3-16-554/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-554 Määruse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.K taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja J.K Resolutsioon
2. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4. Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Asjaolud
5. J.K esitas 17.03.2016.a Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja esitas Viru Vanglale kokku kuus vaiet, neist üks tagastati ja viis jäeti rahuldamata. Taotleja soovib pöörduda kohtu poole. Taotleja on esitanud kohtule hulgaliselt kaebusi, need kõik on jäänud sisuliselt läbi vaatamata. Kaebuste esitamine on põhjustanud taotlejale üksnes kannatusi. Taotleja tervislik seisukord ei võimalda tal efektiivselt oma õigusi kaitsta. Kohtu seisukoht
6. Taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
7. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlusest nähtub, et taotleja on iseseisvalt koostanud ja esitanud kuus vaiet Viru Vanglale. Kui taotleja oli võimeline esitama haldusorganile vaided, mida haldusorgan sai menetleda ja viiel korral sisuliselt lahendada, siis on taotleja nii oskuste kui tervisliku seisundi poolest võimeline koostama samas asjas ka kaebuse halduskohtule. Taotleja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud, sh on taotleja alates 01.01.2016.a iseseisvalt esitanud kolm kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Neis asjades on taotleja toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud, esitanud põhjendused ja kirjeldanud tema poolt läbitud haldusmenetlust. Taotleja on korduvalt, sh praeguses asjas nimetatud juhtudel iseseisvalt läbinud kohtueelse menetluse. 1 Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Seda on taotleja varasemates kohtumenetlustes suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Taotleja vajadust õigusabi järele ei tõenda see, et mitmed taotleja kaebused on jäänud sisuliselt läbi vaatamata (menetlus on lõppenud kaebuse tagastamisega). Ligikaudu 70 % alates 01.01.2014.a esitatud kaebustest on taotlejale tagastatud põhjusel, et taotleja ei tasunud riigilõivu, või on hetkel jäetud käiguta riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Ühtegi kaebust ei ole eeltoodud ajavahemikul tagastatud põhjusel, et taotleja ei suutnud koostada arusaadavat kaebust.
8. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.
9. Kohus lahendab praeguses kohtuasjas taotleja taotlust saada riigi õigusabi kaebuse koostamiseks. Kohus ei hinda seda, kas taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi kohtumenetluses, kuna see väljuks praeguse asja lahendamise piiridest ja seda on ka sisuliselt õige hinnata lähtudes esitatud kaebusest ja selle asjaoludest. Taotlejal on õigus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 6 alusel ei pikenda menetlusabi taotluse esitamine kaebetähtaega taotluses nimetatud haldusaktide vaidlustamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2