) § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:
lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 5.
lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 413 alusel tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Harju Maakohtu 18.09.2015.a otsus jõustus 31.10.2015.a edasi kaebamata. Kohtuistung, kuhu kostja jättis ilmumata, toimus 15.09.2015.a. Hageja esitas kohtule 16.09.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja avaldus on esitatud tähtaegselt. 6.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 5 kohaselt kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7. Kohus selgitab, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 8. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. 2 Kohtule nähtub toimikust, et hageja on 01.06.2015.a esitanud kohtule hagi täienduse ja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Nimetatud toiminguks on hageja lepingulisel esindajal kulunud 0,5 h. Samuti nähtub toimikust, et hageja lepinguline esindaja on osalenud 15.09.2015.a toimunud kohtuistungil. Kuigi istungi pikkuseks on nähtuvalt protokollist 5 minutit, on hageja lepinguline esindaja ette valmistunud ka kohtuistungiks. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistuse aeg 25 minutit on põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka hageja lepingulise esindaja tunnihind (100 eurot käibemaksuta) ei ole keskmisest kõrgem ja vastab kohtupraktikas tunnustatud õigusteenuste hinnale. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 100 eurole, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.