← Eesti

3-14-51653/41

Obsah (7)§ 212§ 215§ 116§ 158§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-14-51653 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. VV oli immatrikuleeritud Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala üliõpilaseks ning ta eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 31.07.2013 käskkirjaga nr 6.1-5/296 lõputöö puudulikule hindele kaitsmise tõttu. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/75 võimaldati tal kaitsta lõputöö eksternina.
  2. Eksternina 21.04.2014 lõputöö eelkaitsmise tulemusena lubati VV kaitsmisele tingimisi eelkaitsmiskomisjoni 21.04.2014 protokollilise otsusega nr 6.2-11/17 ja Sisekaitseakadeemia õppeprorektor KH 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/
  3. Õppereferendi KL kaebajale 22.04.2014 saadetud märkmete kohaselt pidi kaebaja tingimata muutma või täiendama lõputöös järgmist: - Aktuaalsus, probleemi püstitus, tulemus ehk järeldused, ettepanekud – puudu. Tööd tuleb täiendada. - Eesmärk, probleemipüstitus, uurimismeetod – need peavad olema kooskõlas. - Mis on töö eesmärk? - Lisada juurde aastad 2012 ja
  4. Täiendavalt on märkmete kohaselt tehtud töö kohta järgmised märkused: - Töö numbriloogika on paigast ära. Mis need numbrid töösse annavad? - Töös on eesmärk, mis pole lahti kirjutatud. - Võrdlus välismaaga sisse tuua. - Loe ML lõputööd. - Töö on vananenud. - Sa väidad midagi, mida sa pole uurinud. - Vaata üle kasutatud kirjandus. - Kui palju erinevad su eelmine ja praegune töö? - Ettekande aeg: 7-10 min. Sul on vaid 4,32 min. - Mis on su töö väärtus? - NB! Ekslikke väljakutseid saab kasulikuks pöörata nt nii, et päästjad hakkavad kohapeal ennetust tegema, et selline olukord ei korduks. Kaebajat kohustati sama kirjaga saatma uus, täiendatud töö 10.05.
  5. AK e-kirjaga lubati kaebaja lõputöö kaitsmisele järgmiste märkustega: - Ekslike väljakutsete korral ei ole otstarbekas rääkida kulus viidatud kontekstis, sest põhikulu on olemas olenemata muutuvkulust. - Soovitused vormistada ettepanekutena, mitte järelduste ühe punktina. - Ettepanek „tuleohutuse järelevalve kuritahtlik tegevus on karistatav – selgitustöö meedias“ ei ole arusaadav. - Lisaks arutatud märkused,
  6. aasta andmed ja autode kulu maksumuse summa.
  7. PL 02.06.2014 retsensiooniga hinnati kaebaja lõputööd hindega E – kasin. PL 03.06.2014 retsensiooniga hinnati kaebaja lõputööd hindega D. Lõputöö hindamiskriteeriumite kaupa on toodud välja järgmised puudused: - Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus (D): keskendumine ja konkreetsus teema püstitamisel võiks olla parem. Teema ei ole enam eriti aktuaalne, kuna analüüs on tehtud
  8. aasta näitel. Mõistlik oleks juurde lisada ka tänane võrdlus. 2

(11)3-14-51653 - - - Lõputöö eesmärk (D): Eesmärgi sõnastus on kohati liiga lihtne ja primitiivne. Teemakäsitlus on mõnevõrra laialivalguv ja töö tulemus liiga suure üldistusastmega. Teoreetiline osa (E): Tõsiseid teadusallikaid viidatud allikate loetelust ei tuvastanud, mistõttu on teoreetiline osa nõrk. Autoripoolne süntees on pigem pragmaatiline ega toetu arvestatavale teooriale. Empiiriline osa (D): Kogutud andmete kasutamine ja sellega seos ka tulemused on liiga üldised. Tulemuste esitamine ja analüüs (D): Analüütiline osa on pisut primitiivne ja mahult tagasihoidlik. Kokkuvõte (D): Teemapüstituse ja uurimisküsimustele vastamise osas annab kokkuvõte vähem. Vormistus (D): Mõnes kohas esinevad kirjavead ja vead lauseehituses. Viitamises on ebatäpsusi. Inglisekeelses kokkuvõttes on mõistlik kasutada sisejulgeoleku sõnaraamatut. Töö ülesehitus (D): Töö üldmulje on üsna korrapärane. Koondhinnang: Teadmiste lõputöös kasutamise oskus on kaebajal teataval määral olemas. Teemat saab arendada paremini. Teoreetilises osas nähtub teadmiste puudujääk. Järeldamise ja ettepanekute osa on tagasihoidlik. Töös kasutatud kirjandus on ühekülgne. Kaebaja ei käsitle ekslike väljakutsete mõju elupäästevõimekusele. Ettepanekud on kohati kontekstivälised ja seotud ennetustöö üldiste eesmärkidega.
