oktoobri 2015 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuur, Medvedev ringkonnaprokurör Süüdistatav Janno Remmelgas, isikukood: 37006060219; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Teised kohtumenetluse pooled Süüdistatav Janno Remmelgas, kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON
MS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda. 2. Janno Remmelgasele oli esitatud süüdistus selles, et tema olles kaitseväeteenistuses (tegevteenistuses), s.o
lõikes 1 täheldatud isikuks, jättis ajavahemikul 29.04.2013 25.06.2013, omavoliliselt ilmumata oma teenistuskohta Kaitseliidu Tallinna maleva staapi aadressil Narva mnt 81, Tallinn ega täitnud oma teenistuskohustusi mujal, millest tulenevalt kestis tema omavoliline äraolek 58 päeva. Seejuures oli J. Remmelgas teadlik, et tema teenistussuhe ei ole lõppenud ning ta on kohustatud ilmuma oma teenistuskohta ja täitma oma teenistusülesandeid. J. Remmelgas oli tegevteenistuses alates 08.02.
sätte kohaldamine ei ole võimalik kaitseväelase suhtes, kes peab täitma teenistusülesandeid kindlal ajal (näiteks kaadrikaitseväelane, kelle puhul väeosa sisekorra eeskiri või muu teenistusalane akt eeldab ülesannete täitmist kindlal ajal, kuid kes ei vaja väeosast lahkumiseks eraldi luba). J. Remmelgasel oma teenistuskohast lahkumiseks selleks ettenähtud luba vaja ei olnud, samuti ei olnud ta allutatud kasarmurežiimile, samuti ei valitsenud ajavahemikus 29.04.2013 - 25.06.2013 sõjaseisukorda või muud kõrgendatud valmisolekut. Kuigi J. Remmelgas jättis alates 29.04.2013 teenistusse ilmumata, ei täida süüdistatav oma tegevusega
lg 2 objektiivset koosseisu, vaid tema käitumisele tulnuks anda hinnang distsiplinaarmenetluse raames, KVTS 10. peatükis sätestatud korras.
-i 24. peatükis sätestatud süütegude näol on mõeldud siiski kuritegusid, millega kahjustatakse kaitseväedistsipliini enamohtlikumalt. J. Remmelgase tegu ei saa aga samastada enamohtliku käitumisega. J. Remmelgasele etteheidetud kuriteo puhul ei saa rääkida ka subjektiivse külje täitumisest. Kuigi J. Remmelgas ei ilmunud alates 29.04.2013 oma teenistuskohustusi täitma, ei saa seda võrdsustada 2 teadliku tegevusega või vähemalt möönmisega, et ta paneb sellega toime
J. Remmelgas soovis oma teenistussuhet korduvalt peatada, mida aga ei rahuldatud. Kuna J. Remmelgas oli oma äraminekust rääkinud korduvalt, luges ta enda teadmiste põhiselt 2 kuulist etteteatamise tähtaega alates 28.02.
sätte ja selles sisalduva termini „väljalubatu“ grammatilise tõlgendamisega, jättes tähelepanuta: a)
paigutust peatükis „Kaitseväeteenistusalsed süüteod“ ja
lg-t 1, mis määratleb kaitseväeteenistusalaste süütegude subjekti mõistet (süstemaatiline tõlgendamine); b)
Tõlgendades kõnealust sätet süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tuleb apellandi arvates asuda seisukohale, et
§-s 436 on kohaldatav nii siis kui teenistuskohta jääb õigeaegselt ilmumata nii kasarmurežiimil olev kaitseväelane kui ka kasarmurežiimil mitteolev kaitseväeteenistuja. Nõustudes maakohtu seisukohaga, et kaitseväedistsipliini eiramine toob esmajoones kaasa KVTS-s sätestatud distsiplinaarvastutuse ning alles kaitseväedistsipliini enamohtlikele rikkumistele peab järgnema kriminaalvastutus, on apellandi arvates väär aga maakohtu käsitlus, et J. Remmelgase tegu ei kuulu kaitseväedistsipliini enamohtlike rikkumiste hulka. Varasema kohtupraktika kohaselt oli
Distsiplinaarsüüteona KVTS § 166 p 1 mõttes võib apellandi hinnangul olla käsitatav eelkõige üksikute teenistusülesannete täitmata jätmine. Kui isik ei ilmu üldse teenistusse, siis jätab ta oma teenistuskohustused täitmata tervikuna ning säärane olukord on käsitatav distsiplinaarsüüteona üksnes lühikese aja jooksul.
