KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-51137 Tsiviilasi XXXavaldus lepitusmenetluse s

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 1. XXX(edaspidi avaldaja või lapse isa) esitas 16.04.2014 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel sunnivahendite rakendamiseks, suhtlemiskorra määruse muutmiseks ning alternatiivselt lapse isale lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks. (I kd lk 1-13) 2. Avalduse kohaselt on avaldajal ja XXX(edaspidi puudutatud isik või lapse ema) ühine laps XXX(edaspidi laps), kes sündis 09.05.2009. Pärast vanemate lahkuminemist 2011 augustis jäi laps elama ema juurde. 30.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-27416 rahuldas Harju Maakohus avaldaja avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja määras suhtlemiskorra järgmiselt: 1.1. XXX on õigus veeta lapsega iga paaris nädala reedest kuni pühapäevani (kaasa arvatud). 1.2. XXXvõtab eelneval kokkuleppel XXX lapse reedel kell 19.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta hiljemalt pühapäeval kella 19.00-ks. 1.3. Kummalgi lapsevanemal on õigus lapsega veeta suvisel ajal kokku neli nädalat, üks nädal korraga, ajavahemikul juunist kuni augustini. Lapsevanemad kooskõlastavad lapse ja isa ning lapse ja ema suvepuhkused iga aasta 31. maiks. 1.4. Tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:

1. a)lapse sünnipäeva veedab laps paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga, kui vanemad ei lepi kokku omavahel teisiti;
2. b)laps veedab isaga paaritutel aastatel 23-24. detsember ja emaga alates 25-26. detsember;
3. c)laps veedab isaga paaris aastatel 25-26. detsember ja emaga alates 23-24. detsember.;
4. d)laps veedab isaga paaritutel aastatel 23. juuni ja paaris aastatel 24. juuni. 1.5. Mistahes muude erisoovide või tähtpäevade, sh aastavahetuse puhul püüavad pooled jõuda suhtlusgraafiku osas kokkuleppele, arvestades eelkõige lapse soove. 1.6. Mõlemal lapsevanemal on õigus lapsega kohtuda ka muul kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse tavapäraseid tegevusi ja hobisid ning lapse tervislikku seisundit. Selliste kohtumiste aja pikkus langeb kokku ürituse enda pikkusega. 1.7. Lapse tõsisemal haigestumisel teatab lapsevanem teist vanemat viivitamatult ja siis isa kokkulepitud kohtumisi ei toimu. Lapse isal on õigus selliselt ärajäänud kohtumise puhul külastada last lapse kodus. Kui laps haigestub isa juures, on emal õigus last lapse isa juures külastada. Lapsevanemate kokkuleppel või lapse huvidest lähtuvalt võib nimetatud korraldust muuta. 1.8. Lapsevanem, kelle juures laps haigestub, tagab lapse ravi ja hoolduse kuni lapse tervenemiseni. 1.9. Lapsevanem, kelle juures laps on, tagab lapse järelevalve, normaalse päevarežiimi, tervislikud toitumisharjumused, eakohase tegevuse ja mängud. 1.10. Kummalgi vanemal on õigus viia last temaga veedetaval ajal puhkuse veetmiseks väljapoole Eesti Vabariiki ilma teise vanema nõusolekuta tingimusel, kui ta vanemat välismaa viibimise sihtkohast ja perioodist teavitab vähemalt 1 nädal ette. 2

) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

§ 563

lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Sama paragrahvi lõige 7 järgi, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 7. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragarahvi lõige 2 kohaselt peab vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. See säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Sama paragarahvi lõige 3 järgi võib lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate 3

§ 563

lg 6 järgi, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi teha vanema õigustes lapse suhtes. Nii võib kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel

§ 563

lg 6 p 1 järgi rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata kohtumäärust rikkuvale vanemale pärast hoiatuse tegemist rahatrahvi. Sunnivahendite kohaldamine on kolleegiumi arvates õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Edasi võib kohus

§ 563

lg 6 p 2 järgi otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemiskorra. Viidatud sätte alusel saab kohus kehtiva PKS § 52 või 1. juulil 2010 jõustuva PKS § 143 alusel anda lapsest lahus elavale vanemale varasemas suhtlemist reguleerivas kohtumääruses sätestatust kas suuremas või väiksemas mahus suhtlemisõiguse teostamise õiguse.

§ 563lg 6 p 3 näeb ette võimaluse vanema õiguste mahu muutmiseks.

Selle sätte alusel ei otsusta kohus mitte üksnes lahus elava vanema suhtlusõiguse üle, vaid võib teha ulatuslikke muudatusi kummagi vanema õigustes lapse suhtes. Kehtiva perekonnaseaduse järgi võib kohus määrata eelkõige lapse elukoha PKS § 51 alusel lahuselava vanema juurde.

