KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tallinn Haldusasja

) § 48 lg 1 alusel Radix Hoolduse OÜ-lt selgitust pakkumuse maksumuse kohta. Radix Hoolduse OÜ esitas oma selgitused 18.11.2014, 20.11.2014 ja 24.04.

1. Tallinna Keskkonnaamet tunnistas 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 Kristiine piirkonna osas teiste hulgas vastavaks ka Radix Hoolduse OÜ pakkumuse.
2. Tallinna Keskkonnaamet lükkas 03.12.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/60 Radix Hoolduse OÜ pakkumuse Kristiine jäätmeveopiirkonna osas

§ 48lg 3 alusel tagasi.

Hankija leidis pärast Radix Hoolduse OÜ 18.11.2014 selgituste läbivaatamist, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega (1,23 eurot) võrreldes põhjendamatult madal. Hankelepingu eeldatav maksumus määrati Kristiine jäätmeveopiirkonna

1. aastal läbiviidud riigihankes
2. ja
3. aastaks tehtud soodsaima pakkumuse ühikuhinna alusel. Radix Hoolduse OÜ 20.11.2014 ja 24.04.2015 täiendavad selgitused jättis hankija tähelepanuta, sest neid ei esitatud

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

1. Radix Hoolduse OÜ esitas 14.12.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna Keskkonnaameti 03.12.2015 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 08.01.2016 otsusega nr 265-15/152301 vaidlustuse rahuldamata. Hankija võis määratleda pakkumuse eeldatava maksumuse ühikuhinnana, sest ka pakkumuses tuli esitada mahuti tühjendamise ühe korra hind. Hankija võis eeldatava ühikuhinna leidmisel lähtuda
2. aastal välja kuulutatud hankemenetluses (viitenumber 132831) odavaima pakkumuse ühikuhinnast, sest selle hinnaga oleks praeguse hankemenetluse välja kuulutamise ajal Kristiine piirkonnas vastavat teenust reaalselt osutatud. Ainuüksi kütusehinna langus ja ligi 1300 inimese elukoha registreerimine Kristiine jäätmeveopiirkonda ei tähenda, et hankija määratud ühikuhind 1,23 eurot oleks põhjendamatult kõrge. Hankija ei pidanud arvestama pakkuja selgitustega, mis esitati pärast 5-päevase tähtaja möödumist, olenemata sellest, kaua kulus vaidlustajal aega pakkumuse maksumuse hindamiseks. Tähtaegselt esitatud (18.11.2014) selgitustes Radix Hoolduse OÜ pakkumuse maksumust millegagi sisuliselt ei põhjendanud. Pakkumuse maksumust ei saa põhjendada väitega, et eeldatav maksumus on määratud valesti, samuti teistes hankemenetlustes või teiste isikute poolt esitatud pakkumustega, samuti mitte pakkuja õigusega võtta riske ega sooviga hõivata turuosa. Pakkumuse tagasilükkamine oli õigustatud sellest sõltumata, et hankija oli 08.06.2015 käskkirjaga tunnistanud Radix Hoolduse OÜ pakkumuse vastavaks muu hulgas pakkumuse maksumust käsitlevale hankedokumendi (HD) p-le 5.4.
4. Radix Hoolduse OÜ esitas 18.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 08.01.2016 otsuse nr 265-15/152301 ja Tallinna Keskkonnaameti 03.12.2015 käskkirja nr 44.1/60 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkiri on vastuolus

§ 48

lg-ga 1 ja HD p-ga 8.5, sest aluseks on võetud ühikuhindade võrdlus, mitte pakkumuse maksumuse ja

20 lg 1 p 1 või § 21 lg 6 p 2 alusel arvutatud hankelepingu eeldatava maksumuse võrdlus. HD p 8.5 ei võimalda hankijal määrata pakkumuse eeldatavat maksumust ühikuhinnana. Hankija määratud 1,23 euro suurune ühikuhind ei arvesta pärast

1. aastat toimunud muutusi (st sisendite – kütus, palgad, jäätmeveokid – hinnad; Kristiine veopiirkonna elanike ja hoonete arv; turuosaliste ring, nende finantsvõimekus ja äriplaanid) ning tegemist pole
2. aasta turuhinnaga. Praeguses hankemenetluses jäid pakutud ühikuhinnad Kristiine veopiirkonnas 2