  1. Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsusega nr 12 hinnati VV lõputöö kaitsmist puudulikule hindele F, mis vormistati protokollilise otsusena nr 04.06.2014 nr 6.1-9/18 (p 12). Protokolli kohaselt ei saanud kaebaja lõputöö kõiki õpiväljundeid hinnata positiivselt. Otsuse ja selle ümberkirjutuse sisuks on järgnev: - 6 komisjoniliikme küsimused, mis puudutavad ettepanekute teostamist, päästemeeskonna ülesandeid, väljakutse ja ATS mõistet, SOS andmebaasi kasutamist ja kulude arvestamist. Vastuseid ei ole kajastatud. - Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus: Tööd pole vajalikul määral probleemipüstituse ja aktuaalsuse osa, pole lisatud juurde infot aastatest 2012 ja 2013, nagu eelkaitsmisel (seatud) tingimus. Töö pole enam aktuaalne. - Eesmärgid: Töö eesmärk on jäänud täpsustamata, täiendamata, seetõttu pole (see) ka probleemipüstitusega kooskõlas, nagu polnud see kooskõlas ka eelkaitsmisele esitatud töös. - Uurimisküsimused: Uurimisküsimused on osaliselt üldsõnalised. - Tulemuste esitamine ja analüüs: Töö tulemus on liiga üldine. Tabelis esitatut korratakse. Teooria – empiiriline osa (vahel) – nõrk seos. Järeldusi-ettepanekuid vähe. Ettepanekud pole teemaga seotud. Teadusallikaid pole piisavalt. Teoreetiline analüüs ja üldistused – puudulikud. Järeldused ja ettepanekud on puudulikud, ei lähe kokku töö eesmärgi, probleemipüstituse ja uurimismeetodiga. - Kokkuvõte: kokkuvõte on üldsõnaline ja põhjendamata, seos eesmärgiga – nõrk. Kasutatud pole piisavalt teadusallikaid. Järeldused ja ettepanekud on puudulikud. - Ettekanne: Kuna töö (sisus) esineb olulisi puudujääke, on puudujäägid ka töö esitluses. Vormistus: korrektne. - Kaitsmine: Ei vasta konkreetselt. Vastused on põhjendamata või ei oska öelda. Nt „Mis asi on ATS?“ ei tea vastust.
  2. VV esitas Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 peale 12.06.2014 vaide, mille Sisekaitseakadeemia õppeprorektor jättis 01.07.2014 vaideotsusega rahuldamata. 3
(11)3-14-51653
  1. VV esitas Tallinna Halduskohtule 04.08.2014 kaebuse, milles palus Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 tühistamist ja kaebaja lõputöö uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja vaiet ei ole läbi vaadatud õiguspärases menetluses, sest otsus tehti nõuetekohaselt komisjoni kokku kutsumata õppeprorektori poolt. Kaebaja kõrvaldas kõik puudused, millele juhiti tähelepanu
  2. aastal toimunud lõputöö kaitsmisel ning ka uue lõputöö eelkaitsmisel, muutes töö osi vastavalt lõputöö hindamise komisjoni poolt eelmisel aastal esitatud tööle tehtud etteheidetele. Lubades kaebaja kaitsmisele, on vastustaja sisuliselt kinnitanud, et kaebaja töö vastab lõputööde programmis sätestatud nõuetele. Kaitsmisel on kaebaja töö hindamisel lähtutud samadest puudustest, milliste olemasolule juhiti kaebaja tähelepanu eelkaitsmise järgselt. Nii eelkaitsmiskomisjon kui ka lõputööde kaitsmiskomisjon lähtuvad lõputööde hindamisel lõputööde programmis sätestatud nõuetest. Seega, kuigi tegemist oli kahe erineva komisjoni poolse hindamisega, tuli lähtuda hindamisel samadest alustest. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja käitumine on eelkaitsmisel ja kaitsmisel kaebaja tööd hinnates olnud vastuoluline. Vastustaja kinnitas ise retsensendile vale lõputöö saatmist. Välja tuleb selgitada, milliseid töid hindas eelkaitsmiskomisjon ning lõputöö kaitsmise komisjon.
  3. Sisekaitseakadeemia palus jätta kaebuse rahuldamata. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 01.07.2014 kirja nr 6.1-17/3019 puhul ei ole tegemist vaideotsusega, vaid isiku teavitamisega. Segaduse esitatud lõputöö versioonidega tekitas kaebaja ise, saates esmalt Sisekaitseakadeemia õppereferendile 13.05.2014 e-kirjaga oma lõputöö pealkirjaga „Ekslike päästekutsete analüüs Harjumaa näitel aastal 2011“ (maht 48 lk, 8601 tähemärki). Teistkordselt saatis kaebaja oma lõputöö õppereferendile 17.05.2014 e-kirjaga (maht 50 lk, 8893 tähemärki). Õppereferent edastas mõlemad kaebaja esitatud lõputöö versioonid retsensent PL-le ning sai ka mõlemale vastused koos retsensiooniga. 2013./
  4. õppeaastal esitatud päästeteenistuse eriala lõputööde ja nende kaitsmiste hindamise komisjoni liikmetele EH-le, JK-le ja RT-le edastas õppereferent e-kirjaga viimase versiooni lõputööst ja retsensiooni. Sisekaitseakadeemia nõukogu 01.04.2013 otsusega nr 1.1-6/6 kinnitatud Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja (ÕKE) punkt 296 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine, mille eesmärgiks on hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö lubamine kaitsmisele. Seega on eelkaitsmise eesmärgiks ainult hinnang Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde kord“ punkti 20 ja ÕKE punkti 296 mõistes. Nendest sätetest tulenevalt ei saa eelkaitsmiskomisjoni otsus kindlaks teha lõputööde kaitsmiskomisjoni hinde panemiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Lõputööde hindamisel saab lõputööde kaitsmiskomisjon lähtuda ainult Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde kord“ punkti 20 kohaselt Sisekaitseakadeemia õppeprorektori poolt 26.03.2014 kinnitatud lõputööde programmist nr 6.1-14/19 ning ÕKE punktis 5 sätestatud hindamisskaalast. Eelkaitsmiskomisjoni otsusega ei määrata kindlaks lõputööde kaitsmise hindamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.
  5. Tallinna Halduskohtu 20.04.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Teistkordse vaidemenetluse läbiviimisel ei ole vastustaja järginud enda kehtestatud korda, jättes kokku kutsumata vastava komisjoni. Kuna aga kohus kontrollib vastustaja 04.06.2014 4
(11)3-14-51653 otsuse nr 12 otsuse õiguspärasust, ei tingi minetused hilisemas vaidemenetluses algse otsuse õigusvastaseks tunnistamist. 2) Kuigi algselt edastati retsensendile ja salvestati lõputöö komisjoni teadmiseks algne, parandamata versioon, parandati see viga enne kaitsmist ning nii retsensendile kui ka komisjoni liikmetele edastati õige lõputöö. 3) Lõputöö kaitsmise komisjoni otsus, millega hinnatakse lõputööd ja selle kaitsmise sooritamist positiivsele hindele, on kaalutlusotsus. Haridusasutustel on oma õppetöö kujundamisel ja hindamisel lai kaalutlusruum. Riigikohus on 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-6812 selgitanud, et ülikoolide institutsionaalne autonoomia hõlmab eelkõige teadus- ja õpetustegevuse vabadust, samuti sisemist organisatsiooni, juhtimisstruktuuri, töökorraldust ja tingimuste seadmist õppetööks. Kohus leiab, et rakenduskõrgkooli seaduse piires on ka vastustajal kaalutlusõigus sisemistele standarditele tuginedes kujundada lõputöö kaitsmise ja hindamise kriteeriumid, mille kohtulik kontroll on piiratud. Hindamisotsustuste iseärasusest tulenevalt võib eksamitulemus olla vormistatud haldusaktile tavapärasest erineval moel. Lõputöö kaitsmisel tehtavatele otsustustele ei pea laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Eksamitulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest (nt õppekorralduseeskirjas sätestatust) ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlus- ja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (

§ 158lg 3).

Vastustaja on kohustatud jälgima, kas lõputöö vastab vastustaja enda kehtestatud lõputöö nõuetele ning lõputöö positiivsena hindamise miinimumkriteeriumitele. Viimati nimetatud kriteeriumid sisalduvad lõputöö programmis. 4) Eelkaitsmisele lubamine ei anna ÕKE p-de 296–298 kohaselt üliõpilasele kindlustunnet, et ta sooritab lõputöö kaitsmise edukalt. Ka haldusmenetluses ei tulene reeglina haldusmenetluse alustamisest järeldust, et kindlasti tuleb välja anda isikut soodustav haldusakt. Sisuline menetlus võib olla oluliselt põhjalikum, kui algne otsustus, kas üldse avaldust sisuliselt menetlema hakata. Lõputöö kaitsmise oluliseks osaks on ka lõputöö osas tehtav ettekanne ning küsimustele vastamine. Eelkaitsmise olulisimaks eesmärgiks saab lugeda ilmselgelt nõuetele mittevastavate tööde välistamise, kuid mitte kaheldava väärtusega tööde kaitsmisele lubamata jätmise. 5) Kui eelkaitsmiskomisjoni hinnang on positiivne, ei saa kaitsmisel hinnata lõputööd väga erinevalt. Eelkaitsmisel lubati kaebaja lõputöö kaitsmisele üksnes puuduste kõrvaldamisel ja märkuste arvestamisel. Eelkaitsmisele lubamise otsuse olemasolu on kinnitatud AK 13.05.2014 elektronkirjaga, milles on tehtud soovitusi kui ka korratud varem tehtud märkusi (2011. aasta andmed). Eeltoodust pidi olema kaebajale arusaadav, et tema töös võib siiski esineda olulisi puudujääke, kuid vastustaja hinnangul ei olnud kaitsmisele lubamine ja selle positiivne sooritamine täielikult välistatud. Arvestades lõputöö kaitsmise suulisust, võib ka kaheldava väärtusega töö kaitsmine õnnestuda algselt eeldatust kõrgemale hindele, kui üliõpilane suudab töö puuduseid kaitsmisel kõrvaldada või selgitada. Nii retsensioon kui vaidlustatud otsus toovad välja olulised puudused töös. Kuigi retsensent ei osale ÕKE p 304 kohaselt töö hindamisel, saab kaalutlusotsuse õigsuse hindamisel arvestada töö retsensiooni kui üht võimalikku võrdlevat analüüsi. Käesolevas asjas kattuvad nii retsensendi märkused kui ka komisjoni seisukohad olulises osas, sealjuures teema aktuaalsus, eesmärgi täpsustamata jätmise, töö liigse üldisuse, analüüsi ja allikate vähesuse ning ettepanekute ja töö eesmärgi puuduliku ühisosa osas. 5

