2-16-2898/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-2898 Tsiviilasi R.G. hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R.G.; isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX. Hageja esindaja: advokaat vmurde@gmail.com Valli Murde; e-post Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu); asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn 15191, Harjumaa. RESOLUTSIOON
3. Jätta R.G. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.
4. Jätta menetluskulud R.G. kanda.
5. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
7. R.G. esitas
8. veebruaril
9. a Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
10. Hagiavalduse kohaselt kasutasid Tartu Vangla valvurid A.R. ja E.T.
11. veebruaril
12. a hageja ümberpaigutamisel hageja suhtes füüsilist jõudu, mille tagajärjel tekitasid hagejale kehavigastusi. Valvurid lõid hagejat teleskoopnuiaga vastu tema vasaku käe küünarnukki ja kätega näkku. Kui üks valvuritest tegi hageja vasakule käele valuvõtet, tegi teine valvur valuvõtet hagejal paremale jalale. Sellise tegevuse tagajärjel kannatas hageja suurt valu. Hagejal tekkis hüsteeriahoog. Tartu Vangla valvurid E.T., A.R. ja A.S. kasutasid
13. veebruaril
14. a hageja järjekordsel ümberpaigutamisel hageja suhtes jälle vägivalda. E.T. lõi hagejale kilbiga pähe, mille järel teised valvurid viskasid hageja põrandale pikali. Hageja tundis suurt valu ja hingelisi kannatusi. Hageja paigutati alates
15. märtsist 2015 kuni
16. maini 2015 kartserisse distsiplinaarkaristuse kandmiseks. Hageja pöördus valvurite poole palvega abistada teda madratsi kambrisse toomisel, põhjendades palvet sellega, et vasak käsi on väga valulik ja hageja ei suuda raskusi tõsta. Algselt valvurid abistasid teda ja hageja kambrisse toodi madrats, kuid alates
17. märtsist 2015 keeldusid abistamisest. Sellest ajast magas hageja kartseris ilma madratsita kuni
18. aprillini
19. Hageja pöördumised vangla töötajate poole tulemusi ei andnud. Hagejal tekkis tugev hingeline valu ja põhjendamatud kannatused. Hageja leiab, et temale kirjeldatud vigastuste sihiliku tekitamisega alandati hageja isikut ja tekitati mittevaralist kahju. Hageja soovib, et kostja maksaks temale moraalse kahju tekitamise eest hüvitist 25 000 eurot. KOHTU SEISUKOHT
20. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja Tartu Vangla valvurite poolt hagejale tekitatud kehavigastuste tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.
21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul tuleb seega tuvastada, kas vanglas valvurite poolt kinnipeetava ühest kambrist teise paigutamisel ning kinnipeetava suhtes jõu kasutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe.
22. Hageja ühest kambrist teise paigutamisel täitsid Tartu Vangla valvurid Justiitsministri
23. novembri
24. a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri § 6 lõikest 1 tulenevalt teenistusülesandeid. Teenistusülesannete täitmisel vanglateenistuse ametniku poolt jõu, sh teleskoopnuia, kasutamine on reguleeritud VangS § 71 lg 2 ja VangS § 701 lg 2 ja Justiitsministri
25. septembri
26. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 42 järgi, so avalik-õiguslike normide alusel. Kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude, sh kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise, kohaldamine on reguleeritud VangS § 69 järgi, so samuti avalik-õiguslike normide alusel. Kusjuures kinnipeetava ümberpaigutamist ning kinnipeetava suhtes vangistuses viibides jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist saab läbi viia ainult vanglateenistuse ametnik. Eraõiguslik isik neid toiminguid teha ei saa. Kinnipeetava ümberpaigutamisel ja kinnipeetava suhtes vangistuses viibides jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avaliku võimu. Tegemist on seega avalikõigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 järgi tuleb isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, pöörduda kahju hüvitamiseks halduskohtusse. VangS § 11 lõikest 8 nähtub samuti, et vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda haldus-, mitte maakohtu poole.
27. Tartu Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt antud asjas pädev kohus. Hagi tuleb seega jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.
28. Kohus selgitab, et hagejal saab oma õiguste kaitseks soovi korral pöörduda Tartu Halduskohtu poole.
29. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik