← Eesti

3-11-1497/266

Obsah (13)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 59§ 182§ 249§ 43§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2016, Tallinn Hal

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1497 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AL-le kuulus Saue vallas Tuula külas asuv Taari kinnistu (katastriüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa ja osaliselt elamumaa; kinnistu jagati 30.12.2011 kolmeks iseseisvaks kinnistuks, millest kaks – Tupsi ja Moto kinnistud – võõrandati TK-le ja LK-le). Taari kinnistu oli osaliselt antud rendile MTÜ-le Keila Moto. Saue Vallavalitsus kohustas 29.08.2008 ja 25.09.2008 ettekirjutustega AL ja MTÜ-d Keila Moto likvideerima Taari kinnistul asuva ebaseadusliku motokrossiraja hiljemalt 30.11.2008 ning peatama ehitise kasutamise motokrossi sõitmiseks. Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2009 otsusega nr 3-082217 rahuldamata AL kaebuse Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.07.2010 otsusega AL apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 15.11.2010 määrusega AL kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
  2. Saue Vallavalitsus määras 14.12.2010 korraldusega nr 721 AL-le Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 319,56 eurot, mis tuli tasuda Saue Vallavalitsuse arvelduskontole hiljemalt 21.01.
  3. Korralduses selgitati, et kui AL sunniraha määratud tähtajaks ei tasu, siis võib sunniraha nõuda sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sunniraha nõue pöörati 30.03.2011 täitmisele. Saue Vallavalitsus teavitas 11.01.2011 hoiatusega nr 11-1.1/163 AL, et kui ta ebaseaduslikku rajatist ei likvideeri, määratakse sunniraha korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. Kui sunniraha rakendamine ei anna tulemusi, siis rakendab Saue Vallavalitsus alates 01.05.2011 asendustäitmist ja korraldab ise ebaseadusliku krossiraja likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Asendustäitmise kulud (kokku 10 464 eurot) nõuti sisse Saue Vallavalitsuse 04.10.2011 korraldusega nr 614 ja 17.11.2011 teavitusega nr 11-1.1/5540 ning krossirada likvideeriti Saue Vallavalitsuse 25.10.2011 korraldusega nr 664 väljastatud ehitusloa alusel 14.–16.11.
  5. AL esitas 17.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid taotlused tuvastada Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasus ning mõista Saue Vallavalitsuselt välja õiglases suuruses hüvitis tekitatud kahju eest. Sunniraha määramiseks ja uue hoiatuse tegemiseks puudus alus, sest kaebaja oli ettekirjutuses esitatud nõuded täitnud (25.09.2008 olemas olnud rajatis likvideeriti ajavahemikus
  6. a oktoobrist kuni
  7. a oktoobrini, sest senine sõidutrajektoor asendati uuega, samuti toimiti
  8. a oktoobris) ja sellest vastustajat vaides teavitanud. Sanktsioonide rakendamine polnud lubatud enne vaidemenetluse lõppemist. Ka Saue Vallavalitsuse poolt
  9. a novembris teostatud likvideerimise tulemuseks oli taaskord krossirada. Praegu eksisteeriv krossirada ei anna alust väita, et ettekirjutust ei ole täidetud. Krossiraja suhtes ei saa kohaldada ehitusseadust ja ükski seadus ei keela eraomandis oleval kinnistul sõita mootorsõidukiga. Puuduvad tõendid, et kinnistu ei näe välja nagu tavaline põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Tööd seisnesid mätaste silumises ja hunnikusse kuhjamises, tööde tellimise arved kaebajal puuduvad. 2

