2-15-15838/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15-15838 Tsiviilasi XXX avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Avaldaja: XXX(lapse isa) (isikukood XXX, elukoht XXX Puudutatud isik (lapse ema): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX Puudutatud isik (laps): XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev (AB CLARUS, e-post ilja@clarusab.ee) Eestkosteasutus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Karin Kuslap Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2016 RESOLUTSIOON

1. Määrata XXX suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni oma lapse XXX alljärgnevalt: XXX viibib igal nädalal alates kell 8.00 reedel kuni kella 8.00 esmaspäeval XXX juures, ülejäänud aja viibib XXX XXX juures.
2. Lapse igakordne elu- ja viibimiskoht on Eesti Vabariigi territooriumil. Lapsega reisimiseks välismaale on vajalik teise vanema nõusolek. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades parimal võimalikul viisil lapse huve. Menetluskulude jaotamine Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda. Jätta muud avalduse esitamisel tekkinud menetluskulud, sealhulgas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, XXX kanda. Jätta puudutatud isiku XXX menetluskulud tema enda kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. 1 Kohtumäärusele edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates teatavakstegemisest XXX ja XXX. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. AVALDUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Avaldus XXX esitas 22.10.2015 kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks (tl 2-5). XXX ja XXX kooselust on 16.03.2011 sündinud nende ühine laps XXX(tl 6). Vanemad asusid elama eraldi. Esialgu ühist hooldusõigust omavatel vanematel ei tekkinud probleeme lapsega suhtlemisel. 2015 aasta juulis on lapse ema teatanud enda võimalikust lahkumisest koos lapsega Eestist ning kavatseb asuda elama Vene Föderatsiooni territooriumile, mis on tinginudki avalduse esitamise käesolevas asjas, kuna avaldaja soovib lapsega isiklikult suhelda. Avalduse kohaselt avaldaja palub kohtul määrata XXX avalduse alusel suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni oma lapse XXX alljärgnevalt: XXX viibib igal nädalal alates kell 8.00 reedel kuni kella 8.00 esmaspäeval XXX juures, ülejäänud aja viibib XXX XXX juures. Lapse igakordne elu- ja viibimiskoht on Eesti Vabariigi territooriumil. Lapsega reisimiseks välismaale on vajalik teise vanema nõusolek. Lapse ema seisukoht Lapse ema avalduse osas seisukohta ei ole esitanud, ega ka istungile ilmunud. Lapse ema on istungi ajast teadlik, kutse isiklikult kätte toimetatud (tl 40). Lapse esindaja riigi õigusabi korras arvamus Esindaja oli kirjalikus arvamuses (tl 26-28) seisukohal, et lahuselavale vanemale peab olema tagatud võimalus lapsega suhtlemiseks piisaval määral, selleks, et tagada nii lapsele kui ka lapse isale võimalus ka tulevikus suhelda isiklikult ja pidevalt. Lapse ema on esindajale öelnud, et suhtlemises pole mingeid probleeme. Esindaja oli arvamusel, et vanematel tuleb leida võimalus et vanemad lepiksid iseseisvalt kokku lapsega suhtlemise korras, lähtudes mitte enda huvidest ja soovidest, vaid nende ühise lapse huvidest. Eestkosteasutuse arvamus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kirjaliku arvamuse (tl 30) kohaselt lapse isa on hooldusõiguslik vanem ning tal on õigus suhelda oma lapsega kindla korra alusel. Lastekaitse töötaja vastuvõtule lapse ema ei ilmunud, kuigi teda oli mitmed korrad kutsutud. KOHTUISTUNG JA EDASINE MENETLUSE KÄIK 2 12.01.2016 toimunud kohtuistungil oli lapse isa valmis tegema avalduses parandused, mis kergendavad lapsega suhtlemist. Lapse isa oli nõus, et lapsega suhtlemise kord määratakse kuni lapse kooliminekuni. Avalduse kohaselt avaldaja palub kohtul määrata XXX avalduse alusel suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni alljärgnevalt: XXX viibib igal nädalal alates kell 8.00 reedel kuni kella 8.00 esmaspäeval XXX juures, ülejäänud aja viibib XXX XXX juures. Lapse ema avalduse osas seisukohta ei ole esitanud, ega ole ka kohtuistungile ilmunud. Lapse esindaja leidis, et vanematel tuleb leida võimalus et vanemad lepiksid iseseisvalt kokku lapsega suhtlemise korras, lähtudes mitte enda huvidest ja soovidest, vaid nende ühise lapse huvidest. Eestkosteasutuse esindaja oli seisukohal, et kuniks laps koolis ei käi võiks lapsega suhtlemine toimuda selliselt nagu lapse isa on välja pakkunud avalduses. Menetluskulude taotlust ei ole kumbki pool esitanud. Pooltel ei õnnestunud sõlmida asjas kompromissi, kuna ema ei ole istungile ilmunud ega teinud seda ka istungiväliselt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on leidnud tõendamist, et XXX on poolte ühine laps, 16.03.2011.a. sündinud (tl 6). Laps elab koos emaga. Vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (tl 3-4). Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseadusõiguslikust vanema õigusest (PS § 27). Lapsest lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda. Selline õigus tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on vanemast lahutatud, on lastekaitseseaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Viidatud sättest tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Vanem peab oma 3 vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Lapse isa taotles kohtule esitatud avalduses määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord (tl 3-5). Kohtuistungil oli lapse isa nõus, et suhtlemiskord määratakse kuni lapse kooliminekuni vastavalt avalduses taotletule. Lapse ema seisukohta ei esitanud kohtule, ega ka avaldanud lastekaitsetöötajale. Kuulanud ära lapse isa, selgitanud välja lapse esindaja arvamuse kui ka eestkosteasutuse arvamuse, leiab kohus, et mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid omavaheliste suhete korraldamatus mõjutab negatiivselt lahuselava vanema suhtlemist lapsega. Lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskord peab vastama lapse huvidele. Kohus peab oluliseks, et vanemad jätaksid omavahelistest suhetest tekkinud vaidlused tahaplaanile ja keskenduksid lapse huvidele. Vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks vähemalt selliselt, et poolte vahelise konflikti tagajärjel ei saaks kahjustada lapse huvid. Vanemate vastutus on otsida abi professionaalsetelt nõustajatelt, kui nad tunnevad, et ei suuda teha koostööd. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-113-14 jäänud varem väljendatud seisukoha juurde, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord, sh ei tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et määratud aegadel ei saa vanem tegelikult lapsega koos olla. Samuti ei tohi jätta lapsega suhtlemise küsimusi sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse leppida mingites küsimustes ise kokku. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et kuigi ka vanema aspektist on suhtlemise korraldamise eesmärk ühest küljest tagada vanemale võimalus tunda oma last ja säilitada või luua temaga isiklikud lähedased suhted, tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel. Kohtulahendist peab selgelt tulenema, millal ja kui tihti peab isa tagama lapsele võimaluse temaga koos aega veeta. Kohus saab suhtlemist korraldades arvestada lapse vanust ja määrata suhtlemise lapsega kuni kooliminekuni. Seades esikohale lapse huvi ja eeltoodust lähtudes kohus kinnitab isa ja lapse suhtlemiskorra, mis on ära toodud kohtumääruse resolutsioonis. 4 Kohus võib suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma. Kohus on seda märkinud kohtumääruse resolutsioonis. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-6-12 märkinud, et kohus ei saa vanema ja lapse suhtlemist korraldades kohustada lapsega koos elavat vanemat lapsele selgitama, kes on lapse isa, kui vanem ise on sellele vastu. Kas, millal ja kuidas lapsele tema päritolu kohta teavet anda, on üldjuhul hooldusõigusliku vanema otsustada. Selle küsimuse otsustamisel peab vanem teostama oma õigusi heas usus ja lähtuma lapse, mitte enda heaolust. Kui vanem ei suuda isiklikel põhjustel lapsele tema päritolu kohta teavet anda, kuigi see on lapse huvides, ja takistab põhjendamatult teisel vanemal lapsega suhelda, kahjustades sellega lapse heaolu, peab kohus leidma viisi, kuidas lapse heaolu tagada. Lapsele tema päritolu selgitamiseks ja vanemaga suhtlemise võimaldamisekslapsele tema päritolu selgitamiseks ja vanemaga suhtlemise võimaldamiseks tuleb kohtul esmalt veenda lapsega koos elavat vanemat koostöö vajalikkuses. Kui vanem keeldub koostööst, jättes sellega lapse ilma isiklikust kontaktist teise vanemaga ja ohustades lapse heaolu, saab kohus lapsega koos elava vanema isikuhooldusõigust piirata, võttes vanemalt otsustusõiguse lapse ja teise vanema suhtlemist puudutavas küsimuses. Sellega kaotab lapsega koos elav vanem õiguse otsustada lapse ja teise vanema suhtlemise üle ning see tehakse ülesandeka neutraalsele kolmandale isikule. Vanema ja lapse suhtlemise korraldamiseks saab vahendajaks määrata erieestkostja, kelle ülesandeks on sellisel juhul vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus oleva vanemaga kohtub ning millal ja kuidas selgitada lapsele pärast teise vanema tundmaõppimist, et tegemist on tema vanemaga, kes soovib ka edaspidi lapsega suhelda ja tema elus vanemana osaleda. Erieestkostjaks peab olema isik, kelle isikuomadused ja kvalifikatsioon võimaldavad sellises komplitseeritud olukorras täita erieestkostja ülesandeid ja tagada lapse heaolu. Erieestkostjaks võib olla kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kellel on piisav kogemus selliste olukordade lahendamiseks. Vanemad peavad arvestama sellega, et kui laps suureks kasvab, kohtupabereid loeb ja ema-isa tegevusest teada saab, peavad vanemad olema valmis kuulama, mida laps nende tegudest arvab ning selle teadmisega edasi elama. Käesolev kohtumäärus ei ole täitedokumendiks ja kohus selgitab menetlusosalistele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 563 sätteid: kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet. Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimaluse kasutamisest, teeb kohus määruse, milles määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise 5 kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes § 563 lg 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tekkinud menetluskulud jätab kohus tema enda kanda ja puudutatud isiku XXX esindajakulu puudutatud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 6