Obsah (5)

§ 1§ 26§27§ 28§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1009 E.V.i kaebus Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistu

), milles toodud sätete kohaselt kohaldub ka haldusmenetluse seadus (

§ 1lg 2), sh uurimispõhimõte, ärakuulamispõhimõte, kaalutlusõiguse teostamine jne.

Samuti on

-s kehtestatud riikliku järelevalve teostamisel lubatud üld- ja erimeetmed. Üldmeetmetena näeb seadus ette teavitamiskohustuse (

§ 26

), riikliku järelevalvemenetluse (

§27

) ning ettekirjutuse tegemise ja haldussunnivahendi kohaldamise (

§ 28

), samuti korrakaitseorgani poolse ohu või korrarikkumise tõrjumise (

§ 29). Eh

S §-st 131 järgi võib kohalik omavalitsus ehitusseadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. EhS §-s 132 on toodud ka riikliku järelevalve erisused EhS nõuete järgimise kontrollimisel, sh lammutamise otsustamise eeldused. Seega on selge, et võimaliku ettekirjutusega seonduvalt kaebuses viidatud piirdeaiaga saab kohalik omavalitsus teha konkreetselt selle aia suhtes läbiviidavas järelevalvemenetluses. Samuti saab ainult vastava järelevalvemenetluse raames teha lammutamise ettekirjutuse, kui see on järelevalve teostaja hinnangul vajalik ja proportsionaalne ning vastavad EhS-st tulenevad eeldused sellise ettekirjutuse tegemiseks on täidetud. Hinnangud ja põhistused saab anda vaid selles menetluses. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et Tallinna linn saab piirdeaia õiguspärasuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse raames teha piirdeaia suhtes õiguslikult siduvaid otsustusi ning korterelamu kasutusloale kantud märkus piirdeaia kohta ei saa kuidagi olla õiguslikult siduv. Kohtule nähtub, et TLPA on 07.10.2015 võtnud vastu ka vastava otsuse järelevalve menetluse läbiviimiseks (tl 22). Kuna selline järelevalvemenetlus on algatatud, siis selles menetluses tuleb TLPA-l tuleb järgida haldusmenetluse seadust ja kontrollida piirdeaia vastavust ehitusseadusele, sh tuleb anda hinnang kaebaja vastuväidetele ning anda hinnang (teostada kaalutlusõigust), kas piirdeaed on püstitatud õigusliku aluseta või mitte, kas vajalik on ettekirjutuse tegemine või vastab piirdeaed ehitisena õigusaktides sätestatud nõuetele. Seejuures on kaebajale TLPA poolt ka selgitatud, et kui TLPA peaks menetluse tulemusena võtma vastu kaebaja jaoks ebasoodsa haldusakti, siis on võimalik seda vaidlustada (tl 35 pöördel). Kohtule ei nähtu, et TLPA oleks kaebajale teinud juba ettekirjutuse või muu kaebaja õigustesse puutuva haldusakti. Kohtu hinnangul on kaebajal piirdeaiaga seonduvalt võimalik kaitsta oma õigusi konkreetselt selle järelevalvemenetluse raames ja esitada selles menetluses kaebuses toodud sisulised väited ning teise ehitise kasutamiseks väljastatud kasutusloale kantud märkuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja ei vaja ka võimaliku järelevalve menetluse tarbeks vaidemenetluse otsuse tegemist, selliseid asjaolusid kaebusest ei nähtu, see ei hoiaks ära järelevalve menetlust, kui see on vältimatult vajalik läbi viia, et saada selgus aia edasises saatuse osas.