§ 48

lg-s 1 sätestatud kontrollimenetlus läbi viia ka siis, kui arvestada tema pakkumuses toodud ühikuhinna alusel lepingu kogumaksumust teenuste eeldatava mahu juures. Turuolukord (sh kütusehinnad, jäätmepiirkonna elanike arv)

1. aastal ei olnud
2. aastaga võrreldes muutunud määral, mis lubaks väita, et 1,23 eurot on hankelepingu eeldatava ühikuhinnana ilmselgelt ülepakutud. Hinnaindikaatorina ei saa lähtuda OÜ Prügitont 0,21 euro suurusest ühikuhinnast, sest ka selle pakkuja pakkumuse lükkas vastustaja tagasi. Kõik kaebaja omast kallimad ühikuhinnad jäävad vahemikku 0,85–1,12 eurot (s.o Radix Hoolduse OÜ pakkumuses oli ühikuhind järgmise pakkuja hinnast rohkem kui 50% madalam). Kaebaja pakkumust ei lükatud tagasi matemaatilise tehte alusel, vaid talle anti võimalus tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust, mida kaebaja aga tähtaegselt ei teinud. Kuna jäätmemahutite üüriteenus ei ole praeguse hanke esemeks (sh ei ole tegemist HD-s loetletud lisateenusega), ei saanud vastustaja sellega seonduvat arvestada (isegi kui pakkuja oleks sellele tähtaegselt viidanud). Pärast

§ 48

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödalaskmist esitatud selgitusi ei saanud hankija arvestada, olenemata selgituste küsimise ja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemise vahelise aja pikkusest (vt lahend nr 3-15-1822).

§ 48lg 3 kohaldamist ei välistanud ka pakkumuse eelnevalt vastavaks tunnistamine.

HD p 5.4.2 seondub pakkumuse

§ 47

lg-le 1 vastavuse kontrollimisega ega piira pakkumuse tagasilükkamist

§ 48lg 3 alusel.

6. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2016 otsusega Radix Hoolduse OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Praeguse vaidluse lahendamisel saab juhinduda väga sarnaste asjaoludega vaidluse osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsusest nr 3-15-95.

§ 48

lg-te 1 ja 3 eesmärk on vältida hankelepingu sõlmimist pakkujaga, kelle puhul ei ole usutav, et ta pakkumuses näidatud hinna eest tegelikult hankelepinguga võetud kohustusi täita suudab. Hankemenetluse läbi viimine on hankija jaoks kulukas ja pikaajaline protsess ning hankelepingu esemeks olevad kaubad või teenused enamjaolt vajalikud avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu on oluline maksimaalselt tagada hankemenetluse tulemusena sõlmitava lepingu kohane täitmine. Muu hulgas tagab seda hankija õigus lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.

§ 48

lg 3 järgi tuleb esimese eeldusena võrrelda pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega. HD p 5.4.1 kohaselt on pakkumuse maksumusena käsitatud tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendatava kogumisvahendi (600–1100 liitrit) ühe tühjendamise maksumust. Seega tuli pakkumuses väljendada konkreetset ühikuhinda ja seega 3

§-d 20 ja 21 seda ei piira. Ühikuhindade teisendamine kogumaksumuseks ei mõjutaks kuidagi kaebaja positsiooni. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et hankija on vaidlusaluse käskkirja andmisel hakanud uuesti sisustama HD p 8.5. Nimetatud sättest ei tulene keeldu võrrelda konkreetse pakkumuse maksumust ühikuhinnana määratletud eeldatava maksumusega. Riigikohus ei ole oma praktikas käsitlenud

§-de 20 ja 48 koosmõju, küll aga on ringkonnakohtu jõustunud lahendis nr 3-15-95 praegusega sarnast lähenemist selgelt aktsepteeritud. Hankija määratletud ühikuhind vastab ka sisuliselt