(11)3-14-51653 6) Lõputöö kaitsmise komisjon ei ole muu hulgas seotud retsensendi hindega. Küll aga peaksid retsensendi ja lõputöö otsuse hinde olulise erinevuse korral erinema ka nende seisukohtade põhjendused. Käesolevas asjas on retsensioon ja lõputöö kaitsmise komisjoni põhjendused sarnased ning ka kaalutud hinded ei ole diametraalselt erinevad. 7) Komisjoni otsus hinnata tööd kokkuvõtlikult negatiivselt, s.o töö kõiki õpiväljundeid ei saa hinnata positiivselt, on kõiki kaalutlusi ja komisjoni laia kaalutlusõigust koostoimes hinnates õiguspärane. Kuna töö vastavus miinimumkriteeriumitele oli küsitav juba enne lõputöö suulist kaitsmist ning ka suulisel kaitsmisel küsimuste vastamisel esines puudujääke, ei saa lõputöö negatiivselt hindamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks. Mida suurem on vastustaja kaalutlusõigus, seda tõsisem peab olema kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Sellist olulist kaalutlusviga käesoleval juhul ei nähtu. 8) Komisjon on leidnud, et kaebaja ei vastanud suulisel kaitsmisel konkreetselt, vastused on põhjendamata või ei osanud kaebaja vastata. Lõputöö oli miinimumkriteeriumite lähedane. Kohus selgitas seda üksikute kriteeriumite lõikes järgmiselt: - Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus: kui miinimumkriteeriumiks on töö aktuaalsuse üldine põhjendatus, siis komisjon on leidnud, et töö ei ole enam aktuaalne. Sama etteheide on kaebajale olnud juba eelkaitsmisel kui ka kaitsmisele lubamisel. Ka tutvudes kaebaja tööga, ei nähtu sellest, et lisatud oleks hilisemaid andmeid. Kuigi komisjon ei ole vastavat töö osa hindeliselt hinnanud, nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle. - Eesmärgid: vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et lõputöö eesmärk on sõnastatud, kuid vajalikul määral täpsustamata. Komisjoni etteheidet selgitab täiendavalt 19.06.2014 vaideotsuses toodu, kus on selgitatud, et ei ole arusaadav, mis on töö andemete alusel võimalik järeldada ehk mis on töö tulem. Tutvunud kaebaja lõputöö tekstiga, nähtub sellest, et kaebaja eesmärgiks oli üksnes ekslike väljakutsete osakaalu ja sellega seotud kulu väljaselgitamine. Töö sissejuhatusest on ebaselge, mis on nende andmete väljaselgitamise tulemus ehk kuidas võimaldab ekslike väljakutsete osakaal ja kulud välja selgitada selliste väljakutsete põhjused ning vältimise ja ennetamise võimalused. Seetõttu ei nähtu kohtule, et komisjon oleks selles osas teinud mõne ilmselge kaalutlusvea. Kuigi komisjon ei ole vastavat töö osa hindeliselt hinnanud, nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle. - Uurimisküsimused: Põhjendustest nähtub, et uurimisküsimused on osaliselt üldsõnalised. Kaebaja ei ole ära näidanud, et vastustaja oleks uurimisküsimuste hindamisel eksinud. Tutvudes kaebaja töö sissejuhatusega, nähtub sellest, et uurimisküsimused on valdavalt teisiti sõnastatud töö eesmärk, mida ei ole oluliselt täpsustatud. Sellest nähtub, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või ületab seda osaliselt. - Tulemuste esitamine ja analüüs: Teooria ja empiirilise osa vahel on seos nõrk. Kaebaja ei ole vastustaja hinnangut ümber lükanud ega näidanud, milles teooria ja empiirilise osa tugev seos esineb. Arvestades selle põhjenduse hinnangulisust, ei saa kohus asuda seda vastustaja asemel hindama, kui kohtule ei nähtu põhjenduse meelevaldsust või ilmselget eksimist. Tutvudes kaebaja tööga, ei nähtu juba sisukorrast osa, milles oleks töö teoreetilist ja empiirilist osa omavahel seostatud, s.o järeldatud, kas töö empiiriline osa kinnitab teoreetilises osas kirjeldatud või kaldub sellest oluliselt kõrvale. Seega vastab selles osas kaebaja töö miinimumkriteeriumile. Põhjendustes on samuti leitud, et töö tulemus on liiga üldine ja kordab tabelis esitatut. Miinimumkriteeriumiks on vajalik, et tulemused oleksid korrektsed ja arusaadavad. Kohus nõustus vastustaja hinnanguga. Tutvudes kaebaja töö järelduste osaga, kordab see üksnes 6