1. Kohus möönab, et EhS ei näe ette selliste märkuste tegemist teise ehitise kohta konkreetse ehitise kasutusloa menetluses ning jääb ebaselgeks, miks selleine märkus tehti ja kas seda saanuks vältida, et ei tekiks nö väärtõlgenduse ohtu, ent selline oht ei riku praegusele juhtumil kaebaja 4 subjektiivseid õigusi, sest ei sunni teda ühekski tegevuseks, mis võiks kahjustada tema õigusi, sj omandit. Kaebaja jaoks ei muuda õiguslikult midagi see, kas selline märkus on kasutusloale kantud või mitte, sest korterelamule väljastatud kasutusloaga ei saa teha kindlaks kinnistul oleva teise ehitise õigusvastasust. Kohus lisab, et kasutusloale kantud märkuse tühistamine ei ole selle regulatiivse toime puudumise tõttu võimalik ning kaebaja ärakuulamine ei ole seetõttu vajalik. Isegi kui seda saaks käsitleda nt hoiatusena Wismari 24/1 kasutusloa omanikule, ei oleks selliselt selle vorm ja sisu regulatiivse sisuga; selline märkus ei saa olla ka haldusakt. Wismari 24/1 kasutusloa omanikule ning ka kaebajale ei järgne sellest kohustusi, see ei ole teavitus tulevase võimaliku õigusrikkumise tagajärgedest. Selle regulatiivsusega saaks olla tegemist siis, kui sellest nähtuks haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või hoopiski konkretiseerida üksjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Midagi sellist antud juhul järeldada ei saa. Kuigi kaebaja kahtlustab, et kas tegemist pole nö surveavaldusega, saab käesolevalt märkida, et ka soovi korral püüd suunata isiku käitumist sellise informatsiooni abil ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega tema õigusliku staatuse muutmist. Kuna sellega ei saa isikutele, sj kaebajale panna käske ega keelde, siis ei riiva see otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja õigused ei vaja selle tõttu eraldiseisvalt kaitset. Kaebajale ei saa kasutusloa omaniku loa kaudu panna ühtegi kohustust, seda kinnitab ka asjaolu, et selles ei ole ettekirjutust ühegi meetme kasutusele võtmiseks, mida peaks kaebaja või ka nt kasutusloa omanik asuma rakendama. Selle märkuse läbi ei ole avaldatud hinnangut ühegi isiku suhtes. Kaebajal ei saa olla ka põhjendatud huvi sellise toimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ning kohus ei hakka kaebust käiguta jätma, kuivõrd kaebaja tahe on teada, so soov, et tema vaiet hakataks lahendama ja märkus tühistataks. See ei viiks aga ühegi mõistliku eesmärgini ka siis, kui asja arutada, arvestades kaebuses toodud asjaolusid ja kohtu eelnevaid selgitusi. Kohtule ei nähtu, kuidas kasutusloale kantud märkus võiks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda piirdeaia suhtes algatatud järelevalvemenetluse võimalikust lõpptulemusest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et kaebaja pole käesolevas asjas selliseid asjaolusid välja toonud, mille alusel oleks kaebajal kaebeõigus märkuse vaidlustamiseks Nagu kohus juba sedastas, ei ole märkus siduv järelevalvemenetluse teostamisel ning kaebaja saab oma õigusi kaitsta piirdeaia suhtes algatatud järelevalvemenetluses.
2. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, justkui võib märkus kaasa tuua kinnistu väärtuse vähenemise või väärteomenetluses tehtava trahvi. Kohus juba selgitas, et vaidlustatud märkusel puudub regulatiivne ja õiguslikult siduv toime ja seal ei anta hinnangut kaebaja või tema omandi kohta ega määrata trahvi. Trahvi ebaõigel määramisel tuleb aga sellist otsust vältimatult vaidlustada, kui see määratakse isiku õigusi rikkuvalt ja õigusvastaselt. Seetõttu ei saa selline märkus mõjutada kuidagi ka kaebaja kinnistu väärtust, seda enam, et pigem võiks see märkus häirida Wismari tn 24/1 korterelamule kasutusloa nr 1612319/00836 (tl 37-38) kasutusloa saanud kinnistu omanikku (nt kinnistu väärtus), ent viimane ei ole kaebust siiski esitanud. EhS
3. peatükis on toodud väärteod, milliste toimepanemise eest on ettenähtud rahatrahv. Kohus selgitab, et nagu ka ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja rikkumiste lõpetamine toimub riikliku järelevalvemenetluse käigus, toimub süütegude menetlus konkreetse menetluse normide järgi. Väärteomenetluse läbiviimine toimub väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Seejuures tehakse vastava menetluse raames kindlaks, kas isik on etteheidetava teo toimepannud või mitte. Väärteovastutuse aluseks olevat asjaolu ei saa kindlaks teha kasutusloal oleva märkusega. Eeltoodu tähendab ka, et isiku suhtes läbiviidavas väärteomenetluses saab isik kaitsta oma õigusi ja vaidlustada selle menetluse raames tehtavaid toiminguid ja otsuseid, sh võimalikku rahatrahvi.
4. Seega on selge, et vaidlusalune märkus kasutusloal ei saa kaasa tuua kaebaja suhtes ettekirjutuse tegemist ega ka väärteotrahvi ning nende tegemise vajadus tuvastatakse kohastes menetlustes kindlate reeglite järgi. Kohus ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et kasutusloale kantud märkus tingiks igal juhul kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise HKMS § 45 lg 3 5 tähenduses. Haldusakti andmisel tuleb see vältimatult vaidlustada, kui see rikub kaebaja õigusi ja on õigusvastane.
5. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kasutusloale kantud märkuse eraldi vaidlustamiseks. Kui märkust ei saa vaidlustada, siis ei saa kohtule esitada ka kaebust Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri teenistuse 21.04.2016 otsuse nr S-3/990-2 tühistamiseks ning Tallinna Linnakantselei sisekontrolöri kohustamiseks vaatama sisuliselt läbi E.V.i 1.04.2016 vaie ning tegema uus otsus, millega rahuldada 01.04.2016 vaie. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 6