) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagi M. Sulõndi vastu kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostjal ei ole tema kirjalikust vastusest nähtuvalt ühtegi vastuväidet hageja esitatud nõuetele. Kohus mõistab Margus Sulõndilt solidaarselt Imbi Preimann-Kolkiga AS-i SEB Pank kasuks laenulepingust nr L070040532 tuleneva põhivõla 33 010.90 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 497.65 eurot, viivise 9. detsembri 2015 seisuga 9 918.56 eurot ja teenustasude võlgnevuse 671.16 eurot, kokku 44 098.27 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja nõue I. Preimann-Kolki vastu kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tl 9 oleva laenulepingu nr L070040532, 25.07.2007, kohaselt on hageja andnud laenu Margus Sulõndile ja Imbi Preimannile kaaslaenusaajatena. Seega on I. Preimann-Kolk samuti laenu saanud isik, kellel on lepingust ja seadusest tulenev kohustus laenusumma laenuandjale tagastada. Laenu tagasimaksmise kohustusest ei vabasta kostjat ka asjaolu, et korteriomandi ostmisel märgiti omanikuks M. Sulõnd, sest laenuraha kasutamise otstarve ei ole oluline. Hageja on andnud kostjatele ilmselgelt suurema summa laenuks, kui oli omandatud korteri turuväärtus. Selle tõttu jäi pärast XXXX asuva korteriomandi võõrandamist üles suur laenuvõlg. Kehtiva seaduse kohaselt jääb laenuvõlg laenuvõtja kanda. Hageja kasuks tuleb I. Preimann-Kolkilt välja mõista põhivõlg 33 010.90 eurot. Laenulepingu (tl 9-14) p 15.4.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise alates 10. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni. Viivist arvestatakse VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 VÕS § 65 lg 1 ja 4 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostjad on kohustatud täitma laenulepingust nr L070040532, 25.07.2007, tulenevad kohustused hageja ees solidaarselt. Menetluskulude jaotus
Hageja menetluskulu on riigilõiv 1000 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
lg-s 3 sätestatule, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi rahuldamise tõttu mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt 1000 eurot riigilõivu katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.