Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 432§ 168§ 190§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-15-8405 Tsiviilasi Pille Mõik hagi Ivar Mäesoo vastu kulut

§ 661lg 4).

ASJAOLUD Pille Mõik esitas

1. mail 2015 Tartu Maakohtule hagi Ivar Mäesoo vastu kulutuste hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4769,82 eurot ja viivised. Kohtule
2. jaanuaril
3. a esitatud avalduses suurendas hageja oma põhinõuet 834,85 euro võrra. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhivõla kokku 5604,66 eurot ning viivised. Korteriomand, asukohaga XXXX, registriosa number XXXX, oli hageja ja kostja kaasomandis. Hagejale kui ka kostjale kuulus ½ mõttelist osa korteriomandist. Korteriomandi omandamisel võtsid pooled selle eest tasumiseks Swedbank AS-ilt pangalaenu. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja alates
4. aasta juunikuust kõik korteriga seotud kulud, sh pangalaenu, korterikindlustuse jms. Hageja on kandnud rohkem kulutusi, kui tema kaasomandi osa eeldab. Hageja nõuab seega kostjalt kuni hagi esitamiseni hüvitist summas 4769,82 eurot (laenu põhiosa 6360,75 eurot + intress 2830,90 eurot + kindlustus 290,23 eurot + menetlustasu 35,20 eurot + põhiosa viivised 21,01 eurot + kindlustustasu viivised 1,55 eurot = 9539,64; 9539,64 / 2 = 4 769,82 eurot). Hagiavalduse esitamisest kuni
5. jaanuarini 2016 on hageja jätkuvalt tasunud kaasomandil lasuvaid kohustusi summas 1669,69 eurot, millest poole, so 834,85 euro, võrra soovib hageja põhinõude suurendamist. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ning tasaarvestada kostja rahaline nõue hageja vastu hagi rahuldatud osaga. Kostja leiab, hüvitise arvutamisel tuleb lähtuda mõlema poole poolt alates
6. a algusest tasutud laenumaksetest ning hageja tasutud summast kostja tasutu maha arvata. Hüvitise õige summa on 4369,21 eurot. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväide ja protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Korteriomand oli tervikuna hageja ja tema pereliikmete valduses ja kasutuses alates 2012 juunist kuni
7. aprillini
8. Kostja oma kaasomandiosa kasutada ei saanud. Kostja soovib, et hageja tasuks talle kasutuseelise eest, mida ta sai aastatel 2012 -2015 kaasomandis oleva korteri tervikuna ainuvaldusse saamisest ja kasutamisest. Kostjal õigus kokku 5100 euro suurusele hüvitisele. Lisaks on korteriühistu ees tekkinud võlad mõistetud kaasomanikelt solidaarselt välja, kuid täiemenetluses sisse nõutud kostjalt. Kohtutäitur on kostjalt võlgnevuste katteks kinni pidanud kokku 2 158,41 eurot. Kostja soovib, et kohus hagi osalise või täieliku rahuldamise korral tasaarvestaks kostja nõude hageja vastu hageja nõudega. Pooled sõlmisid
9. aprillil
10. a kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss

§ 430lg 3 teise lause järgi kinnitamata jätta.

Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kohtumäärusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, määruskaebuse esitamise õigusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada.

§ 168

lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab

§ 168

lg 3 alusel menetluskulud seega poolte endi kanda.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd käesolevas asjas on menetlus lõppenud kompromissi tõttu vabastab kohus siiski hageja

§ 190

lg 7 alusel menetlusabina saadud riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Hageja on siiski jätnud tasumata ühe riigilõivu osamakse summas 15 eurot. Samas kuna hagejal on kompromissi sõlmimise tõttu

§ 150

lg 2 p 1 järgi õigus saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, ei pea kohus nimetatud summa hagejalt väljamõistmist antud juhul põhjendatuks. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada taotlus. Juhul, kui hageja esitab riigilõivu tagastamise taotluse, tagastab kohus hagejale riigilõivu 15 euro võrra vähem. Kohus märgib, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

§ 150

lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kuivõrd hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis tuleb hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik 3