, et juhul kui M. Haasma vangistuses käitub korralikult, ei vaidle prokurör tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Nimetatu andis tegelikkuses signaali ka M. Haasmale ja kindlasti ka motiivi käituda korralikult, omandada haridus ja vabaneda oma elu jätkamiseks varem. Riigiprokurör Andres Ülviste seisukohta jagas ka Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim, kes andis kohtule arvamuse , milles toetas M. Haasma vabastamist. Prokurör märkis, et kuriteo tehiolud ei välista M. Haasma vabastamist: ta on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud, vanglas veedetud aega on kasutanud enesearendamiseks õppides
18. klassis, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokurör märkis ka õigesti, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
20. Ringkonnakohus selgitab, et vabastades kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt, peab kohtus KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudaks katseaja edukalt läbida, kui ka selles, et ei oleks ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Kaitsja määruskaebuses keskendutakse M. Haasmad positiivselt iseloomustavatele asjaoludele nagu kinnipidamiskoha režiimist kinnipidamine, põhihariduse omandamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on analüüsinud ka M. Haasmad positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu apellatsioonikohus nendel pikemalt ei peatu. Vangla poolt koostatud iseloomustus kinnitab ka määruskaebuse väiteid M. Haasma positiivsest suhtumisest hariduse omandamisesse ning et tema 3 puhul puudub ohtlikkus ja risk viies vangla poolt hinnatavas näitajas (eluase, haridus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, tervis ja emotsionaalne seisund).
21. Seega saab võtmeküsimuseks antud asjas olla see, kas isiku saab jätta vabastamata arvestades tema varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et ehkki M. Haasmad iseloomustavad erinevad positiivsed asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, hariduse omandamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning valmisolek jätkata elu seaduskuulekalt), ei saa mööda vaadata isiku varasemat elukäiku iseloomustavatest andmetest ning viimase kuriteo asjaoludest. Ehkki kaitsja hinnangul ei või kustunud karistusi üle tähtsustada, ei saa arvestamata jätta, et M. Haasmad on vangla iseloomustuse kohaselt karistatud seitsmel korral ning ta kannab kolmandat vangistust. Seejuures on kuriteod oma dünaamikalt muutunud raskemaks ning ühiskonnaohtlikkumaks. Viimast karistust kannab M. Haasma KarS § 184 lg 1 alusel rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise, s.o suures koguses narkootiliste ainete marihuaana ja MDMA ebaseadusliku vahendamise eest (seejuures on õige kaitsja osundus, et M. Haasmad ei mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest grupis). Ehkki prokurör on toetanud M. Haasma ennetähtaegset vabastamist, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles, et süüdlase vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et vangla poolt on M. Haasma tunnistatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Vangla ei toeta, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, M. Haasma tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Ohtlikkust ja riski on sedastatud valdkondades nagu töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4