KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 08.02.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-7999 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (endise perekonnanimega xxx, ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja xxx (ik xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Erki Casar (e-post: adolfioigus @gmail.com) Kostja xxx (ik xxx, elukoht xxx); Lihtmenetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista xxx elatis tema alaealise poja xxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2014.a. kuni 31.12.2015.a. eest kokku summas 3582,50 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot ja alates 01.01.2016.a. 215.- (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. 14.10.2018.a.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on xxx kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 3582,50 eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 1-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja xxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx, selgitusse märkida „xxxelatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
- Jätta xxx menetluskulud xxx kanda.
- Jätta xxx menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
- xxx (endise perekonnanimega xxx) ja xxx kooseelust sündis 14.10.2000.a. poeg xxx (praeguse perekonnanimega xxx).
- Kent Aus elab koos emaga.
- 26.05.2015.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.06.2014.a. miinimumsuuruses. Hagiavalduses väidetu kohaselt lahkus kostja hageja juurest elamast siis kui hageja oli ühe aastane, kostja ei ole kordagi pärast seda hageja vastu huvi tundnud ega ka tema ülalpidamise kohustust täitnud.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena xxx sünnitunnistuse, Tallinna Linnavalitsuse korralduse hageja perekonnanime muutmise kohta ja rahvastikuregistri tõendi hageja sissekirjutuse kohta. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.
- Hagiavaldus ja selle lisad on kostjale ätte toimetatud.
- Ühtki tõendit kostja samuti ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 2
(5)- Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
- Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
- jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
- oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab Lk 3
(5)esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates 01.06.2014.a. ja väidab, et kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud alates sellest kui hageja oli ühe aastane, ning kostja nimetatud hageja väidetele vastu vaielnud ei ole, samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks oma lapse ülalpidamiskohustust pärast 01.06.2014.a. täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates nimetatud kuupäevast.
- Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhejndatud. Arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, oli 2014.a. 177,50 eurot, 2015.a. 195.- eurot ning on käesoleval aastal 215.- eurot, kuulub kostjale elatis väljamõistmisele perioodi 01.06.2014.a. kuni 31.12.2015.a. eest kokku summas 3582,50 eurot [(7 x 177,50) + (12 x 195)] ja alates 01.01.2016.a. 215.- (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täiselaiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja muid, toimikust nähtavaid menetluskulusid, hageja rohkem kandnud ei ole, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Tsiviilasja hinna määramine. Lk 4
(5)13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)