← Eesti

2-13-11610/61

Obsah (5)§ 178§ 696§ 667§ 657§ 175

Tsiviilasi nr: 2-13-11610 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-11610 Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa

§ 178lg 3 kolmanda lause tõttu edasi kaevata.

10. Hagejad palusid 14.04.2015 määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad palusid tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

alates 01.01.2015 kehtiva § 178 lg 3. Alternatiivselt, kui Riigikohus ei rahulda taotlust

§ 178

lg 3 kohta, palusid hagejad tunnistada

§ 178

lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne 31.12.

  1. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  2. 10.02.2016 määrusega asjas nr 3-2-1-97-15 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2015 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  3. Riigikohtu üldkogu tunnistas 01.02.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega

§ 178lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Tallinna Ringkonnakohus tugines nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et

§ 178lg 3 on kehtetuks tunnistatud üksnes edasiulatuvalt.

Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 otsust kohtuasjas nr 3-4-1-1-14, p 130). Eeltoodu tõttu tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse käesolevas asjas, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt. 14. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada

§ 696lg-t 1.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. 15. Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa 3 ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas

§ 696lg 1 teises lauses sätestatuga.

Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule. 16. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada

§ 667

lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.

  1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt põhjendatud määrusega. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 20.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

  1. Hagejate hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et põhjendatud tunnihinnaks on 120 eurot (käibemaksuta) tunnis, pidades mõistlikuks tasumääraks 100 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult vähendanud kostjate esindaja tasumäära 120 euroni, pidades seda konkreetsetel asjaoludel põhjendatuks ja määruse põhjendustes õigesti tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale. Määruse muutmiseks tunnihinna osas ei anna alust määruskaebuses esitatud väited kostjate juriidilise hariduse ja nende ametitegevust puudutava vaidluse sisu kohta. Kuigi hagi esitati kahju hüvitamise nõudes tulenevalt notari ameti- ja kutsetegevusest, ei võta see notarilt kui menetlusosaliselt õigust osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. 4
  2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi samuti kohtu diskretsiooniotsus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud ja vähendanud mõistlikus ulatuses kostjate lepingulise esindaja töö mahtu, muuhulgas määruskaebuses viidatud arvest nr 852/13EE nähtuvat õigusteooria ja kohtupraktika analüüsile ning sisutiheda ja arvukate lisadega hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu (I kd, tl 104-181) ning arvest nr 1014/14EE nähtuvat hagejate määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu.

  1. Nõustuda ei saa hagejate seisukohaga, et põhjendamatu on kostjatele välja mõista kulu hagejate 10.05.2013 menetluse peatamise taotlusele seisukoha koostamise eest (kajastatud arves nr 1540/14EE). Kostjate esindaja koostas ja esitas nimetatud taotluse osas vastuse kohtu nõudel (II kd, tl-d 1, 3-5). Kolleegium leiab, et olukorras, kus menetlusosalisele tehakse kohtu poolt kohustuseks vastaspoole taotlusele vastata, ei saa pidada mittevajalikuks ja põhjendamatuks kulu, mis tehti kohtu poolt pandud kohustuse täitmiseks, olenemata sellest, kas taotlus hiljem rahuldatakse või mitte. Samamoodi ei saa pidada õigeks seisukohta, et määruskaebuse koostamise õigusabikulu saab vastaspoolelt välja mõista ainult siis, kui määruskaebus rahuldatakse (arves nr 1704/13EE).
  2. Asjakohatu on määruskaebuse etteheide menetluse uuendamise taotluse koostamisega tekkinud menetluskulu väljamõistmise kohta. Nimetatud taotluse koostamist ei ole maakohus pidanud tõendatuks ja on sellega seoses vähendanud arves nr 617/14EE märgitud ajakulu 0,3 tunni võrra.
  3. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
  4. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 26. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.