(8)3-11-1497 Valla tegevus asendustäitmise läbiviimisel (lõppes 16.11.2011) on tekitanud kaebajale otsest varalist kahju (piirete lõhkumine, stardiseadme lõhkumine, mullatööd). Kõik piirded olid rajatud pärast
  1. a ettekirjutust (valdavalt
  2. aastal) ning vald on kinnitanud nende püstitamise õiguspärasust. Piirdeid ei demonteeritud, vaid need lükati traktoriga hunnikusse, mille kaebaja esteetilistel kaalutlustel põletas. Asjaolu, et piirded olid rajatud ühiskondlikus korras, ei välista kahju hüvitamise nõudeõigust ning piirete taastamise maksumuseks oleks hinnanguliselt 11 200 eurot. Stardiseade osaliselt demonteeriti, kuid selle põhiline korpus väänati traktoriga kõveraks ja muudeti seeläbi kasutuskõlbmatuks. Stardiseadme taastamise maksumus on 9200 eurot. Mullatööde osas on kahju suuruse määratlemisel lähtutud vastustaja poolt teostatud tööde maksumusest (kokku 3650 eurot). Seega on kaebajale tekkinud varalise kahju suuruseks hinnanguliselt 24 050 eurot. Kuna Saue Vallavalitsus väljastas 03.04.2012 korraldusega nr 213 projekteerimistingimused Tuula küla motokrossiraja projekti koostamiseks, siis ei olnud valla tegevus
  3. aastal mõistlik ega proportsionaalne.
  4. Saue Vallavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Korralduse väljaandmisel on lähtutud Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutusest, mille õiguspärasust on kinnitatud haldusasjas nr 3-08-
  5. Vastustajale laekus pidevalt kaebusi selle kohta, et ettekirjutust ei ole täidetud, mistõttu kohaldas vald sunniraha ja keelas ebaseadusliku ehitise kasutamise. Korraldus edastati kaebajale 11.01.2011 kirjaga, mis sisaldas ka hoiatust sunniraha korduva määramise ja asendustäitmise läbiviimise kohta. Korralduse peale vaide esitamine ei mõjutanud selle õiguspärasust ega kehtivust. Kõnealune rajatis likvideeriti alles asendustäitmise korras
  6. a novembris, mistõttu oli kaebajale sunniraha määramine põhjendatud. Uue hoiatuse tegemiseks olid olemas õiguslik alus ja seda tingivad faktilised asjaolud. Hoiatus vastab seaduse nõuetele. Asendustäitmine viidi läbi vastavalt projektile, mingit vandaalitsemist ei toimunud. Stardiseadeldise liikuvad osad monteeriti lahti ja ladustati tööde teostamise juures viibinud MTÜ Keila Moto juhatuse liikme ja kaebaja usaldusisiku TK näidatud kohas. Stardiseadeldise raam tõmmati maast välja ja jäeti demonteeritult maapinnale. Roigasaia vaiad tõmmati ükshaaval maast välja ja laoti riita, mille kaebaja hiljem ära põletas. Maapind tasandati ja heakorrastati. Tööd toimusid 14.–16.11.2011 ning ehitustööde teostamise dokumentatsiooni vormistamisel pidas tööde teostaja Marble OÜ kinni seaduse nõuetest. Likvideeritud motokrossirada oli õigusliku aluseta rajatud ebaseaduslik ehitis, mille kõrvaldamiseks anti kaebajale piisavalt aega. See, et kaebaja tegi kulutusi ebaseadusliku rajatise püstitamiseks, oli tema enda risk, sest ta oli teadlik, et rajatist vastava loata püstitada ei tohi. Likvideerimistööd teostati kaebaja huve võimalikult suurel määral arvestades, kõik stardiseadeldise osad on uuesti kokkupandavad ja kasutatavad. Vald ei vastuta selle eest, et kaebaja roigasaia vaiad ise ära põletas. Kaebaja esitatud 18.11.2011 fotod ei tõenda temale kahju tekitamist, sest likvideerimistööd lõpetati juba 16.11.
  8. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2015 otsusega AL kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse on kohtud haldusasjas nr 3-08-2217 tunnistanud õiguspäraseks ning ettekirjutusega määratud meetmed tuli seetõttu täita. Ettekirjutuse peale vaide esitamine ei peatanud selle kehtivust ja ettekirjutus sisaldas ATSS §-le 7 vastavat hoiatust. Praeguses asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebaja oli ettekirjutuse nõuetekohaselt täitnud või mitte. Kaebaja väidab, et likvideeris rajatise 2008-2009 ja teavitas sellest valda 17.01.2011, leides samas, et just vald peab tõendama, et ettekirjutus on täitmata.

§ 59lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja tõendama oma väidet, et ta likvideeris rajatise 2008-2009, kuid mingeid 3

(8)3-11-1497 tõendeid sellel perioodil krossirajaga seoses tööde teostamise kohta pole esitatud. Isegi kui kaebaja mingeid töid teostas, saab tema kirjeldustest järeldada, et kaebaja tegevus ei olnud suunatud krossiraja likvideerimisele, vaid selle jätkuvale kasutamisele muudetud kujul. Kaebaja ei ole raja pidevat kasutamist eitanud. Kuna Taari kinnistule ei tohtinud krossirada rajada, siis ei saanud kaebaja loota, et ettekirjutus loetakse täidetuks ka juhul, kui ta üksnes perioodiliselt muudab raja trajektoori. Rajatise muutmine ei tee seda olematuks ning 17.02.2011 paikvaatluse käigus tuvastati jätkuvalt kasutatava krossiraja paiknemine Moto katastriüksusel. Saue Vallavalitsuse 29.04.2011, 05.05.2011 ja 09.06.2011 vastustest TK teabenõuetele ei saa järeldada, et krossiraja püstitamiseks pole mingisugust luba tarvis, sest teabenõuded puudutasid üksikuid tegevusi (nt piirete rajamine, kaevetööd), mitte rajatist kui tervikut. Asendustäitmise ehitustööde päevikus kajastatud tööde loetelu kinnitab, et enne asendustäitmise läbiviimist oli kaebaja kinnistul olemas motokrossirada kui terviklik rajatis. Isegi kui rajatis oli vahepeal ajutiselt likvideeritud ja seejärel uuesti püstitatud, ei saaks ettekirjutust lugeda täidetuks. Seega oli ettekirjutus täitmata ja sunni rakendamise alused ei olnud ära langenud. Asjaolusid arvestades ei olnud sunniraha suurus ülemäärane ning Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldus on ka muus osas õiguspärane. Samuti on õiguspärane Saue Vallavalitsuse 11.01.2011 hoiatus ning see ei riku kaebaja õigusi. Ehitusseaduse (EhS) § 40 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitise omanik sellise ehitise lammutama või korraldab selle kohalik omavalitsus ATSS-s sätestatud korras. Asendustäitmise eeldused olid täidetud. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud menetlema ehitusluba motokrossiraja ehitamiseks, ei muuda 2011. aastal läbi viidud asendustäitmist õigusvastaseks. Kaebaja on taotlenud temale asendustäitmise läbiviimisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mille suuruseks hindab ta 24 050 eurot. Kuna kinnistul asuv motokrossirada oli ebaseaduslik ja likvideerimisele kuuluv rajatis, siis sai kaebajale kahju tekkida eelkõige tema vara õigusvastasest rikkumisest tööde käigus, kui asendustäitmist ei viidud läbi nõuetekohaselt. Hüvitamisele kuuluvaks kahjuks ei saa aga lugeda motokrossiraja hävinemist või selle väärtusetuks muutumist ja tulu teenimise võimaluse kaotust. Kaebaja ei ole tõendanud, et ettekirjutuse täitmise tulemusel oleks tema kinnistut kahjustatud nii, et see pole enam sihtotstarbeliselt kasutatav. Taari kinnistul ehitustööde tegemise aluseks oli projekt ja teostatud tööde akti kohaselt viidi asendustäitmine läbi projektikohaselt. Demonteeritud stardiseadme ja aiaroigaste ladustamise väited on otsitud, sest kaebajale oli teada, millal objektil töid tehakse, kuid otsustas ise mitte ilmuda, vaid saata kohale TK, kes näitas kätte ka ladustamiskoha. TK ei saa pidada asjatundmatuks isikuks, kes poleks mõistnud, kuidas ja kuhu olnuks kõige otstarbekam demonteeritavaid asju ladustada, tagamaks nende säilimine. Tööde teostajal oli põhjust eeldada, et TK tegutseb AL teadmisel ja huvides. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et krossiraja stardiseade ei oleks enam kasutatav. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et seadeldis ei ole enam uus ja selle raam oli mingil moel maa külge kinnitatud ning võib olla ühest kohast veidi väändunud. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas vähene paine võiks takistada seadme parandamist või edasist kasutamist. Samuti pole teada seadme varasem seisukord. Vaidlust ei ole selles, et seade demonteeriti ulatuses, milles see oli võimalik. Piirdeaia likvideerimine oli samuti õiguspärane ja viidi läbi vastavalt projektile. Selle käigus kaebajale kahju tekkimist ei nähtu. Isegi kui kaebaja materjali ära põletas, ei saa seda heita ette vastustajale, sest puidu põletamise kohustust ettekirjutusest ei tulenenud. Mullatööde osas ei ole kaebajale kahju tekkinud, sest kinnistu on kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele, milleks ei ole motokrossi sõitmine. Asendustäitmise kulud on kaebajalt Saue Vallavalitsuse 04.10.2011 korraldusega nr 614 välja nõutud ning ta ei ole nende suurust vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4
(8)3-11-1497
  1. AL palub 09.03.2015 apellatsioonkaebuses (ja 28.09.2015 täiendustes) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole täitnud oma ülesannet tagada kaebaja õiguste tõhus kaitse. Apellandile kahju tekkimise oleks kohus saanud hoida ära esialgse õiguskaitse rakendamisega, mille põhjendatust möönis ka Tallinna Ringkonnakohus 14.12.2011 määruses (p 15 teine lõik). Halduskohus viivitas alusetult kaebuse menetlusse võtmisega ning ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks oli kahju juba tekkinud. AL ei ole soovinud praeguses asjas vaidlustada haldusasjas nr 3-08-2217 tehtud otsust, vaid üksnes Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldust ja 11.01.2011 hoiatust. Kuivõrd kaebaja esitas nende peale vallale 17.01.2011 vaide, mida vastustaja ei menetlenud (rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 4 ja
  2. ptk-s sätestatut), siis ei saanud vastavad dokumendid jõustuda ja need on tühised, millest tulenevalt on algusest peale õigusvastane ka kaebajale varalist kahju tekitanud Saue Vallavalitsuse likvideerimistoiming. AL rõhutas vaides, et on ettekirjutuse täitnud (st likvideerinud haldusasjas nr 3-08-2217 kirjeldatud objekti) ning kui vald selle seisukohaga ei nõustunud, lasus tal kohustus seda vaidemenetluses tõendada. Kui vaidemenetlus oleks läbi viidud, oleksid selle käigus kaebaja väited leidnud kinnitust või oleksid need ümber lükatud. Praeguses asjas ei pea kaebaja seetõttu tõendama ettekirjutuse täitmist, kuna see ei ole antud vaidluse esemeks. Süütuse presumptsioonist lähtudes ei pea keegi tõendama oma õiguspärast käitumist, vaid tõendada tuleb tema poolt oma kohustuste rikkumist. Kaebaja tõendamiskoormus piirdus

§ 59

lg 1 järgi üksnes faktilise asjaolu tõendamises, et Saue Vallavalitsus ei ole ALi vaideid menetlenud. Kui vastustaja ei tõenda vastupidist, siis on valla tegevus õigusvastane ja ta peab hüvitama selle tagajärjel kaebajale tekitatud varalise kahju. Vaidele mittevastamise õigusvastasusele viitas ka ringkonnakohus 14.12.2011 määruses. Järelevalveorgan peab sanktsioonide rakendamiseks olema veendunud, et ettekirjutuse õiguslik alus ei ole ära langenud (vt Riigikohtu 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10). Saue Vallavalitsuse läbi viidud likvideerimisprotsess oli lubamatu ja ebamõistlik (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-6402), sest pool aastat hiljem algatas vald krossiraja loomise menetluse, väljastades selleks projekteerimistingimused. Nüüdseks on menetlus ka lõppenud ja krossirajale väljastatud kasutusluba. 7. Saue Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 14.12.2011 määruses viidanud, et esialgse õiguskaitse rakendamine olnuks vajalik, vaid leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata ja tõendite esitamata jätmisest tulenevalt on kaebus perspektiivitu. Vastustaja lähtus 14.12.2010 korralduse ja 11.01.2011 hoiatuse tegemisel 25.09.2008 ettekirjutusest, mille õiguspärasus on tuvastatud haldusasjas nr 3-08-2217 ja seega on menetlused omavahel seotud. Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on nimelt haldusasjas nr 308-2217 vaidluse all olnud ettekirjutuse kaebaja poolt täitmine või mittetäitmine. AL taotles 17.01.2011 taotlustes Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse ja 11.01.2011 hoiatuse tühistamist, väites paljasõnaliselt, et on Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse täitnud. Paikvaatluse käigus tuvastati, et ettekirjutus oli täitmata. Ebausutav on kaebaja väide, et ta on rajatise mingil ajal ajutiselt kõrvaldanud, ning isegi kui see nii oleks, puudus tal õiguslik alus hiljem uue samalaadse rajatise püstitamiseks. Apellant ei saa kohtu korduvatele selgitustele vaatamata aru, et praegune vaidlus ei käi 17.01.2011 taotluste menetlemise üle ning

§ 182lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonimenetluses enam esitada uusi nõudeid.

Ringkonnakohus selgitas ka 14.12.2011 määruses (p 16), et kaebaja pöörab 17.01.2011 taotlustele põhjendamatult suurt tähelepanu, sest nende väidetavast menetlemata jätmisest ei tulene valla toimingutele mingeid piiranguid. Halduskohus märkis otsuses põhjendatult, et 25.09.2008 5

(8)3-11-1497 ettekirjutust ei olnud tühistatud ja vaide (17.01.2011 taotluste) esitamine selle kehtivust ei mõjutanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et AL apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  2. Apellandi vastuväited halduskohtu tegevusele kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel ei ole apellatsioonimenetluses asjassepuutuvad. AL on esialgse õiguskaitse taotlused esitanud 16.06.2011, 18.08.2011 ja 26.09.2011, millest esimesest kaebaja hiljem loobus ning viimased on lahendatud vastavalt Tallinna Halduskohtu 20.09.2011 ja 18.10.2011 määrustega. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 14.12.2011 määruses (p 15) lugenud halduskohtu tegevust õigusvastaseks, vaid rõhutanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse (s.o kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise ohu esinemine

§ 249

lg 1 tähenduses) olemasolule vaatamata ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, sest kaebaja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et 25.09.2008 ettekirjutusega keelatud krossirada olnuks juba likvideeritud ja taotluse esitamise ajal jätkuvalt tegutsev krossirada on legaalne.

  1. Halduskohus ja vastustaja on õigesti rõhutanud, et praeguse vaidluse esemeks ei ole AL 17.01.2011 vaided või taotlused (I kd, tl 5; I kd, tl 30; I kd, tl 37; I kd, tl 138; I kd, tl 208208p) ega nende lahendamiseks kohustamise nõue, vaid Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldus (I kd, tl 3-4; I kd, tl 35-36; I kd, tl 74-74p; I kd, tl 91-91p; I kd, tl 96-96p; I kd, tl 192-192p; I kd, tl 207-207p) ja 11.01.2011 hoiatus (I kd, tl 137; I kd, tl 206p) ning varalise kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus juhtis juba 14.12.2011 määruses (p 16) tähelepanu, et kaebaja on omistanud tema 17.01.2011 pöördumiste menetlemises esinenud võimalikele puudustele põhjendamatult kaugeleulatuva tähenduse. Isegi kui Saue Vallavalitsus on jätnud AL esitatud vaided nõuetekohaselt lahendamata, ei tulene sellest, et vastustaja oleks vaietes esitatud seisukohad õigeks võtnud, ning vaiete läbi vaatamata jätmine ei mõjuta vaide esemeks oleva korralduse või hoiatuse õiguspärasust ega kehtivust. Samuti ei saa kaebaja esitatud kahjunõue seonduda tema 17.01.2011 pöördumiste menetlemisega, sest krossiraja likvideerimise aluseks olid Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutus (I kd, tl 50-59; I kd, tl 133-136; I kd, tl 190-191p; II kd, tl 105-108) ja 11.01.2011 hoiatus, mitte AL vaiete menetlemisega seonduv.
  2. Haldusasjas nr 3-08-2217 leidsid kohtud (I kd, tl 60-72), et Taari kinnistul asuv motokrossirada moodustab koos piiretega tervikliku rajatise EhS § 2 lg 3 tähenduses ning kuivõrd ehitis oli püstitatud õigusliku aluseta, siis kohustas Saue Vallavalitsus 25.09.2008 ettekirjutusega põhjendatult AL seda likvideerima. Tallinna Halduskohtu 23.07.2009 otsus nr 3-08-2217 jõustus Riigikohtu 15.11.2010 määrusega nr 3-7-1-3-462 (I kd, tl 73-73p) ning