(11)3-14-51653 varasema empiirilise osa arvutustulemusi, kuid ei sisalda järeldusi, mis tulemustele nende arvutuskäikude tulemusel jõuti. Eeltooduga on tihedalt seotud ka komisjoni põhjendus, et töö järeldused ja ettepanekud on puudulikud ega vasta töö eesmärgile. Sama põhjendus on toodud ka töö kokkuvõtte kohta. Töö ettepanekutes on käsitletud erinevat ennetustegevust, kuid vastavat ennetustegevust ei ole töö sisulises osas käsitletud ega uuritud, sh millest on konkreetsed valeväljakutsed tingitud ja kuidas saab erinevatel põhjustel valeväljakutseid ennetada. Sama on sedastatud ka 19.06.2014 vaideotsuses. Seega nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. VV apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 20.04.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kuni 18.08.2014 kehtinud ÕKE p 551 sätestas, et komisjoni otsusega mittenõustumisel võib õpilane esitada 2 tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest vaide õppeprorektorile, kes kutsub vaide läbivaatamiseks kokku vastava ala asjatundjatest komisjoni 7 tööpäeva jooksul arvates vaide saamisest. Komisjon vaatab vaide läbi 7 kalendripäeva jooksul komisjoni kokkukutsumisest ja esitab oma seisukoha lõpueksami/lõputöö kaitsmise komisjonile, kes teeb otsuse vaide osas 3 tööpäeva jooksul komisjonilt otsuse saamisest. Nähtuvalt 01.07.2014 vastusest vaidele vaatas vaide läbi õppeprorektor Krista Haak, mitte aga ei lahendanud seda lõputööde kaitsmise komisjon. Komisjoni poolt vaide läbivaatamisel saab komisjon tööd ise üle hinnata, erinevalt õppeprorektorist või kohtust. Kaebajalt võeti selle minetusega võimalus, et tema töö vaadatakse läbi isikute poolt, kellel on õigus hinnata töö sisu. Asjatundjate komisjoni kokkukutsumine vaide lahendamiseks on lahutamatu osa lõputööde hindamisest, milles tehtud otsuseid ei saa vaadelda eraldiseisvas menetluses tehtud otsustena. Seega võis ÕKE p 551 järgimata jätmine oluliselt mõjutada kaebaja lõputöö hindamist. Enne kohtumenetlust on seega üks etapp lõputöö hindamisel läbimata. Vastav minetus on piisav alus lõputööde kaitsmise komisjoni otsuse tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlustanud vaideotsust halduskohtu juhiste järgi. Kui ringkonnakohus leiab, et vaideotsuse vaidlustamata jätmine mõjutab kaebuse lahendamist, palub kaebaja kaebust muuta ja vaidlustab ka vaideotsuse. 2) Sisekaitseakadeemia lõputööde korra punkt 10 sätestab, et kaitsmisele pääsemiseks peab lõputöö koostaja kaitsma oma tööd eelkaitsmisel. Eelkaitsmiseks peab lõputöö vastama SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi nõuetele ning lõputöö programmis kirjeldatud kriteeriumitele. Töö peab olema sisuliselt valmis ja moodustama läbivalt ühtse terviku, kuid ei pea olema köidetud ja lõplikult vormistatud. Lubades kaebaja töö kaitsmisele, tegi vastustaja lõputööde kaitsmiskomisjoni jaoks siduvalt kindlaks, et lõputöö vastab lõputöö programmis kirjeldatud nõuetele, samuti ka selle, et eelkaitsmisel töös esinenud puudused on kõrvaldatud. Eelkaitsmiskomisjoni hinnang on siduv. 3) ÕKE p 302 sätestas, et kui juhendaja ei osale kaitsmisel, annab ta hinnangu lõputöö juhendamise protsessile ja koostööle üliõpilasega kirjalikult, kuid ei tee ettepanekut hinde osas. Ei nähtu, et kaebaja juhendaja oleks hinnangu andnud või et komisjon oleks sellega arvestanud. 4) ÕKE p 306 sätestab, et kui retsensent ei osale kaitsmisel, siis arvestatakse tema ettepanekuga hinde osas. Antud juhul on küll vaidlustatud otsuses märgitud, et retsensent hindas tööd hindega „D“, ent ei nähtu, et komisjon oleks sellega otsuse tegemisel arvestanud. Kui retsensendi ja komisjoni hinded erinevad positiivse ja negatiivse tulemuse andmisel, on vaja eriti põhjalikult selgitada, miks jäetakse restsensendi arvamus kõrvale. Seda ei ole komisjoni otsuses tehtud. 7
