3-16-31/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-31 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J R (nim R) taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja J.K Resolutsioon
2. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4. Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Asjaolud
5. J.K esitas 04.01.2016.a Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja esitas 01.10.2015.a Viru Vanglale taotluse, mis tagastati talle läbi vaatamata. Hiljem tunnistas vangla taotluse tagastamise kehtetuks. Taotleja vaie jäeti rahuldamata. Taotleja leiab, et teda koheldakse väärikust alandavalt, mistõttu soovib ta kaitsta oma õigusi kohtus. Taotleja ei ole füüsiliselt, vaimselt ega materiaalselt võimeline ise oma õigusi kaitsma.
6. Kohus tegi kindlaks, et taotleja esitas 01.10.2015.a Viru Vanglale taotluse tagada talle töö, kuna ta vajab raha kohtuvaidlustega seotud riigilõivude tasumiseks. 02.11.2015.a otsusega nr 6-10/30471-2 (tl 9) tagastas Viru Vangla selle taotluse. 04.01.2016.a käskkirjaga nr 6-1/4 (tl 10) tunnistas Viru Vangla taotluse tagastamise kehtetuks. Taotleja esitas taotluse tagastamisele vaide. Viru Vangla jättis 04.01.2016.a vaideotsusega nr 6-12/343-2 (tl 11) vaide rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
7. Kohus tegi kindlaks, et 07.01.2016.a jõudis Viru Maakohtusse taotleja 04.01.2016.a taotlus saada riigi õigusabi kuriteokaebuse esitamiseks ja kohtueelses menetluses (tl 3), kohtuasja number on 1-16-
8. Taotluse asjaolud kattuvad halduskohtule esitatud taotluse asjaoludega, sh viitab taotleja määruse punktis 2 nimetatud taotlusele ja haldusaktidele. Kohtu seisukoht
9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1-3 kohaselt saab halduskohus lahendada taotlust riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks või menetlusosalisena. Kui isik vajab riigi õigusabi haldusmenetluses (sh vaidemenetluses), õigusdokumendi koostamisel või muu õigusalase nõustamisena, siis tuleb taotlus esitada maakohtule. Taotleja on esitanud maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles ta muuhulgas taotleb õigusabi kohtueelses menetluses. Seetõttu käsitleb kohus halduskohtule esitatud taotlust kui taotlust 1 saada riigi õigusabi halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks ja halduskohtumenetluses ning ei edasta taotlust osaliselt lahendamiseks maakohtule.
10. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 5.
11. Taotlust võib mõista kahel viisil: esiteks nii, et taotleja soovib saavutada oma 01.10.2015.a taotluse (töö saamiseks esitatud taotluse) rahuldamist ning teiseks nii, et taotleja arvates on selle taotluse menetlemisel alandatud tema väärikust ja ta soovib esitada sellest tuleneva nõude. Kummalgi juhul ei ole taotlejal praegu halduskohtusse pöördumise õigust. 01.10.2015.a taotluse tagastamise on vangla kehtetuks tunnistanud. See tähendab, et puudub haldusakt, mille kohta taotleja saaks nõude esitada. Taotlejal tuleb ära oodata uue otsuse tegemine vangla poolt. Seda otsust on taotlejal võimalik vaidlustada, esmalt vaidemenetluses ja pärast vaidemenetluse läbimist kohtus. Kui taotleja leiab, et haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi (alandatud tema väärikust), siis tuleb taotlejal esmalt esitada vaie või kahju hüvitamise taotlus vanglale (vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8). Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist saab taotleja pöörduda kohtu poole. Kokkuvõttes ei ole taotluses toodud asjaoludel praegu võimalik koostada kaebust, mida halduskohus saaks menetleda. Seetõttu on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 5.
12. Taotleja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud, sh on taotleja alates 01.01.2015.a iseseisvalt esitanud neli kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Neis asjades ja ka praeguses riigi õigusabi taotluses on taotleja toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud, esitanud põhjendused ja kirjeldanud tema poolt läbitud haldusmenetlust. Taotleja on eelnimetatud asjades ja praeguses asjas iseseisvalt läbinud kohtueelse vaidemenetluse. See näitab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Seda on taotleja varasemates kohtumenetlustes suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
13. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2