§ 43

lg 1 p-st 1 ja § 177 lg-st 1 tulenevalt ei saa praeguses menetluses enam vaielda selle üle, kas Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutusega apellandile pandud kohustus likvideerida omavoliline ehitis oli õiguspärane või mitte. Seetõttu ei ole apellandi viited Riigikohtu 26.11.2002 otsuses nr 3-3-1-64-02 (p-d 13-18) väljendatud seisukohtadele asjassepuutuvad, sest viidatud vaidlus puudutas lammutamisettekirjutuse väljaandmist, mitte aga kohtuliku kontrolli läbinud ja kehtiva lammutamisettekirjutuse sundtäitmist. Kõik väited vaidlusaluse krossiraja materiaalsest õiguspärasusest tuli esitada haldusasjas nr 3-08-2217. 6

(8)3-11-1497 Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse ja 11.01.2011 hoiatuse tegemise ajaks polnud oluliselt muutunud ka 25.09.2008 ettekirjutuse andmise põhjustanud asjaolud ega langenud ära õiguslik alus ebaseadusliku ehitise lammutamiseks, mis võinuks tingida ettekirjutuse muutmise või kehtetuks tunnistamise (mh on Saue Vallavalitsus 20.09.2011 vastusega nr 111.1/3578-1 selgesõnaliselt keeldunud 25.09.2008 ettekirjutuse osas menetluse uuendamisest – I kd, tl 205-205p). Asjaolu, et pärast krossiraja likvideerimist on Saue Vallavalitsus 03.04.2012 korraldusega nr 213 (II kd, tl 206-206p) väljastanud projekteerimistingimused Moto kinnistule motokrossiraja projekti koostamiseks (need on hiljem asendatud Saue Vallavalitsuse 19.09.2013 korraldusega nr 598) ja 28.04.2015 korraldusega nr 370 ehitusloa ning nüüdseks on Saue Vallavalitsuse 16.07.2015 korraldusega nr 597 krossirajale väljastatud ka 5-aastase kehtivusega kasutusluba, ei tingi 25.09.2008 ettekirjutuse
  1. aastal toimunud sundtäitmise õigusvastasust ega ainetust. Uuele ajutisele krossirajale kasutusloa andmisele on muu hulgas eelnenud põhjalik müra mõõtmine ja modelleerimine ning keskkonnamõju eelhindamine (III kd, tl 131-134), samuti on viidud läbi avatud menetlus ja rajatud müratõkkevallid. Tegemist ei ole olukorraga, kus krossiraja kasutamist oleks hiljem lubatud samadel tingimustel, millel rada varem ebaseaduslikult kasutati.
  2. Apellandiga tuleb iseenesest nõustuda selles, et enne sunniraha kohaldamist ja asendustäitmise läbiviimist peab sunnivahendit rakendav haldusorgan asjakohaselt tuvastama, et adressaat on jätnud ettekirjutuse täitmata. Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutusest ei tulenenud AL-le kohustust esitada vallale tõendeid ettekirjutuse täitmiseks (krossiraja lammutamiseks) tehtud tööde kohta, vaid sellega nõuti üksnes rajatise likvideerimisega Taari kinnistu viimist sellisesse olukorda, et see näeks välja nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Sellest tulenevalt ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, et AL ei esitanud 17.01.2011 pöördumistes vastustajale mingeid täpsemaid andmeid ega tõendeid ettekirjutuse väidetava täitmise kohta, vaid oluline on üksnes asjaolu, kas Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse ja 11.01.2011 hoiatuse tegemise ajal 25.09.2008 ettekirjutuses likvideerimiseks määratud motokrossirada Taari kinnistul jätkuvalt eksisteeris või mitte. Kuivõrd tegemist on faktilise asjaoluga, siis ei tingiks vaidlustatud korralduse ja hoiatuse materiaalset õigusvastasust seegi, kui tõendid sunnivahendi rakendamise faktilise aluse tegeliku esinemise kohta on kogutud tagantjärele. Praegusel juhul on Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduses nr 721 üksnes üldistavalt märgitud, et vallale teadaolevalt ei ole ettekirjutust korralduse andmise hetkeks täidetud, kuid pole viidatud ühelegi sellekohasele tõendile ning neid ei nähtu ka Saue Vallavalitsuse 07.12.2010 istungi protokollist (pkp 4.7 – I kd, tl 87-90p) ega 14.12.2010 istungi protokollist (pkp 2.1– I kd, tl 77-81p). Viimati nimetatud protokolli kohaselt ei käinud vallavalitsuse esindaja Taari kinnistul krossiraja jätkuvas olemasolus veendumas, sest seda ei võimaldanud lumeolud (sama on kinnitatud Saue Vallavalitsuse 22.02.2011 istungi protokollis – I kd, tl 181). Kohalike elanike pretensioonid (I kd, tl 26-29) pärinesid
  3. a suvest ning ei saanud kinnitada krossiraja olemasolu mitmeid kuid hiljem. Küll aga on vaidlusaluse krossiraja olemasolu tuvastatud 17.02.2011 vaatlusega (I kd, tl 83-85; II kd, tl 44-46; II kd, tl 51) ja 19.05.2011 vaatlusega (I kd, tl 98-103p) ning seda kinnitavad ka asendustäitmise läbiviimist kajastavad dokumendid (sh lammutusprojekt, ehitustööde päevikud, fotod – II kd, tl 118-123; II kd, tl 207-209p; III kd, tl 103-107; III kd, tl 145-157). Halduskohus ja vastustaja on seejuures õigesti leidnud, et Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse kohaseks täitmiseks ei saa pidada seda, kui adressaat üksnes muudab kinnistul asuva krossiraja paiknemist selliselt, et uue sõidutrajektoori asukoht ei kattu ettekirjutuse koostamise ajal eksisteerinud krossiraja asukohaga. Ettekirjutuse resolutsioonist nähtub selgelt, et adressaadile pandud kohustuse saab lugeda täidetuks üksnes siis, kui vastaval 7
(8)3-11-1497 kinnistu osal (s.o MTÜ Keila Moto kasutuses olnud maal) ei asu enam ühtegi rajatist, vaid see näeb välja kui harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Ettekirjutus oli suunatud püsiva olukorra loomisele, mitte ebaseadusliku krossiraja ühekordsele eemaldamisele. Nimetatud nõudeid ei olnud apellant 14.12.2010 korralduse andmise ega 14.-16.11.2011 asendustäitmise läbiviimise ajaks järginud, kuigi 25.09.2008 ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli juba 30.11.2008 ning ettekirjutuse kehtivust või täitmist ei olnud 15.11.2010 lõppenud haldusasjas nr 3-082217 peatatud. 13. Sunniraha rakendamisel ja asendustäitmise läbiviimisel ATSS-s sätestatud nõuete järgimise ning asendustäitmise käigus AL-le kahju tekitamise küsimustes nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ja järgib neid ega pea

