) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Haldusasja nr 3-15-1619 toimik saabus Tallinna Halduskohtusse 27.04.2016. KOHTU SEISUKOHT 7.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lg-s 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Kohus leiab, et A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb jätta läbi vaatamata
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub nimetatud nõudes ilmselgelt kaebeõigus. 9.
lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (
Kohus selgitab, et n-ö põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse rahuldamise ja ka menetlemise üks eeldustest. Kaebaja on toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvina kaebuses viidanud preventiivsele huvile (tl 2 pöördel), et Tallinna Vangla hoiduks edaspidi sarnastest toimingutest, s.t et kui jalgpalli mängimine ei too kaasa julgeolekuohtu, siis ei keelataks seda mängimast. Kaebaja ei ole väitnud muud põhjendatud huvi Tallinna vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus otsustas 25.06.2016 määrusega, et kaebus vastab
nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtmist, s.t pidas preventiivset huvi sel momendil põhjendatuks. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Käesolevaks ajaks on aga selgunud, et võrreldes kaebuse esitamise hetkega on muutunud faktilised asjaolud – kaebaja on vanglast vabanenud. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-31-24-10 p-s 20 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-814) leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei saaks aidata kaasa kaebaja eesmärgi – edaspidi jalgpalli mängimise lubamine Tallinna Vangla spordisaalis – saavutamisele, ega vältida vangla korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. Seetõttu on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemine praeguses situatsioonis ei ole põhjendatud. 2
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. 11. Kohtule 10.09.2015 esitatud avalduses märkis kaebaja, et vastustaja on oma vastuses kaebusele viidanud kodukorra p-le 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise keelu läbi spordisaali reeglite täitmise kohustuse. Kuna kodukorra nimetatud punkt võib olla asjassepuutuv, siis soovis kaebaja selgitust, kas käesolevas asjas on kohtul võimalik anda hinnang selle punkti õiguspärasusele ilma uue kaebuse esitamiseta. 14.09.2015 määruses tõlgendas kohus kaebaja 10.09.2015 avaldust selliselt, et kaebaja soovib täiendada kaebust Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-i 18.1.8 tühistamise nõudega.
lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks
-i kohaselt lubatav. Muutmine tuleb lugeda otstarbekas, kui uute asjaolude tõttu on esialgne kaebus muutunud perspektiivituks või ebaefektiivseks, kuid isiku õiguste kaitse on võimalik teise nõude abil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise keelu läbi spordisaali reeglite täitmise kohustuse, alates sellest hetkest tema õigustele ka mingit edasist negatiivset mõju omada. Seega ei saaks praeguses asjas muutmise avalduse aktsepteerimisel ja menetluse jätkamisel kodukorra p-i 18.1.8 tühistamise või õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes tehtav kohtuotsus isegi kaebuse rahuldamise korral kuidagi mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Eelneva põhjal ei pea kohus kaebuse muutmist algse kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekaks. Seetõttu ei pea kohus antud juhul kaebuse muutmist vajalikuks. 12.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega nende enda kanda (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.