← Eesti

2-15-5103/18

Obsah (7)§ 657§ 651§ 652§ 654§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5103

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 5

(8)28.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk siis osas, milles hagi rahuldati ja mõisteti välja menetluskulud. 29.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.

§ 654lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.

  1. Pooled vaidlesid hageja nõude tunnustamise üle OÜ NOVERAND (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu kostja. Hageja nõue tulenes Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja pankrotivõlgniku vahel 28.08.2007 sõlmitud laenulepingust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 28.08.2007 laenuleping oli sõlmitud pankrotivõlgnikuga. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laenulepingu tiitellehel olevad ebatäpsused ei anna alust kahelda laenulepingu pooltes. Samuti ei anna apellandi väited selle kohta, et laenuraha laekumine OÜ NOVERAND (pankrotis) arvele ja laenu osaline tasumine on tõendamata, alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kostja sellekohastele väidetele on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud.
  2. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas Kaupthing Bank Luxembourg S.A. võis ilma OÜ NOVERAND (pankrotis) nõusolekuta loovutada laenulepingust tuleneva nõude hagejale. 28.08.2007 sõlmitud laenulepingu p 20.3 järgi võis pank üldreeglina loovutada laenulepingust tulenevaid nõudeid laenuvõtja nõusolekul. Nõusolek ei olnud vajalik juhul, kui nõue loovutatakse teisele pangale või panga sidusettevõttele, tütarettevõttele või valdusettevõttele või panga valdusettevõtte tütarettevõttele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. võis ilma OÜ NOVERAND (pankrotis) nõusolekuta loovutada nõude OÜ NOVERAND (pankrotis) vastu hagejale. Maakohus on õigesti leidnud, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsuse alusel Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunes kaheks uueks äriühinguks, kellest üks oli hageja, ja jaguneva äriühingu varad ja kohustused läksid üle kahele uuele äriühingule. Jagunemine toimus pädeva kohtu poolt kinnitatud restruktureerimiskava kohaselt. Vastavalt hageja registreerimistunnistusele (I kd, t lk 166-168, tõlge t lk 169-171) on ta tekkinud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemisel. Apellant leidis, et hageja ei ole Kaupthing Bank Luxembourg S.A. tütarettevõte, kuna hageja omanik ei ole Kaupthing Bank Luxembourg S.A. Kolleegiumi arvates on oluline, milline oli Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja hageja vaheline seos ajal, kui vaidlusalune nõue üle anti. Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsuse p II kohaselt on hageja ja Banque Havilland S.A. asutatud viisil, kus Kaupthing Bank Luxembourg S.A. varade ja kohustuste arvel tehti mitterahaline sissemakse uutesse äriühingutesse. Hageja selgituse kohaselt pärast õiguste ja kohustuste üleandmist uutele äriühingutele Kaupthing Bank Luxembourg S.A. likvideeriti. Seega nõuete üleandmise ajal oli hageja Kaupthing Bank Luxembourg S.A. tütaräriühing. Hageja omaniku muutus pärast nõude üleandmist ei mõjuta varem tehtud loovutuse kehtivust. 6

(8)
  1. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus maakohus on põhjalikult hinnanud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. poolt loovutatud laenude kohta koostatud lisa A ja seostanud selle Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionäri 10.07.2009 otsusega. Maakohtu järeldus on kooskõlas esitatud tõenditega ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
  2. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei selgitanud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigust ja sellest tulenevalt on ebaõigesti leidnud, et intressi nõue ei ole aegunud. Apellant väitis, et intresside nõude aegumistähtaeg Luksemburgi Suurhertsogiriigi õiguse järgi on viis aastat. Hageja esitas intresside arvestamise kohta tabeli, millest nähtub, et OÜ NOVERAND (pankrotis) poolt on tasumata intress perioodi eest alates 31.08.
  3. 28.08.2007 lepingu p-de 6.1 ja 7.2 järgi tuli intressi tasuda kord aastas
  4. augustil eelneva perioodi eest. Järelikult tuli intress perioodi eest 31.08.2011 kuni 30.08.2012 tasuda 31.08.
  5. Seega ei olnud kostja poolt esiletoodud Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusest tulenevat aegumistähtaega arvestades 19.08.2014 pankrotimenetluses nõude esitamisel hageja intressinõue aegunud. Apellant ei ole esile toonud, et Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusest tuleneks teistsugune järeldus ja maakohus on taotluse välisriigi õiguse väljaselgitamiseks jätnud õigesti rahuldamata.
  6. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 2276 eurot. Kolleegiumi arvates puudub alus muuta maakohtu otsustatud hageja menetluskulude suurust. Kostja on hageja menetluskuludele vastuväiteks esitanud, et need ei ole põhjendatud, kuid konkreetseid vastuväiteid, millises osas on hageja menetluskulud põhjendamatud, esitatud ei ole. Maakohus on menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollinud ja hüvitamata jätnud menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus ja menetluskulude suuruse hindamisel võib kohus muuhulgas ka kaaluda, et poolte menetluskulud ei oleks sama menetluse raames oluliselt erinevas suurusjärgus.
  7. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 171

lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kostja (apellandi) kanda. 36. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku on 19.01.2016 taotluse järgi 5 822,60 eurot, millest apellatsioonimenetluse kulud on 1403,60 eurot, ja 20.01.2016 taotluse järgi lisaks seoses ringkonnakohtu istungiga ja selleks ettevalmistamisega 650 eurot. Ringkonnakohtu menetluses on hageja teinud kulutusi õigusabile. Hagejat esindasid apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Rivo Kaldvee ja advokaat Siiri Kuusik.

§ 175

lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium arvestab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu. Kuna maakohus on teinud otsuse 07.09.2015, siis hagejale esitatud Njord Advokaadibüroo OÜ 31.08.2015 arve nr 20150602 aluseks olevad tööd on tehtud maakohtu menetluses ja need ei kuulu hüvitamisele apellatsioonimenetluse kuludena. 30.09.2015 arve nr 20150700 järgi on hagejal kohustus tasuda 1 038 eurot, kuid arvest ei nähtu, milliste toimingute eest tasuda tuleb. Taotluses on hageja välja toonud, et käesoleva apellatsioonimenetlusega oli seotud töid eelviidatud arve alusel 128 euro eest. 31.10.2015 arve järgi tuli tasuda 2292 eurot, millest oli seostatav käesoleva 7

(8)apellatsioonimemenetlusega 733 eurot. Tööde kirjelduse kohaselt hõlmas see 5,10 tundi, mis oli vajalik apellatsiooniga tutvumiseks, sellele vastamiseks ja kliendi teavitamiseks. 31.12.2015 arve nr 20150968 järgi tuli hagejal tasuda 1226 eurot, millest taotluse kohaselt oli seotud käesoleva menetlusega 26 eurot, mis oli arvestatud 0,20 tunni eest kohtu kirjaga tutvumiseks. Lisaks on taotluses välja toodud 12.01.2016 täiendavate dokumentide hindamisele kulunud 0,2 tundi summas 26 eurot, 14.01.2016 täiendava menetluskulude avalduse koostamine 0,7 tundi summas 77 eurot ja 19.01.2016 täiendava menetluskulude avalduse koostamine ja esitamine kohtule 0,3 tundi summas 52 eurot. 20.01.2016 taotluse kohaselt kulus hageja esindajal istungiks valmistamiseks 3 tundi tasuga 390 eurot ja kohtuistungiks 2 tundi tasuga 260 eurot. Kolleegium leiab, et hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks ning kliendi informeerimiseks on dokumentide mahtu arvestades põhjendatud 4 tunni ulatuses, kohtuotsusega tutvumiseks on piisav 0,5 tundi. Arvestades, et maakohtu menetluses on asjaolusid põhjalikult käsitletud ja apellatsioonkaebusele on esitatud vastus, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks on piisav 1,5 tundi ja kohtuistung kestis 1 tunni. Menetluskulude nimekirjade koostamise kulu ei kuulu vastavalt Riigikohtu praktikale hüvitamisele. Kliendiga suhtlemine on menetluse kestel vajalik ja kolleegium loeb selleks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 7,5 tundi. Taotlusest nähtub, et hageja esindaja tunnitasu on ilma käibemaksuta 130 eurot, mis on õigusabiturul tavapärane advokaadi tunnihind. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 975 eurot (7,5 tundi x 130 eurot). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1078,60 euro osas. Hageja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4). Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.