(11)3-14-51653 5) Kohus ei ole hinnanud lõputöö vastavust lõputöö programmile. Seetõttu on kohtu järeldus, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle, põhjendamata. 6) Komisjon on märkinud, et lõputöös pole vajalikul määral probleemi püstituse ja aktuaalsuse osa, pole lisatud juurde infot aastatest 2012 ja 2013, töö ei ole aktuaalne. Retsensendi hinnang on sellest hinnangust väga erinev. Eelkaitsmisel tõepoolest viidati, et juurde tuleb lisada aastad 2012 ja 2013, ent kaitsmisele lubamist see ei takistanud, vaatamata asjaolule, et nende aastate osas kaebaja infot ei lisanud. Lõputöö kaitsmisel samadele asjaoludele tuginedes on vastustaja käitunud vastuolus eelkaitsmisega ega ole oma seisukoha muudatust ega kõrvalekaldumist retsensendi hinnangust põhjendanud. Arusaamatu on komisjoni järeldus, et töö ei ole aktuaalne. Seda seisukohta ei ole põhjendatud. 7) Kohus ega haldusorgan ei saa asuda täiendama töö eesmärki. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks heidetakse kaebajale ette töö eesmärgi osas millegi puudumist, mis ei ole olnud töö eesmärgiks. Tegemist on ilmselge kaalutlusveaga komisjoni poolt. Töö eesmärgiks oli ekslike väljakutsete osakaalu ja sellega seotud kulu väljaselgitamine. Kuigi see ei olnud töö eesmärk, tõi kaebaja lõputöö järelduste osas välja soovitused, mille abil vähendada ekslikest väljakutsetest tekkinud kulusid. Väide uurimisküsimuste osalisest üldsõnalisusest on jäänud täpsustamata ning komisjoni otsusest ega ka kohtu põhjendustest ei selgu, millise hinde kriteeriumi on kaebaja täitnud. 8) Kui lõputöö eesmärgiks on „selgitada välja ekslike väljakutsete osakaal ja väljasõitude kulu“ (annotatsiooni lk 2, sissejuhatuse lk 4) ning selle tulemused on analüüsi käigus esitatud tabeli kujul ja vastuseks on konkreetne matemaatiline suurus, siis jääb arusaamatuks, milliseid teistsuguseid järeldusi oleks komisjoni (ning ka kohtu) arvates olnud võimalik esitada täiendavalt kokkuvõttes. Nii ekslike kutsete osakaal kui ka väljasõitude kulu on esitatud ja nende õigsust ei ole ümber lükatud. Töö eesmärgiks ei olnud vähendada ekslike väljakutsetega seotud kulusid ja nende väljatoomine ei olnud viga. 9) Apellandi esinemisosavus ettekande tegemisel ei saa olla hinde panemisel määravaks. Apellant nõustub, et see võib muuta hinnet kõrgemaks või madalamaks, kuid otsustamisel, kas tegemist on positiivse või negatiivse hindega, tuleb eelkõige lähtuda lõputöö sisust. 10. Sisekaitseakadeemia palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. 1) Kaebaja taotles Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 tühistamist ja lõputöö uuesti läbivaatamist. Kaebaja eesmärk on seega lõputöö hindamine positiivsele hindele. Seda eesmärki ei ole võimalik kaebusega saavutada, sest otsuse nr 12 puhul on tegemist lõputöö kaitsmise protokollilise otsuse nr 6.1-9/18 lisaga nr 12. Protokolliline otsus nr 6.1-9/18 on iseseisev (eel)haldusakt ja jääb igal juhul kehtima ja on apellandi jaoks õiguslikult siduv. Otsuse nr 12 puhul on tegemist lõputöö kaitsmise protokollilise otsuse nr 6.19/18 n-ö põhjendava ja kirjeldava osaga. Otsus lõputööle antud hinde osas jääb seega igal juhul kehtima. 2) Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 01.07.2014 vaide vastust nr 6.1-19/2940 ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud ning vaidluse lahendamine ei sõltu sellest, kas vaie vaadati läbi õiguspäraselt. Halduskohus ei pidanud vaidemenetluse läbiviimise kohta seisukohta kujundama. 8
(11)3-14-51653 3) ÕKE p 294 kohaselt hindab lõputööd ja selle kaitsmist ainult rektori moodustatud lõputööde kaitsmise komisjon. Otsuse tegemisel lähtus lõputööde hindamiskomisjon Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde kord“ punktist 20, mis sätestab, et nii eelkaitsmisel kui lõppkaitsmisel lähtub komisjon lõputööle hinnangu andmisel ja/või hinde panemisel lõputöö programmis kirjeldatud hindamiskriteeriumitest. Hindamise käigus täidetakse lõputöö kaitsmise protokoll ja protokolli lisana otsus. Hindamiskomisjon ei ole seotud retsensendi hindega, juhendaja arvamusega ega ka eelkaitsmise komisjoni otsusega. Komisjon võtab need küll arvesse, ent võib jõuda ka teistsugusele seisukohale. 4) Kui isik ei valda lõputöös käsitletud teemat ning ei suuda vastata lõputöö sisuga seotud küsimustele, siis ei ole a priori võimalik isiku lõputöö kaitsmist hinnata positiivsele hindele. Seega lõputöö kaitsmine määrab ära lõputöö ja selle kaitsmise eest antava hinde. 5) Sisekaitseakadeemia lõputööde korra p 20 esimese lause kohaselt nii eelkaitsmisel kui lõppkaitsmisel lähtub komisjon lõputööle hinnangu andmisel ja/või hinde panemisel lõputöö programmis kirjeldatud hindamiskriteeriumitest. Eelkaitsmisel antud hinnang ei ole lõppkaitsmise jaoks siduv ega ole käsitatav eelhaldusaktina, vaid menetlustoiminguna. Isegi kui eelkaitsmisel antud hinnangut pidada mingis osas siduvaks, saab see siduv olla vaid lõppkaitsmisele lubamise otsustuse osas. Lõputöö kaitsmisele lubamine ei taga kaitsmisel positiivset hinnet. 6) Riigikohtu halduskolleegium selgitas lahendi asjas nr 3-3-1-68-12 p-s 24, et kõrgkoolis antud hindamismenetluse õiguspärasuse kontrollimisel piirdub kohus eksamite läbiviimise ja hindamise menetluslike nõuete järgimise ja ilmselgete sisuliste vigade kontrolliga. Selliseid vigu praeguses asjas ei ole tehtud. Tuvastatud ei ole ühtegi objektiivset sisulist viga hindamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebuse nõuetega ei ole tema arvates võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja märgib, et kaebaja on vaidlustanud 04.06.2014 otsuse nr 12, ent mitte sama kuupäeva lõputöö kaitsmise protokolli nr 6.1-9/18 punkti 12, mistõttu kaebajale antud negatiivne hinne, mis ei võimalda ÕKE p 306 ls 4 kohaselt kaebajal Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala lõpetada, jääb ikkagi kehtima. Ringkonnakohus märgib esmalt, et 05.02.2016 määrusega andis ringkonnakohus pooltele uusi taotlusi sisaldavate avalduste kohtule esitamiseks tähtaja kuni 12.02.
  2. Vastustaja esitas taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks 18.02.2016, seega tähtaja rikkumisega. Taotlust on siiski võimalik lahendada, vaatamata selle hilisele esitamisele, kohtumenetluse viivitust kaasa toomata. Ekslik on seisukoht, et kaebaja nõuet tuleb mõista nii, et kaebaja taotleb vaid protokollilise otsuse p 12 lisaks oleva otsuse nr 12 tühistamist, mitte aga protokollilise otsuse p 12 tühistamist. Isegi kui kaebust tõlgendada kitsalt üksnes keeleliselt – ringkonnakohus seda õigeks ei pea ja leiab, et kaebaja on vaidlustanud ka protokollilise otsuse p 12 –, lasuks olukorras, kus kaebaja jaoks jäi õige nõude esitamise vajadus arusaamatuks, kohtul õige nõude esitamise vajaduse selgitamise kohustus. Protokollilise otsuse p-s 12 ei sisaldu täiendavaid põhjendusi ning sealt ei nähtu muid järeldusi kui need, mis on ka otsuses nr
  3. Seetõttu ei too kaebuse nõude tõlgendamine praeguses menetlusetapis kaasa olukorda, kus vastustaja jäänuks võimaluseta esitada asjakohaseid vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 9
(11)3-14-51653
  1. Vaide lahendamise korra rikkumine ei too kaasa vaidega vaidlustatud lõputöö kaitsmisel antud hinde ebaõigsust. Kohus saab kontrollida lõputöö kaitsmise komisjoni otsuse õiguspärasust ka olukorras, kus vaie jäeti nõuetekohaselt lahendamata. Asjaolust, et vaide nõuetekohasel lahendamisel oleks komisjon – võimalik, et muus koosseisus – jõudnud hindamisel teistsugusele järeldusele, ei too kaasa 04.06.2014 otsuse õigusvastasust. Vaidemenetluse avaramatest võimalustest hinde õigsuse kontrollimisel ei saa teha järeldust, et vaidemenetluse läbiviimise nõude rikkumise korral saab hinnatav nõuda vaidlustatud hindamisakti tühistamist ka olukorras, kus lõputöö hindamise komisjon järgis menetlusreegleid ja hinnet ei saa sisuliselt pidada ilmselgelt ekslikuks.