§ 20

lg-s 2 sätestatule ehk lähtub hanketeate avaldamise aja (09.06.2014) keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Vaidlust ei ole, et hankija lähtus 30.03.2012 hanketeate alusel läbiviidud sarnases hankemenetluses (viitenumbriga 132831) esitatud soodsaima pakkumuse maksumusest (1,23 eurot), millise hinnaga tulnuks pakkujal teenust osutada ka 2014. aastal. Kuna hangete esemed (Kristiine jäätmeveopiirkond) ja tingimused on olulises osas sarnased, oli hankija võetud paralleel asjakohane (vt ka lahend nr 3-15-95). Hanke eeldatava maksumuse määramiseks ei saa hankijalt nõuda täiendavate põhjalike uuringute läbiviimist ega üksikasjaliku turuanalüüsi tegemist, vaid hankija võib lähtuda temale kättesaadavast teabest, mille aluseks võtmine pole ilmselgelt meelevaldne. Hankija lähtekoht oli praegusel juhul mõistlik ning tal puudus vajadus täiendavalt kontrollida vahepealseid võimalikke muutusi turuolukorras. Vastavatele muutustele (nt kütusehindades ja alternatiivsete kütuste kasutamine) saanuks oma pakkumuse maksumuse põhjendamisel tugineda kaebaja. Hankija poolt

§ 48

lg 1 alusel pakkujale 12.11.2014 esitatud nõue täiendavate selgituste andmiseks oli täitmiseks piisavalt konkreetne (st kuidas on Radix Hoolduse OÜ-l võimalik pakkuda sama teenust 68% võrra odavamalt, kui oli varasema hankemenetluse kõige soodsam pakkumus). Tõsiseltvõetava pakkumuse tegemine eeldab, et enne pakkumuse esitamist on kõik hankelepingu täitmisega seotud kulud ja tulud välja arvestatud ning pakkujal peaksid olema olemas andmed, millele tuginedes ta pakkumuse esitas. Seega ei saa selgituste esitamine nõuda pakkujalt täiendava analüüsi teostamist või uute tõendite ja allikmaterjali kogumist.

§ 48

lg-st 2 tulenevalt ei saa pakkuja oma selgituses tugineda üksnes sellele, et hankija on määranud hankelepingu eeldatava maksumuse valesti, ega piirduda väitega, et loobub kasumist. Isegi juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus olnuks põhjendamatult suur, ei saanuks pakkuja piirduda üksnes sellele vastu vaidlemisega. Piisav ei ole ainuüksi pakkuja üldsõnaline kinnitus, et ta on pakkumuses näidatud hinna eest võimeline lepingut kohaselt täitma. Radix Hoolduse OÜ 18.11.2014 vastuses sisalduv üldsõnaline väide kasumist loobumise kohta ja enda kokku võtmisest selleks, et teha konkurendist parem pakkumus, ei ole

§ 48lg-te 1 ja 2 tähenduses asjakohased selgitused.

Tegemist ei olnud ka selgitusega, mille puhul oleks hankija saanud nõuda nüansside täpsustamist. Praegusel juhul jäi aga mulje, et kaebaja lähtus pelgalt teistes sarnastes hangetes talle teada olevalt varem esitatud pakkumustest, ilma et oleks lepingu täitmisega seotud kulusid ja tulusid üldse sisuliselt läbi mõelnud. Pakkuja hilinenult esitatud seletused (20.11.2014 ja 24.04.2015) võis hankija jätta tähelepanuta (vt ka lahend nr 3-15-95). Hankemenetluse kestus ei mõjutanud

§ 48

lg-s 1 pakkujale selgituste andmiseks antud tähtaja järgimise kohustust ega piiranud

§ 48lg 3 rakendamist.

Hankemenetluse puhul on vorminõuete järgimine ja seatud tähtaegadest kinnipidamine muude menetlustega võrreldes olulisemal kohal ning see peab tagama hankemenetluses osalejate võrdsuse. Seetõttu tuleb

-s sätestatud tähtaegu üldjuhul käsitada selliselt, et tähtaja möödumisel isikule tulenevad õigused lõpevad. Seda ei lükka ümber ka lahendis nr 3-3-1-24-13 võetud seisukohad, sest asjaolud erinesid oluliselt (praegusel juhul oli 18.11.2014 selgitus sedavõrd umbmäärane, et selle edasisel täpsustamisel 4

§ 48

lg 3 kohaselt põhjendatud ning see ei toimunud pelgalt matemaatilise tehte tulemusel.