1. juulil 2010 jõustuva perekonnaseaduse järgi on kohtul õigus otsustada hooldusõiguse kuuluvuse üle, sh lõpetada PKS § 137 alusel vanemate ühine hooldusõigus või anda PKS § 138 alusel ühe vanema ainuhooldusõiguse üle teisele vanemale.“
2. Samuti on avaldaja esitanud suhtlemiskorra muutmise avalduse (täpsustatud 04.02.2016.a istungil). Lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra.
3. Kohus on tuvastanud, et XXX(puudutatud isik I, laps) on sündinud 09.05.2009.a. Tema vanemad on XXX(avaldaja, lapse isa) ja XXX(puudutatud isik II, lapse ema). Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-27416 määrati kindlaks avaldaja suhtlemiskord lapsega, mille täitmist lapse ema väidetavalt raskendab.
4. Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtumääruse punkti 1.2 kohaselt võtab XXX eelneval kokkuleppel XXX lapse reedel kell 19.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta hiljemalt pühapäeval kella 19.00-ks. Avalduse kohaselt on lapse saamise ja tagasiviimise koha osas lapse emaga kokkuleppeid võimatu saavutada, sest lapse ema väidab, et lapsel on kaks elukohta. Avaldajal puudub kindlus, millisest kohast on tal võimalik last võtta ning see sõltub lapse ema suvast. 4

§ 563

lg-le 6 kokkuleppele jõudnud, kuidas täpselt korraldada Harju Maakohtu 30.09.2013.a määruse punktis 1.2. sätestatut. Kohus leiab, et aastaid kestnud vaidluses ei ole pooled võimelised kokkuleppele saama, samuti on lapse ema 04.02.2016.a toimunud istungil avaldanud, et ta ei soovi minna perelepitaja juurde, kuivõrd pooled on seal juba käinud ning see ei muutnud midagi. Kohus on lepitusmenetluse läbiviimisel püüdnud saavutada poolte kokkulepet lapsega suhtlemise korraldamises. 04.02.2016.a toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Arvestades, et lapse ema ei soovi perelepitaja juurde minna, leiab kohus, et vastavalt

§ 563lg-le 7 tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks.

1. Kohus leiab, et avaldaja taotlus rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata lapse emale kohtumääruse rikkumisel rahatrahv, et sundida lapse ema kui kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma, tuleb jätta rahuldamata. Kohus on küll tuvastanud, et Harju Maakohtu 30.09.2013.a määruse täitmist on lapse ema raskendanud, kuid kohus möönab, et raskendamine võis olla tingitud määruse ebaselgusest ning Harju Maakohtu 30.09.2013.a määrus ei vastanud lapse huvidele osas, justkui laps peaks isaga suhtluskorra täitmiseks viibima alati Tallinnas. Kohus on eelpool viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-10 p-le 34, milles on kohus selgitanud, et sunnivahendite kohaldamine on kolleegiumi arvates õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Kohus leiab, et nimetatud eeldus ei ole siinkohal täidetud. Mõlemad vanemad on avaldanud, et kohtumääruses tuleks teha muudatusi. Samale seisukohale asub kohus, kuivõrd suhtlemiskorra määrus ei vasta lapse huvidele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et sunnivahendite kohaldamine ei ole lapse ema suhtes õigustatud ning avaldaja taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
2. Vastavalt

§ 563lg 7 p-le 2 kui kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab kohus, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. 5

§ 563lg 7 p-i 2.

Antud juhul võiks kuuluda kohaldamisele PKS § 123 lg 2, kuid kohus on selgitanud, et lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vanemate või lapse elus midagi muutunud, mis annaks aluse uue avaldusega kohtusse pöördumiseks. 22. Lepitusmenetluse alustamisel peab kohus eelkõige kindlaks tegema asjaolu, kas teine vanem rikub kehtivat suhtluskorra määrust või raskendab selle täitmist ja kui see asjaolu on kindlaks tehtud, siis läbi viima lepitusmenetluse ning kui see ei anna tulemusi, siis tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrama rakendamisele kuuluvad sunnivahendid ja määrama, millises ulatuses tuleb muuta lapsega suhtlemist puudutavat määrust. Maakohus on tuvastanud, et XXX on raskendanud Harju Maakohtu 30.09.2013.a määruse punkti 1.2 täitmist ning kohus on seda punkti vastavalt lapse ja vanemate huvidele muutnud. Ülejäänud punktide osas (kohtumääruse punkt 1.5, 1.7 ja 1.11) osas ei ole kohus tuvastanud rikkumist ega raskendamist ning avaldaja ei ole esile toonud lapse heaolu püsivalt mõjutavaid kaalukaid asjaolusid, mis annaks PKS § 123 lg 2 alusel võimaluse muuta kehtivat suhtluskorda. Menetluskulud 23.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. 24. Kohtul on

§ 172

lg 1 sätestatut arvestades kaalutlusõigus menetluskulude jagamise korral hagita menetluses. Kohus leiab, et kuivõrd avaldus rahuldati osaliselt ning käesolevas hagita asjas 6