← Eesti

3-16-62/17

Obsah (7)§ 96§ 40§ 98§ 136§ 120§ 122§ 1361

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-62 Haldusasi Maksu- ja

) § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ning vastavalt 12.03.2014 korraldusele nr 12.2-3/22124-1 Lissom OÜ (alates 25.03.2014 Plustend Grupp OÜ) käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli 2013–veebruar

  1. 18.03.2014 kustutas maksuhaldur äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist, sest osaühing ei tõendanud käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist. Korraldust kontrolli alustamise kohta ei õnnestunud äriühingu äriregistrisse kantud posti ja e-posti aadressidele ega ka maksuhaldurile teatatud posti ja e-posti aadressidele kohale toimetada. Korralduse kättetoimetamine nurjus ka pärast 25.03.2014 3-16-62 toimunud juhatuse liikme, äriühingu nime ja aadressi muutust. Kontrolli raames ei esitanud äriühing maksuhaldurile ühtegi raamatupidamise dokumenti. 30.05.2014 muutva tingimusega antud maksuotsus toimetati äriühingule kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.07.
  2. Äriühing ei esitanud määratud maksusumma vähendamiseks või kustutamiseks täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur asus eelneva tõttu seisukohale, et äriühing hoiab teadlikult maksumenetlusest kõrvale. 2) Maksuvõla sissenõudmine Plustend Grupp OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 määratud maksusumma 67 216,56 euro tasumise tähtaeg oli 09.08.
  3. Seisuga 08.01.2016 oli maksuvõlg 66 347,70 eurot (selleks hetkeks enammaksutud käibemaksu arvelt vähenenud 868,60 euro võrra) tasumata. 3) Maksuhaldur on viinud läbi täitetoiminguid Plustend Grupp OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur on teinud korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ning edastanud 01.09.2014 SEB Pank AS-ile ja 30.09.2014 Swedbank AS-ile korraldused äriühingu pangakontolt raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole. Selle tulemusel on selgunud, et Plustend Grupp OÜ arvelduskonto jääk SEB Pank AS-is on 0 eurot ning Swedbank AS-is 2,60 eurot. Maksuhalduri päringutest e-kinnistusraamatusse, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi ning Eesti Väärtpaberikonto andmebaasi nähtuvalt puudub Plustend Grupp OÜ-l registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Plustend Grupp OÜ deklareeris viimati käivet märtsis 2014, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. 4) Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et Plustend Grupp OÜ registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt puudub võimalus maksuvõla täies mahus sissenõudmiseks, on

§ 96

lg-st 5 tulenevalt alus UO-le vastutusotsuse koostamiseks (

§ 40ja § 96 lg 1).

Vastutusotsuse koostamisel muutub UO solidaarselt Plustend Grupp OÜ-ga vastutavaks äriühingule 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ning nendelt arvestatud intresside tasumise eest (kokku 63 293,14 eurot). 5) Äriühingu seadusliku esindaja vastutus tuleneb

§ 96lg-st 1 ja § 8 lg-st 1.

Plustend Grupp OÜ määratud maksukohustus on tekkinud UO ja VZ juhatuse liikmeks oleku ajal (UO oli juhatuse liige 15.11.2007-24.01.2014, VZ oli juhatuse liige 23.01.2014-21.03.2014). Plustend Grupp OÜ seadusliku esindajana oli UO isiklikult vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on UO solidaarne vastutus Plustend Grupp OÜ maksuvõla eest kokku 63 293,14 euro ulatuses. 6) Plustend Grupp OÜ-le määrati täiendavalt käibemaksu ning arvestati ettevõtlusega mitteseotud kulude pealt tulumaksu, kuna äriühing ei esitanud raamatupidamisdokumente ning maksuhaldurile ei saanud teatavaks sisendkäibemaksu (24 850,83 eurot) arvestamise alused ning arvelduskontolt nähtuvate tasumiste ja sularaha väljavõtmiste alused. Üksikjuhtumi kontrolli ajal äriühingu esindajaks olnud VZ ei täitnud kaasaaitamiskohustust (ei esitanud dokumente, ei vastanud küsimustele, ei ilmunud maksuhalduri ruumidesse). See viitab, et vastavaid arveid ei olnud kas olemas või ei olnud need vormistatud nõuetekohaselt, mis annaks õiguse sisendkäibemaksu maha arvata või mis kinnitaks arvelduskontolt tehtud tasumiste ning raha väljavõtmise seotust äriühingu ettevõtlusega. Kuna UO ja VZ on seotud isikud (neil on ühised lapsed ning VZ teadaolev elukoht kuulub UO-le), ei ole eluliselt usutav, et maksumenetluses ei olnud võimalik dokumente esitada nt põhjusel, et eelmine juhatuse liige neid üle ei andnud. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et UO ja VZ rikkusid oma 2