§ 48

lg 3 rakendamine ei eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust (vt lahend nr 3-15-95). Pakkumuse tagasilükkamine ei ole vastuolus ka hankija otsusega pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Pakkumuse maksumuse kontroll

§ 48

alusel toimub pakkumuse vastavuse kontrollist eraldi ning

§ 48lg 3 annab iseseisva aluse pakkumuse tagasilükkamiseks (vt lahend nr 3-15-95).

Kontrollides pakkumuse vastavust HD p-le 4.5.2, sai hankija kontrollida üksnes seda, et pakkumuse maksumus on formaalselt väljendatud HDs nõutud moel ehk kõikehõlmava ühikuhinnana, kuid ta poleks saanud tunnistada pakkumust mittevastavaks põhjusel, et pakkumuses väljendatud maksumus on sisuliselt põhjendamatult madal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Radix Hoolduse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

§ 48

lg 1 esimese lause ja lg 3 koosmõjus võib hankija pakkumuse tagasi lükata, kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Seega tuleb pakkumuse maksumust võrrelda hankelepingu eeldatava maksumusega. Sisuliselt sama tuleneb HD p-st 8.5. Mõistet „hankelepingu eeldatav maksumus“ kasutatakse

-s läbivalt ühes tähenduses. Ka hankija on selgelt eristanud ühikuhinda (1,23 eurot) ja hankelepingu eeldatavat maksumust (1 142 075 eurot). Küsimus sellest, milline käitumine oleks tekkinud olukorras (st pakkujad pakkusid ühikuhinda, kuid

§ 48

ja HD p 8.5 näevad ette võrdlemise hankelepingu eeldatava maksumusega) mõistlik või loogiline, ei oma apellandi hinnangul mingit tähtsust. HD on kehtiv haldusakt, mis on igaühele täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2) ja millega on lõpuni seotud ka hankija. Seega ei saanud hankija võrrelda Radix Hoolduse OÜ pakkumise maksumust tema enda leiutatud ühikuhinnaga 1,23 eurot. Halduskohus tugines põhjendamatult Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsusele nr 3-15-95, sest selles esitatud seisukohad on ekslikud ja vastuolus muu kohtupraktikaga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2013 otsus nr 3-12-2650, p 18; 09.12.2013 otsus nr 3-12-631, p 15).

§ 48

lg 3 teise lause järgi võib hankija lükata pakkumuse tagasi kahel alternatiivsel alusel: kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust. VAKO 30.12.2015 istungil teatas hankija esindaja, et kaebaja pakkumus lükati tagasi põhjusel, et pakkuja ei esitanud tähtajaks nõutud selgitust.

§ 48

tõlgendamisel tuleb lähtuda

§-s 3 toodud põhimõtetest. Praegusel juhul lükkas hankija apellandi pakkumuse tagasi üksnes põhjusel, et 0,39 eurot on oluliselt väiksem kui 1,23 eurot, arvestamata pakkuja hilisemaid selgitusi. Seega toimus tagasilükkamine üksnes matemaatilise tehte tulemusel, mis ei ole

§ 3

p-de 1 ja 3 ning § 48 lg 3 koosmõjus lubatav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2015 otsuse nr 3-14-53094, p 13). Lisaks, kuna hankija ei lükanud Radix Hoolduse OÜ pakkumust tagasi põhjusel, et selle hind oli põhjendamatult madal, siis oli tagasilükkamine vastuolus

§ 48

eesmärgiga (s.o hankija kaitse olukorra eest, kus edukaks tunnistatud pakkuja ei suuda hankelepingut kohaselt täita). Hankija määratletud ühikuhind 1,23 eurot ei ole ka turuhind

§ 20lg 2 tähenduses ja 5

§ 48

lg-s 1 sätestatud tähtaja eesmärk on võimaldada hankemenetluse kiiret läbiviimist, mida kinnitavad ka muud hankemenetlusega seotud tähtajad. Halduskohtu selgitus