  2. Halduskohus selgitas õigesti, et lõputöö kaitsmise komisjonil on lõputöö hindamisel avar kaalutlusruum ning selle kohtulik kontroll on, nagu Riigikohtu halduskolleegium 04.03.2013 otsuse nr 3-3-1-68-12 p-s 15 selgitas, piiratud ja kohus saab kontrollida vaid hindamismenetluse läbiviimise korrast kinnipidamist ja lõputööle antud hinde sisulist ilmselget ebaõigsust. Halduskohus on neid nõudeid järginud ja õigesti jõudnud järeldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse seisukohti

§ 201lg 4 alusel korrata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

  1. Halduskohus selgitas lõputöö eelkaitsmise komisjoni antud hinnangu tähendust ja siduvuse ulatust õigesti. Lõputöö eelkaitsmise komisjoni pädevuses ei ole anda lõputööle hinnet, vaid lubada või mitte lubada lõputöö kaitsmisele. Komisjoni otsuse põhjendused ja kaalutlused ei ole siduvad, sest sellist siduvust ei ole seadusega, ÕKE-ga ega Sisekaitseakadeemia lõputööde korraga ette nähtud (HMS § 60 lg 2 ls 3). ÕKE p-st 297.2 („Tingimisi kaitsmisele lubamisel tuuakse välja lõputöö puudused lähtuvalt kehtestatud nõuetest ja määratakse täiendav kuupäev puuduste likvideerimiseks. Lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon esimeses otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele“) ei saa sellist siduvust järeldada. Tõepoolest hindavad eelkaitsmise komisjon ja lõputööde kaitsmise komisjon töös samu aspekte ning hinnete põhimõtteline erinevus seisneb tööle positiivse või negatiivse hinnangu andmises eelkaitsmisel ning hinde andmist skaalal A kuni F kaitsmisel, ent eelkaitsmisel antud hinnang ei tähenda, et kaitsmisel ei või samu aspekte töös üle hinnata. Eelkaitsmise eesmärk ei ole vältida olukorda, kus kaitsmisel töödele negatiivseid hindeid ei antagi, vaid negatiivsete hinnete hulka võimalikult vähendada ja tagada võimalikult kiire tagasiside lõputööde autoritele, et lõputööde kaitsmisel oleks negatiivsete hinnete osakaal võimalikult väike ning seeläbi ka Sisekaitseakadeemia poolt ressursi kulutamine hariduse andmisel võimalikult tulemuslik.
  2. ÕKE ja Sisekaitseakadeemia lõputööde kord ei näe ette retsensendi arvamuse siduvust. Olukorras, kus retsensendi arvamus ja tema pakutud hinne olid lõputööde kaitsmise komisjonile kaitsmise ajal teada, on ÕKE p 302 ls 3 („Kui retsensent ei osale kaitsmisel, siis arvestatakse tema ettepanekuga hinde osas“) nõue täidetud. Retsensendi hinde arvestamine tähendab selle hinde arvesse võtmist, mitte selle kohustuslikkust. Vastasel korral ei saaks komisjon enda hinnet lõputööle üldse anda, seda aga nõuab ÕKE p
  3. Retsensendi hinde soovituslikkust kinnitab ka Sisekaitseakadeemia lõputööde korra p 35 („Retsensensiooni kokkuvõttes teeb retsensent ettepaneku lõputöö hinde osas ...“).
  4. Sisekaitseakadeemia lõputööde korra p 19 näeb ette juhendaja poolt kaitsmisel vabas vormis hinnangu andmise lõputöö juhendamise protsessile ja koostööle üliõpilasega. Sellise hinnangu andmist tõendid ei kinnita. Sellisest minetusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada aga hindamisprotsessi nõuete sedavõrd kaalukat rikkumist, et kaebus rahuldada. Olukorras, kus lõputöö hinne on negatiivse ja positiivse piiri lähedal, võib juhendaja arvamus 10

(11)3-14-51653 olla komisjoni jaoks oluline, ent ei nähtu, et ükski komisjoni liige oleks pidanud juhendaja arvamuse puudumist hindamisel takistuseks. Seega ei takistanud selle hinnangu puudumine komisjoni liikmetel ka enda hinnangu andmist.
  1. Lõputöö kaitsmisel on ettekandel hinde kujunemisele tähtsus. Positiivse hinde väärilist lõputööd võib halva ettekande ja komisjoni poolsetele küsimuste mittevastamise või ebapiisavate vastuste korral hinnata negatiivse hindega. See järeldub ÕKE p-st 294 („Lõputöö ja selle kaitsmise hindamiseks ...“).
  2. Kohtu pädevus hindamisakti õiguspärasuse kontrollimisel sisulisest küljest on, nagu eespool selgitatud, piiratud. Halduskohus märkis õigesti, et lõputöö kaitsmise komisjon on oma seisukohta hinde kujunemisel põhjendanud viidetega lõputöö programmile. Kaebaja lõputööd on hinnatud lõputöö programmist lähtudes ning erinevused retsensendi, lõputöö eelkaitsmise komisjoni ja lõputöö kaitsmise komisjoni liikmete hinnangutes ei ole märkimisväärsed. Need hinnangud ei ole omavahel vastuolus, mistõttu ei ole põhjust pidada hinde andmist meelevaldseks. Apellatsioonkaebuses heidetakse vastustajale ette samu vigu lõputöö hindamisel, mida halduskohtus. Halduskohus on kaebaja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud.
  3. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 108g 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

Kooskõlas

§ 109

lg-ga 2 märgib ringkonnakohus, et kaebaja tasus kahes kohtuastmes riigilõivu kokku 30 € ja esindajatasu halduskohtus 1080 € ja ringkonnakohtus 816 €. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu

§ 109lg 1 kohaselt jäävad need kaebajalt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.