lg-st 1 tuleneb üheselt, et kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva, siis järgneb kriminaalvastutus. 4.2. Maakohtu järeldus, et J. Remmelgasel puudus tahtlus etteheidetavat tegu toime panna, ei ole apellandi arvates õige. Süüdistatav oli teadlik kohustusest ilmuda 29.04.2013 ja järgnevatel päevadel teenistusse, kuid ta jättis oma kohustuse omavoliliselt täitmata, tegutsedes seega kavatsetult. Seda asjaolu ei väära ka J. Remmelgase avaldused teenistussuhte peatamiseks ja teenistusest vabastamiseks. Teenistuse peatamise või lahkumisavalduse esitamisega teenistussuhe koheselt ei peatu ega lõpe, see lõpetatakse vastava käskkirjaga. Vastates ristküsitlusel prokuröri küsimustele kinnitas J. Remmelgas, et oma teenistussuhte lõpetamisest sai ta teada 2013 augusti alguses, enne seda ei ole ta ei Kaitseväelt ega Kaitseliidult saanud dokumente, kust võiks välja lugeda tema teenistussuhte lõpetamisest. Väärib märkimist, et J. Remmelgas ise on oma viimases sõnas palunud kohtul kaaluda, kas esineb eksimus teo keelatuses
Apellandi arvates keelueksimust ei esine, sest miski ei viita sellele, et J. Remmelgas oli tõsimeeli arvanud, et jättes alates 29.04.2013 teenistusse omavoliliselt ilmumata, käitub ta õiguspäraselt. 3 Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et süüdistatav oli siiski keelueksimuses, oli apellandi hinnangul see J. Remmelgasele välditav. J. Remmelgas tegutses valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon, mida ta oli ta kohustatud tundma (RKKK 3-1-1-14-03 p 13, 3-1-1-29-11 p 14, 3-11-31-14 p 25). J. Remmelgasele inkrimineeritava teo aja seisuga oli viimaseks
-i kommenteeritud väljaandeks 2009 ilmunud 3. väljaanne, kus oli
osas asutud seisukohale, et kõnealuse kuriteo subjekt saab olla nii kaitseväelane, kes on määratud kasarmurežiimile, kui ka kaitseväelane, kes on teenistusse ilmuma kohustatud (nt kaadrikaitseväelane, kes täidab oma ülesandeid kindlal ajal). Et 2015 ilmunud
-i kommenteeritud väljaandes on asutud teisele seisukohale, ei oma keelueksimuse välditavuse kontekstis tähtust. 4.3. Apellant palub õigeksmõistev otsus J. Remmelgase suhtes tühistada, teha uus otsus, millega tunnistada J. Remmelgas
lg 2 järgi süüdi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
Remmelgas ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitasid apellatsiooni osas oma kirjalikud seisukohad J. Remmelgas ja tema kaitsja. Süüdistatav leiab, et temale etteheidetavas teos puuduvad
Palub jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kaitsja leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus on põhjendanud, miks tuleb J. Remmelgas õigeks mõista. Palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
MS §-s 61 sätestatu ning kohtu järeldused on põhjendatud. Kohtuotsuse lugejale on kohus jälgitavalt põhjendanud, miks ta süüdistatava
MS §-le 342 lg 3 p-le 1 tuginedes nende kordamist vajalikuks. Apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 9.
§-s 436 sätestatud süüteo subjektiks saab olla üksnes kaitseväelane, kes on määratud nn kasarmurežiimile. Kohtu poolt hinnatud tõenditest nähtub üheselt, et J. Remmelgas kasarmurežiimile allutatud ei olnud. Nõustudes täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega leiab ka kohtukolleegium, et apellatsiooni väide, mille kohaselt on
kohaldatav nii juhul kui teenistuskohta jääb ilmumata omavoliliselt ja õigeaegselt kasarmurežiimil olev kaitseväelane, kui ka juhul, kui ilmumata jääb kasarmurežiimil mitteolev kaitseväe teenistuja, kes ei asu kogu aeg oma teenistuskohas, vaid käib seal teenistuskohutusi täitmas sarnaselt tööl käiva isikuga, ei tulene asjas kogutud tõenditest. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate RT, TM, LA ja VT ütlustest selgus 4 üheselt, et staabist lahkumiseks ei olnud J. Remmelgal selleks eraldi luba vaja, samuti ei olnud Kaitseliidu Tallinna maleva staabis keegi allutatud kasarmurežiimile. Maakohtu seisukoht, et J. Remmelgasele etteheidetav süütegu on inkrimineeritav üksnes juhtudel, kui isik on allutatud kasarmurežiimile, samuti siis kui tegemist on sõjaseisukorraga, sõjalise missiooniga või olukorraga, milles valitseb kõrgendatud valmisolek riigi kaitseks, on kohtukolleegiumi arvates õige. Puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 29.04.2013 - 25.06.2013, kui J. Remmelgas teenistusse ei ilmunud, ei valitsenud sõjaseisukorda või muud kõrgendatud valmisolekut. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga ka selles, et Karistusseadustiku
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.