§ 48

lg 1 teise lause eesmärgi osas (mh takistada põhjendamatult madala maksumusega pakkumustele alles tagantjärele põhjenduste otsimist) ei ole veenev. Hankija lükkas Radix Hoolduse OÜ pakkumuse tagasi alles 03.12.2015 ehk rohkem kui aasta pärast esimeste selgituste saamist, mistõttu ei saanud hilisemate selgituste arvestamata jätmist põhjendada hankemenetluse kiirusega. Kohtupraktika asjades nr 3-15-77, nr 3-15-95 ja nr 3-15-1822 võimaldab hankija omavoli ja soosikute eelistamist ning need on vastuolus lahendiga nr 3-3-1-24-13 (p-d 18-19), mis on mõningatele erisustele vaatamata asjakohane ka praegusel juhul. Hankija pidi seega täiendavalt arvestama ka apellandi 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitustega. Hankija on andnud Radix Hoolduse OÜ pakkumuse kohta kaks haldusakti: 08.06.2015 käskkirjaga tunnistati pakkumus vastavaks kõigile hanketeates ja HD-s esitatud tingimustele ning 03.12.2015 käskkirjaga lükati pakkumus tagasi viitega, et selle maksumus on hankelepingu eeldatava ühikuhinna maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. HD p 5.4.2 kohaselt peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu (v.a lisatasu maksmisega seotud olukorrad). Kui apellandi pakkumus vastab mh HD p-le 5.4.2, siis ei ole võimalik väita, et selle maksumus ei sisalda kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Asjas nr 3-15-95 ei ole kohtud võtnud seisukohta HD p 5.4.2 osas, vaid piirdusid

§-de 47 ja 48 vahekorra analüüsimisega, mistõttu ei saanud halduskohus piirduda viitega nimetatud vaidlusele. HD p-st 5.4.2 tuleneb, et kui hankija on tunnistanud pakkumuse kõigile tingimustele vastavaks, ei saa ta hiljem väita, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ega seda

§ 48alusel tagasi lükata.

Hankija on kohustatud järgima kehtestatud hanketingimusi kuni hankelepingu täitmise lõpuni. Vaidlustatud käskkiri on HD-ga vastuolus ja seetõttu õigusvastane (HMS § 60 lg 2).

1. Tallinna Keskkonnaamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Hankija arvestas ühikuhinna (s.o 600-1100 liitrise mahuti ühe tühjenduskorra) eeldatavaks maksumuseks 1,23 eurot (ilma käibemaksuta), võttes aluseks riigihankes nr 132831 pakutud madalaima ühikuhinna Kristiine jäätmeveopiirkonnas. Radix Hoolduse OÜ pakkus ühikuhinnaks 0,39 eurot (ilma käibemaksuta) ega esitanud hankija nõudmisele vaatamata 5 tööpäeva jooksul sisulist selgitust, kuidas on tal võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita hinnaga, mis on
2. aastal pakutud madalaimast hinnast veel 68% madalam. Apellandi 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitused jättis vastustaja

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu tähelepanuta. 6

§-dega 20 ja 48 ning seda kinnitab ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus nr 3-15-95, p 15). Ühikuhindade võrdlemine oli vajalik võrreldavate väärtuste saamiseks. Isegi kui apellandi pakutud ühikuhinna alusel leida hankelepingu eeldatav kogumaksumus ja võrrelda seda hanke eeldatava kogumaksumusega, oleks tulemus sama (st läbi tuleks viia

§ 48lg-s 1 ettenähtud hinna põhjendatuse kontrollimenetlus).

Käskkiri ei ole vastuolus ka HD p-ga 8.5 (mis lähtub otseselt

§ 48lg-test 1 ja 3) ning hankija ei ole asunud nimetatud sätet uuesti sisustama.

Kui ühikuhindade omavaheline võrdlus on kooskõlas

§-ga 48, on selline võrdlemine kooskõlas ka HD p-ga 8.5. Hankija poolt aluseks võetud 1,23 eurot oli ka sisuliselt eeldatav ühikuhind

§ 20lg 2 tähenduses.

Varasemas riigihankes pakutud hinnad olid asjakohased ka

1. aastal, sest samade hindadega oleks Ekovir OÜ pidanud teenust osutama mh
2. aastal. Turuolukord ei ole muutunud määral, mis annaks aluse hinnata 1,23 euro suurust ühikuhinda ilmselgelt ülepakutuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsus nr 3-15-95, p-d 17 ja 23). Hankija ei ole lükanud Radix Hoolduse OÜ pakkumust tagasi pelgalt matemaatilise tehte alusel, vaid andis apellandile eelnevalt võimaluse tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust, millele pakkuja aga sisuliselt ei vastanud. Jäätmemahutite üüriteenus ei ole praeguse hanke esemeks, mistõttu ei ole viited sellele asjassepuutuvad. Küll aga kinnitab apellandi poolt sellisele argumendile tuginemine, et ta on hankelepingu eeldatavat maksumust selgelt alahinnanud. Hankelepingu eeldatava kogumaksumuse (1 142 075 eurot) arvutamist on vastustaja selgitanud vaidlustusmenetluses (vt hankija 28.12.2015 seisukoht). Viieaastase lepingu peale tuleb tühjenduste maksumuseks ilma lisateenusteta 1 057 475 eurot ning tasu lisateenuste eest moodustab keskmiselt 8% põhiteenuse maksumusest (s.o kokku 84 600 eurot). See on kooskõlas Ekovir OÜ pakkumuse maksumusega
3. a hankes. Asjaolu, et vastustaja lükkas apellandi pakkumuse tagasi rohkem kui aasta pärast 18.11.2014 selgituste saamist, ei muuda Radix Hoolduse OÜ 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitusi tähtaegseteks, mistõttu ei pidanud hankija nendega arvestama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 otsus nr 3-15-1822, p 12). Põhjendamatu on väide, et kohtupraktika asjades nr 315-77, nr 3-15-95 ja nr 3-15-1822 võimaldab hankija omavoli. Hankija peab pakkumuse tagasilükkamisel igal juhul põhjendama seda, miks pakkumuse hind on põhjendamatult madal, mitte seda, et pakkuja selgitused ei olnud piisavad. Radix Hoolduse OÜ 18.11.2014 selgitus oli sisuliselt olematu, mistõttu ei olnud arvestatavad ka uusi asjaolusid sisaldavad 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitused, vastupidine kahjustanuks teiste pakkujate huve (vt lahend nr 3-15-1822). Apellandi viited lahendile nr 3-3-1-24-13 on asjakohatud, sest vaidluste tehiolud erinevad oluliselt.

§ 47

lg 1 alusel varem vastavaks tunnistatud (sh HD p-le 5.4.2) pakkumuse hilisem tagasilükkamine

§ 48lg 3 alusel oli õiguspärane.

Vastavaks tunnistamine on eelkõige vormiline kontroll ega piira pakkumuse tagasilükkamist sisulisel põhjusel.

§-de 47 ja 48 vahekorra analüüsimine on piisav selleks, et võtta seisukoht pakkumuse HD p-le 5.4.2 vastavaks tunnistamise tähenduse osas. HD p 5.4.2 eesmärk on välistada töövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus lisatasu küsimine (v.a teenustasu suurendamine hankelepingus nimetatud tingimustel). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, 7

§ 48lg 1).

HD p 8.5 sätestab omakorda, et hankijal on õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui pärast pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist leiab hankija, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal või kui pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust (

§ 48

). HD p 5.4.1 kohaselt on pakkumuse maksumus võrdne ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil (600 l – 1100 l) jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumusega ning HD p 9.3 näeb samuti ette pakkumuste hindamise lähtudes eeltoodud ühikuhinnast. 11. Ringkonnakohus nõustub apellandiga põhimõtteliselt selles, et

§-des 20-22 toodud reeglite järgi arvestatud hankelepingu eeldatav maksumus (s.o koguhind) ja HD p-s 5.4.1 määratletud pakkumuse maksumus (s.o ühikuhind) ei ole omavahel sisuliselt võrreldavad. Iseenesest õige on seegi apellandi seisukoht, et hanke alusdokumendid kui kehtivad eelhaldusaktid on siduvad mh hankijale ja kohtule (nt Riigikohtu 14.04.2010 otsus nr 3-3-199-09, p 16; 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 13; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21).

§-dest 20-22 ning § 48 lg-test 1 ja 3, samuti HD p-dest 5.4.1 ja 8.5 nende koosmõjus ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldada, et hankijal ei olnud praegusel juhul võimalik lükata Radix Hoolduse OÜ pakkumust tagasi põhjusel, et pakkumuse maksumuse võrdlemine hankelepingu eeldatava maksumusega polnud üldse võimalik. Alusdokumentide kohustuslikkusest ei tulene hankijale keeldu tõlgendada HD sätteid mõistlikult ja eesmärgipäraselt ning teisendada vajaduse korral pakkumuse maksumus (ühikuhind) matemaatilise arvutuse tulemusel võrreldavaks hankelepingu eeldatava maksumusega (koguhind) või vastupidi. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka apellandi viidatud ringkonnakohtu varasem praktika (lahendid nr 3-12-2650 ja nr 3-12-631), milles on samuti rõhutatud üksnes hanke alusdokumentide siduvust, mitte aga välistatud nende mõistlikku tõlgendamist. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt 11.05.2015 otsuses nr 3-15-95 (p 15) väljendatud seisukoha juurde, et hankija võttis pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamisel asjakohaselt aluseks võrreldavad väärtused ehk lähtus nn eeldatavast ühikuhinnast. 12.