§ 201lg 4 alusel vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata.

ATSS § 2 lg 1 ning § 8 lg-tes 1 ja 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused on olnud täidetud, sest 25.09.2008 ettekirjutus kehtis ja selle resolutsioonis sätestatud kohustus oli jäetud tähtajaks (30.11.2008) täitmata ning ettekirjutus sisaldas ka hoiatust 5000 krooni (319,56 euro) suuruse sunniraha rakendamise kohta ja 11.01.2011 teatis hoiatust alates 01.05.2011 asendustäitmise rakendamise kohta, samuti puudusid sunnivahendite rakendamist välistavad asjaolud. Ka MTÜ Keila Moto esitatud fotod (II kd, tl 150-157p) ei tõenda AL-le kahju tekkimist, sest nende alusel ei ole põhjust asuda seisukohale, et apellandi kinnistu poleks kasutatav sihtotstarbeliselt (maatulundusmaana) või olnuks krossirada likvideeritav muul viisil, mis kahjustanuks kinnistut vähem. Samuti on fotodelt võimalik veenduda, et stardiseadeldis on demonteeritud ulatuses, milles see oli võimalik, ning seadeldise raami maapinnast eemaldamine ei ole muutnud seda kasutuskõlbmatuks. Stardiseadeldise osade ja aiaroigaste ladustamise osas pole apellant esitanud mingeid sisulisi põhjendusi, kuidas on sellega temale tekitatud kahju, mida asendustäitmise läbiviija oleks muul viisil toimides saanud vältida. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et AL ei saa kahjuna nõuda ebaseadusliku rajatise püstitamisega seotud kulutuste hüvitamist. 14. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb AL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus muutmata. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AL on tasunud esimese ja teise astme kohtus riigilõive kogusummas 623,86 eurot (I kd, tl 11; I kd, tl 43; I kd, tl 149; I kd, tl 230; II kd, tl 18; II kd, tl 159p; III kd, tl 91-99; III kd, tl 189; III kd, tl 195). Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja andmeid esitanud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti AL kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Saue vald ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.