(6)3-16-62 kohustusi ning UO tegevuse ja selle tulemusel Plustend Grupp OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. 7) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et vastutusotsusega UO-le määratava rahalise kohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku sissetulek (viimasel kolmel aastal 1092,24–1208,23 eurot aastas) ei ole kohustuse täitmiseks piisav mh põhjusel, et tal on üks ülalpeetav. Enamus äriühingu maksuvõlast on tekkinud UO juhatuse liikmeks olemise ajal. Kuigi maksumenetluse alguses ei olnud UO enam äriühingu juhatuse liige, olnuks VZ-l kui UO-ga seotud isikul võimalik dokumentide puudumise korral saada temalt dokumente maksuhaldurile esitamiseks, kuid dokumente ei esitatud. On väheusutav, et UO ei olnud teadlik maksumenetlusest ega dokumentide esitamise ning teabe andmise kohustusest. Kuna mõistlik äriühingu esindaja ei soovi dokumentide esitamata jätmise tõttu maksu juurde määramist, on tõenäoline, et vajalike dokumentide puudumise tõttu on praegu maksumenetlusest teadlikult kõrvale hoitud. Seetõttu on ka tõenäoline, et Plustend Grupp OÜ endised juhatuse liikmed suhtuvad sarnaselt vastutuskohustusse ning võivad sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. 8) Arvestades eelnevat ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Abinõu rakendamata jätmisel võib haldusakti täitmine osutuda raskendatuks või muutuda koguni võimatuks. 9) Plustend Grupp OÜ-le 30.05.2014 maksuotsusega määratud maksukohustus ei ole

§ 98

kohaselt aegunud (aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk juulist 2013, kuna vanim maksuotsustega määratud ning tasumata jäetud maksukohustus pärineb juulist 2013 ning muutus sissenõutavaks 10.08.2013). Samuti ei ole maksuvõlga kustutatud ning äriühingu õigusvõime on säilinud. 10) Taotleja palub luba seada kohtulik hüpoteek 31 833,33 euro ulatuses UO-le kuuluvale maatulundusmaale (XXX) registriosa nr-ga XXXXXXXX ning 39 663,64 euro ulatuses UO-le kuuluvale elamumaale (XXX) registriosa nr-ga XXXXXXXX. Esimese kinnisasja UO-le kuuluva 1/3 kaasomandiosa väärtuseks on ligikaudu 31 833,33 eurot ning teise kinnisasja väärtuseks 148 500 eurot. 11) Kuna maksuhalduri nõude suuruseks on 63 293,14 eurot, on kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri põhitasu 5112 eurot (8,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot). KTS § 45 lg 1 kohaselt on enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast (1898,79 eurot). Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks kokku 7026,76 eurot (15,97+5112+1898,79) ehk 11 % nõude suurusest. 12) Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur UO vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Piisavaks asendustagatise väärtuseks on praegusel juhul 71 496,97 eurot.

Kui UO soovib tagatise kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 63 293,14 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.01.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist 31 833,33 euro ulatuses UO-le kuuluvale kaasomandiosale maatulundusmaast registriosa nr-ga XXXXXXXX, ning 39 663,64 euro ulatuses UO-le kuuluvale elamumaale registriosa nr-ga XXXXXXXX. 3

(6)3-16-62 Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on läbi viinud Plustend Grupp OÜ maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja teinud maksukohustust suurendava maksuotsuse. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega UO suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse eesmärgiga tuvastada, kas UO on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning vastutab seetõttu 30.05.2014 maksuotsusega Plustend Grupp OÜ-le määratud maksukohustuse eest, mis on jäetud äriühingu poolt tähtaegselt tasumata, ning sellelt arvestatud intresside eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus nõustus taotleja hinnanguga, et UO eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Taotleja on selgitanud, et Plustend Grupp OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud 26.08.2014 alustatud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, äriühing ei oma registervara ning oodata ei ole äriühingu varalise seisundi paranemist. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Plustend Grupp OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Taotletud meetmed on põhjendatud, taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning need koormavad maksukohustuslast minimaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine on tõenäoliselt leebem kui arvelduskontode arestimine.

  1. UO esitas halduskohtu määruse peale 06.02.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.02.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. UO palub määruskaebuses (täiendatud 19.03.2016) halduskohtu määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta MTA loataotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 1) Seisuga 23.01.2014 puudus äriühingul maksuvõlg. MTA ei andnud 02.02.2016 määruskaebuse esitajale tema juhatuse liikmeks oleku ajal tehtud deklaratsioonide koopiaid. MTA on rikkunud kaalutlusõigust ning jätnud olulise asjaolu tähelepanuta. Mõni juhatuse liige võis ebaseaduslikult esitada uusi arveid ja parandada varasemat dokumentatsiooni. Plustend Grupp OÜ raamatupidamise dokumente ei esitanud MTA-le äriühingu juhatuse liige AV, kes võis olla teostanud äriühingut kahjustavaid tehinguid ning kes oli juhatuse liikmeks ajal, kui Plustend Grupp OÜ-le saadeti teatiseid, korraldusi ja otsuseid. AV-le kuulub neli võlgades äriühingut. 2) Määruskaebuse esitaja ei olnud teadlik läbiviidavast maksumenetlusest, kohustusest esitada dokumente või anda teavet. Ta ei saanud esitada dokumente ajal, mil ta polnud enam juhatuse liige, sest kogu dokumentatsioon oli 23.01.2014 üle antud uuele juhatuse liikmele VZle. VZ oli äriühingu juhatuse liige kuni 25.03.2014, alates sellest ajast kuni tänaseni on juhatuse liikmeks AV. Määruskaebuse esitaja oli Lissom OÜ juhatuse liige. Ta ei saa vastutada teise 4

(6)3-16-62 äriühingu kohustuste eest. Määruskaebuse esitaja ja VZ ei ole seotud isikud ning sellekohane kinnitus on ka Lissom OÜ müügilepingus. 3) Halduskohus ei kontrollinud, kas vastutusotsuse tegemine määruskaebuse esitaja suhtes oleks õiguspärane. Vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduril on valesti tekkinud kahtlus määruskaebuse esitaja osas, kes pole saanud ühtegi teadet maksumenetluse kohta. 30.05.2014 maksuotsuse sai määruskaebuse esitaja kätte e-posti teel 01.03.
  1. Maksuotsus on vormistatud ajal, mil määruskaebuse esitaja ei olnud äriühingu juhatuse liige ning on koostatud tagasiulatuvalt ja üksnes oletuste põhjal. Maksuhalduri arvutuskäik ettevõtlusega mitteseotud kulude kohta on vale. Maksuhaldur pole arvestanud asjaoluga, et määruskaebuse esitaja ei saanud nõutavaid dokumente esitada. Maksuhaldur on valesti hinnanud määruskaebuse esitaja maksuõiguslikku käitumist nii juhatuse liikmeks oleku kui ka mitteoleku ajal. Oma kohustusi on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud AV, mitte määruskaebuse esitaja. 4) Määruskaebuse esitaja taotleb vastutusmenetluse tühistamist ning MTA 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 tühistamist, millega kohustati teda ilmuma maksuhalduri juurde teabe andmiseks.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus ei pidanud kontrollima eeldatavalt tehtava vastutusotsuse õiguspärasust. Maksuhaldur nõuab UO-lt menetluse käigus sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Juhatuse liiget ei vabasta vastutusest juhatuse liikme vahetumine, olenemata maksuotsuse tegemise ajast. Samuti ei oma tähtsust ärinime muutus. UO pole toonud välja ühtegi vastutusotsuse tegemist välistavat asjaolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning UO määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks. 7.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmise üheks eelduseks on, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA taotluse kohaselt on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks UO-le vastutusotsuse tegemine. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et vastutusotsuse tegemine on võimalik.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Määruskaebuses esitatud väited ei välista vastutusotsuse tegemist. UO oli äriühingu juhatuse liige valdava osa perioodist, mille põhjal on maksuvõlg arvutatud. Seega on võimalik, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus tuvastatakse UO solidaarne vastutus Plustend Grupp OÜ maksuvõla eest. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid ei esine ning ka maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb (

§ 1361lg 2 p 2).

8. Küsimuses, kas UO on oma tahtliku tegevusega põhjustanud Plustend Grupp OÜ võlgnevuse riigi ees, võtab maksuhaldur seisukoha vastutusotsuse tegemisel. Määruskaebuse esitaja vastutuse aluseks olevad või seda välistavad asjaolud kuuluvad samuti kontrollimisele vastutusotsuse tegemisel ning menetluse ajaks hüpoteekide seadmiseks ei ole nõutav, et isiku 5

(6)3-16-62 süü vorm oleks juba maksumenetluse algstaadiumis kindlaks määratud. Seega on määruskaebuse vastavad põhjendused asjakohatud, sest määruskaebuse esitaja peab loa andmise eelduseks talle vastutusotsuse tegemise asjaolude lõplikku tuvastamist. Halduskohus ei pidanud ega saanudki kontrollida vastutusotsuse õiguspärasust. Asjaolu, et maksuvõla suurus on kindlaks tehtud ning maksuotsus vormistatud alles pärast määruskaebuse esitaja juhatuse liikme volituste lõppemist ning pärast äriühingu nime muutust, ei piira iseenesest vastutusotsuse tegemist. Oluline on, et maksuvõla tekkimise aluseks olnud faktilised asjaolud (dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu deklareerimine ning arvelduskontodelt tasumiselt ja raha välja võtmiselt tulumaksu tasumata jätmine) võisid toimuda määruskaebuse esitaja juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Seepärast ei välista vastutusotsuse tegemise võimalust ka Plustend Grupp OÜ hilisema juhatuse liikme AV tegevus või talle kuuluvate muude äriühingute maksevõime.
  1. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhatuse liikme vastutuse aluseks oleva maksuvõla lõplik suurus tuvastatakse vastutusotsuses. Kui vastutusotsuse adressaat ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega, saab ta selles osas vastutusotsuse vaidlustada (Riigikohtu 12.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 25).
  2. Määruskaebuse esitaja ei saa ringkonnakohtult nõuda vastutusmenetluse tühistamist. MTA ei ole vastutusotsust teinud. Kui MTA on vastutusotsuse teinud ja selle määruskaebuse esitajale kätte toimetanud, avaneb määruskaebuse esitajal võimalus vastutusotsuse vaidlustamiseks. Praeguse vaidluse esemeks on haldustoiminguks loa andmine MTA-le. Nõuded tühistada MTA 02.02.2016 korraldus nr 13-7/00644-3, millega kohustati määruskaebuse esitajat ilmuma maksuhalduri juurde teabe andmiseks, või keelata maksuhalduril vastutusmenetluse edasine läbiviimine, väljuvad vaidluse eseme piiridest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on UO 16.03.2016 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.02.2016 korralduse nr 137/00644-3 ja MTA 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-530) ning kaebus on halduskohtu 22.04.2016 määrusega jäetud käiguta.
  3. Eelnevast tulenevalt jääb UO määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.