§ 48

lg 1 kohaselt juhul, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

§ 48

lg 3 järgi kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. 13.

§ 48

lg 3 kohaldamist on põhjalikult selgitatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsustes nr 3-15-95 (p-d 22-23) ja nr 3-15-77 (p-d 18-19) ning vastavaid seisukohti on korratud ka 12.10.2015 otsuses nr 3-15-1822 (p-d 10-12). Ringkonnakohus ei näe ka käimasolevas vaidluses sisulist põhjust asuda varasemast praktikast erinevatele seisukohtadele. Olenemata sellest, et praeguses asjas lükkas hankija apellandi pakkumuse

§ 48

lg 3 alusel tagasi enam kui aasta pärast kirjaliku selgituse esitamiseks

§ 48lgs 1 ettenähtud tähtaja möödumist, ei erine olukord sisuliselt haldusasjades nr 3-15-95 ja nr 38

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja lõppemisest.

Määravaks ühisjooneks on hoopis see, et kõigis asjades oli pakkuja esitanud põhjalikumad andmed oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks alles pärast

§ 48

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödalaskmist ning samas olnuks hankijal kõigil juhtudel objektiivselt võimalik pakkuja täiendavate (st hilinenult esitatud) selgitustega arvestada, kuid ta ei teinud seda. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et

§ 48

lg 3 teises lauses sätestatud kaalutlusõiguse eesmärk ei ole luua hankemenetluses jätkamiseks täiendavaid võimalusi sellisele pakkujale, kes ei ole tähtaegselt kasutanud

§ 48lg-s 1 ettenähtud võimalust veenda hankijat oma pakkumuse tõsiseltvõetavuses.

Selliste täiendavate võimaluste loomine ei kahjustaks üksnes hankija huvi viia hange kiiresti läbi, vaid ka konkureerivate pakkujate huvi, et tähtajaks piisavad selgitused esitamata jätnud pakkuja, kelle pakkumuse maksumus on hankija hinnangul põhjendamatult madal, jääb edasisest menetlusest kõrvale. Sätte üheks eesmärgiks tuleb pidada ka pakkujate distsiplineerimist ning säte ei anna hankijale mingit võimalust omavoliks. Seejuures tuleb olukorda, kus hankija peab tähtaegselt esitatud selgitusi kontrollides ja tõendeid hinnates vajalikuks pakkujaga täiendavalt konsulteerida, eristada olukorrast, kus seisukohad ja tõendid (mille täpsustamist võiks hankija nõuda ka pärast

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist) jäetakse tähtajaks üldse esitamata.

