Obsah (5)

§ 177§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60073 Tsiviilasi XX

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

1. Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega võttis kohus vastu avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse XXXavalduses XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja Saue Vallavalitsuse vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtu 30.03.2015 määrus jõustus 20.05.
2. Puudutatud isik III esitas 27.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Puudutatud isiku III menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad puudutatud isiku III menetluskulud kuludest õigusabile summas 250 eurot.
3. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku III esindaja on vastavaid toiminguid teinud. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Puudutatud isik III palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 250 eurot (koos käibemaksuga). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on puudutatud isiku III esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
2. Puudutatud isiku III menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku III esindajal tutvumiseks asja materjalidega, seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi 2 ja seisukoha koostamiseks avaldusest loobumise taotlusele 0,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja 31.10.2014 esitanud avalduse (tlk 2-5), millele puudutatud isiku III esindaja on 20.11.2014 esitanud seisukoha (tlk 48-49). Avaldaja on 15.01.2015 esitanud avaldusest loobumise avalduse (tlk 81-82), millele puudutatud isiku III esindaja on 27.01.2015 koostanud seisukoha (tlk 94-95). Kohus leiab, et puudutatud isiku III esindaja nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks seisukoha kujundamiseks ja vastuse koostamiseks ning seisukoha koostamiseks avaldusest loobumise taotlusele kulunud ajalist kulu 2,5 tunni ulatuses.
3. Kokku on puudutatud isiku III esindaja töötunnid põhjendatud seega 2,5 tunni osas. Puudutatud isiku III esindaja ei ole märkinud, kas väljanõutav menetluskulu sisaldab käibemaksu. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kohus on kontrollinud, et puudutatud isik III ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku III esindaja tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isiku III esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isiku III esindaja töötundide põhjendatud maht on 2,5 tundi ning töötunni hind 100 eurot (koos käibemaksuga), on puudutatud isiku III esindaja õigusabiteenuse kulud ilma koos käibemaksuga 250 eurot.
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus puudutatud isiku III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab avaldajat hüvitama puudutatud isiku III menetluskulusid 250 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus arvestas puudutatud isiku III menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul puudutatud isik III taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajal välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 17.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik 4