Viimati nimetatud olukorras riivaks hiljem esitatud selgitustega arvestamine ilmselgelt konkureerivate pakkujate huve (vt lahend nr 3-15-1822, p 12). Praegusel juhul ei pidanud Tallinna Keskkonnaamet arvestama Radix Hoolduse OÜ 20.11.2014 ja 24.04.2015 täiendavate selgitustega (I kd, tl 194-196; I kd, tl 197-199p), sest neid ei saanud pidada pelgalt juba 18.11.2014 esitatud selgituse (I kd, tl 191-193) täpsustuseks, vaid tegemist oli sisuliselt uute ja esialgsest oluliselt laiemate selgitustega. Apellandi viide haldusasjale nr 3-3-1-24-13 (p-d 18-19) ei ole asjakohane, sest praegusel juhul andis hankija pakkujale reaalse võimaluse oma pakkumuse maksumust täiendavalt põhjendada ning selleks antud tähtaeg tulenes otseselt seadusest. 14. Põhjendamatu on apellandi väide, et hankija lükkas tema pakkumuse tagasi pelgalt matemaatilise tehte alusel, sest vaidlust ei saa olla selles, et hankija andis pakkujale võimaluse oma pakkumuse maksumust täiendavalt põhjendada. Pakkumus lükati tagasi seetõttu, et pakkuja ei esitanud hankijale tähtaegselt usutavaid selgitusi, mis saanuks kõrvaldada hankijal tekkinud mõistlikku kahtlust, et apellandi pakutud ühikuhind on eeldatava ühikuhinnaga võrreldes põhjendamatult madal. Tallinna Keskkonnaameti 03.12.2015 käskkirjast nr 4-4.1/60 (I kd, tl 203-204p) nähtub üheselt, et Radix Hoolduse OÜ pakkumus lükati Kristiine jäätmeveopiirkonna osas tagasi, „sest pärast pakkuja 18.11.2014 esitatud selgituse hindamist, leiab hankija, et RADIX HOOLDUSE OÜ pakkumus ühikuhinnaga 0,39 eurot käibemaksuta on hankelepingu eeldatava ühikuhinna maksumusega (1,23 eurot käibemaksuta) võrreldes põhjendamatult madal.“ Seejuures ei eelda

§ 48

lg 3 rakendamine, et hankija peaks suutma tõendada, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616, p 15).

1. Hankija selgitas 12.11.2014 küsimuses (I kd, tl 189-190), et määras eeldatavaks ühikuhinnaks 1,23 eurot, lähtudes seejuures
2. aastal läbi viidud riigihankes (viitenumber 132831) Kristiine jäätmeveopiirkonnas pakutud madalaima hinnaga pakkumusest (mis oleks kehtinud ka
3. aastal), millega võrreldes on Radix Hoolduse OÜ pakutud ühikuhind 0,39 eurot 68% madalam. Hankija on esitanud ka arvutused, mille põhjal ei saa jääda kahtlust, et hankija lähtus nimelt varasema hanke tulemustest. Kuivõrd varasema riigihanke ese ja 9

§ 48

lg 1 alusel selgituste nõudmise korral tuleks pakkujal seejuures esmajoones hankijale ära näidata, et tema pakkumuse maksumuses on tõepoolest võetud arvesse kõiki hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid, selle asemel, et seada üldistavalt kahtluse alla hankija määratud hankelepingu eeldatava maksumuse põhjendatust. Praegusel juhul viitas Radix Hoolduse OÜ 18.11.2014 selgitustes üldsõnaliselt vaid kasumist loobumisele, kuid ei esitanud ühtegi arvutust oma pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Sisulised selgitused oma pakkumuse maksumuse kohta esitas Radix Hoolduse OÜ alles 24.04.2015 selgitustes, kus viitas esmakordselt ka jäätmemahutite üürimisest saadavale tulule, mille arvelt kavatsetakse katta osa jäätmeveo teenuse osutamisega seotud kulutustest. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eespool, et hankija ei saanud ega pidanud arvestama apellandi hilinenult esitatud selgitustega, siis puudub asja lahendamiseks vajadus sisuliselt analüüsida, kas pakkuja hilisemate selgituste alusel tulnuks tema pakkumus lugeda tõsiseltvõetavaks või mitte. 16. Ringkonnakohus jääb lahendis nr 3-15-95 (p 16) väljendatud seisukohtade juurde ka selles, et Tallinna Keskkonnaameti 08.06.2015 käskkirjaga nr 4-4.1/42 (I kd, tl 201-201p) Radix Hoolduse OÜ pakkumuse

§ 47

lg 2 alusel vastavaks tunnistamine ei võta hankijalt õigust lükata hiljem pakkumus

§ 48lg 3 alusel tagasi.

Seda õigust ei piira ka HD p 5.4.2, sest pakkumuse maksumus võib sisuliselt olla põhjendamatult madal (või vähemasti tekitada sellekohase kahtluse) ka siis, kui pakkuja on vormiliselt kinnitanud, et tema pakkumuse maksumus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu (v.a lisatasu maksmisega seotud olukorrad).

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.02.2016 otsus muutmata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Radix Hoolduse OÜ on tasunud riigilõivu esimese ja teise astme kohtus kokku 2560 eurot (I kd, tl 266). Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kohtutele andmeid esitatud. Kuivõrd Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Ruth Plaks Virgo Saarmets 10