Obsah (7)

§ 100§ 101§ 128§ 132§ 161§ 162§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-70064

§-d 208 lg 1, § 217 lg 1 ja 2, § 218 lg 1. Nimetatud sätete kohaselt peab ostetud asi vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedile, ning müüja vastutab asja (käesoleval juhul kütuse) lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hankelepingu punktis 1.3.1 on eraldi sätestatud kostja kohustus müüa kütust, mis vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele. Antud kaasuses on seega tegu lepingu mittekohase täitmisega (

§ 100

), mille korvamise õiguskaitsevahenditeks on leppetrahvi nõudmine ja

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamine osas, mida leppetrahv ei kata.

Hankelepingu punktides 8.2 ja 8.5 on kokku lepitud hankija (antud juhul hageja) määratavas leppetrahvis summas kuni 5000 eurot puhuks, kui ei täideta lepinguga võetud kohustusi või täidetakse neid mittenõuetekohaselt ning tekitatakse sellega hankijale kahju.

1. Antud juhul koosneb varalise kahju nõue kulutustest, mis on tehtud sõidukile ebakvaliteetse kütuse ostmisega, sõiduki teisaldamisega ja remondiga ning rendimaksete tasumisega ajal, mil sõidukit ei saanud kasutada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud faktilisi asjaolusid osas, mis puudutavad kahjustada saanud sõidukile remondipakkumise võtmist ja tema mittekorrasolekut ajavahemikus 03.10.2012 – 30.10.
2. Kohus leidis, et esineb põhjuslik seos kütuse tankimisel kostja tanklast ja sõidukil peale ebakvaliteetse kütuse tankimist tekkinud rikete ning sellega hagejale tekitatud kahju vahel. Samuti pidi kahju olema kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale kütusemüüjale ettenähtav – üldteada asjaoluna kasutab PPA temale ööpäevaringselt pandud kohustuste (korrakaitse) tagamiseks erivärvides ja –varustusega sõidukeid ning sõiduki vältimatu remont ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel toob kaasa kulutusi seoses töö ümberkorraldamisega jne. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et iga asendusauto ei sobi politsei sõidukit asendama, sest politsei sõidukile on ette nähtud lisaseadmed ja erimärgistus, mis tuleb eraldi komplekteerida.
3. Kohus leidis, et tekkinud kahju suurus 4833,58 eurot on hageja esitatud tõenditega piisavalt veenvalt tõendatud. Kütuse eest tasutud summa osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kuivõrd kütus oli ülalpool tuvastatu põhjal ebakvaliteetne, on tasutud summa näol tegemist hageja vara vähenemisega ehk otsese varalise kahjuga

§ 128lg 3 mõttes.

Remondikulude osas märkis kohus, et hageja on esitanud arve koos Møller Auto Pärnu AS põhjendustega, miks just sellised tööd teha tuli ning kostja üldsõnalised vastuväited töö ülepaisutatusse/mittevajalikkuse osas ei anna võimalust neid sisuliselt hinnata. Nähtuvalt hageja esitatud e-kirjavahetusest pidi kostja olema teadlik asjaolust, et sõiduki remont kavatsetakse läbi viia Møller Auto Pärnu AS-s, kuid kostja ei kasutanud hankelepingu punktist 8.5 tulenevat alternatiivset võimalust taastada ise kahju tekitamisele eelnenud olukord. Kostja tegevus 12.10.2012 e-kirjaga ja sooviga ise sõidukit remontida oli selgelt hilinenud. Kostja pidi kohtu hinnangul mõistma, et alarmsõiduki remondiga ei ole võimalik viivitada, seda on APe poolt 04.10.2012 kostjale saadetud e-kirjas piisavalt põhjendatud.

§ 132

lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. 4 13.

§ 161

lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool nõuab lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Käesoleval juhul nõuab hageja leppetrahvi summas 3000 eurot ning muus osas kahju hüvitamist summas 1833,58 eurot.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, võimaldamaks hinnata nimetatud asjaolusid. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaoludele, et hageja ei nõua leppetrahvi täies mahus, tekkinud kahju ületab leppetrahvi nõuet ja leppetrahv on lepingus kokku lepitud just ebakvaliteetse kütuse müügi puhuks, mitte muude võimalike lepingurikkumistega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellises olukorras ei saa nõutavat leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks. 14. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja esitas käesolevas tsiviilasjas TsMS § 145 alusel hagi riigilõivuvabalt, siis kohustas kohus kostjat TsMS § 179 alusel hüvitama tasumata riigilõiv summas 325 eurot ning märkis, et juhul kui kostja pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda ka viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 20.05.2015 esitas kostja Pärnu Maakohtu 17.04.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Kohus on nõustunud hagejaga selles, et tõendite põhjal on jälgitav see, et esialgselt ebakvaliteetne kütus töödeldi ümber ja viidi nõuetega vastavusse ja alles seejärel väljastati 31.10.2012 vastavussertifikaat VSD
3. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega kütuse ümbertöötlemise kohta, sest mingit kütuse ümbertöötlemist ei ole toimunud. Kostja on esitanud EMTA, kui kohtuvälise menetleja 03.06.2014 otsuse, mille kohaselt selgus menetluses, et kostja tanklast viidi ebakvaliteetse kütuse kahtlusega kütusekogus Maardu Terminal AS-i (siit tuli ka algselt kütus tanklasse). Väärteoasja otsuse kohaselt tellis Maardu Terminal AS diislikütuse laborilt OÜ Analiit AA vastavussertifikaadi 31.10.2012.a. nr VSD 15876, millega tõendati, et kütus vastas Eesti standardi nõuetele. EMTA on teinud väärteomenetlejana järelduse, et Maardu Terminal AS-i poolt kostja tanklasse saadetud diislikütus mahutis nr 4 vastas Eesti standardile. Väärteomenetleja ei ole tuvastanud mingit kütuse ümbertöötlemist, selleks puudus igasugune vajadus, kuna OÜ Analiit AA tuvastas, et see sama kütus vastas siiski kvaliteedinõuetele. Väärteoasja otsuses on iseenesest tehtud teineteist välistavad järeldused, sest ühest küljest on tuvastatud, et maa-aluses mahutis olnud kütus oli vastav, kuid selle sama mahutiga ühendatud kütusepüstolist (maa peal) võetud proovid ei vastanud. Samas ei saanud kütus tulla konkreetsesse kütusepüstolisse mitte kusagilt mujalt, kui mahutist, milles olnud kütus tunnistati kvaliteetseks. Kohus ei ole arvestanud ka kostja väitega, mille kohaselt peale politsei pretensiooni ei pöördunud mitte ükski teine liikleja või tanklast kütust ostnud isik tankla poole sarnaste nõuetega või pretensioonidega. Tartu Maakohtu 06.10.2014.a. otsusega kohtuasjas nr 4-14-5028 tühistati Maksu- ja Tolliameti 03.06.
4. a otsus väärteoasjas nr 930012502051 ning lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav, et kostja müüs oma tanklas ebakvaliteetset kütust. Tankla mahutite kaudu müüdud kütus oli kvaliteetne ja see on tuvastatud MTA enda väärteootsuses ja OÜ Analiit AA vastavussertifikaadi kaudu. 5
5. Kohus ei ole pööranud tähelepanu kostja vastuväitele, mille kohaselt avaldas kostja soovi politseimasin ise remontida, kui oleks selgunud, et defekti on põhjustanud kostja tanklast müüdud kütus. Hageja ei võimaldanud kostjal kahju tekitamisele eelnenud olukorda taastada (kui ilmnenuks ebakvaliteetse kütuse müümine), mistõttu on hageja üldse kaotanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, on otsust põhjendanud ja hinnanud õigesti tõendeid. Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud väiteid, mida ta esitas maakohtu menetluses. Maakohus on kolleegiumi hinnangul vastanud otsuses kostja vastuväidetele ning on piisavalt põhjendanud, miks kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et kostja müüdud kütus ei olnud nõuetekohane. Seda tõendavad OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 05.10.2012 ja 09.10.2012 analüüsiaktid (I kd lk 15-16). Maakohus on samuti õigesti leidnud, et tõendatud on hilisem kütuse ümbertöötlemine ja nõuetele vastavusse viimine. 19.10.2012 on Maksu- ja Tolliamet andnud kostjale heakskiidu tanklas oleva kütuse viimiseks Maardu Terminal AS-i aktsiisilattu, kus toimub selle ümbertöötlemine (I kd lk 32). 07.11.2012 on Maardu Terminali AS teatanud, et kütus on viidud vastavusse ja väljastatud vastavussertifikaat VSD 15876 (I kd lk 28). 31.10.2012 on OÜ Analiit-AA väljastanud vedelkütuse vastavussertifikaadi VSD 15876 (I kd lk 30). Seega on OÜ Analiit-AA vastavussertifikaat väljastatud pärast kütuse ümbertöötlemist ning sertifikaat ei tõenda, et 03.10.2012 tangitud kütus oli nõuetekohane. Kostja viited väärteomenetluses tehtud otsustele ei ole asjakohased, kuna otsuseid ei ole tsiviilasja materjalide juures. Samuti ei saa asjaolust, et kostjale kütuse kvaliteedi kohta teiste isikute poolt kaebusi ei esitatud, teha järeldust, et kütus oli kvaliteetne.
9. Põhjendamatud on kostja väited, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kahju hüvitamist, kuna ta ei võimaldanud kostjal sõidukit remontida. Lepingu p 8.5 sätestab, et lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. Kostja on 12.10.2012 e-kirjas teatanud hagejale, et juhul, kui politseimasina kahjustused lähtusid kostja müüdud kütusest, siis soovib kostja ise korraldada sõiduki remondi. Ühtlasi palus kostja toimetada sõiduk Karla Auto O.K-sse Rae valda. Peale seda, kui selgub kostja võimalik vastutus, siis saab Karla Auto O.K sõidukit remontima hakata (I kd lk 22-23). Sellest kirjast selgub, et kostja oli nõus sõidukit remontima juhul, kui on tõendatud kostja vastutus. Kuna aga kostja ei ole senini nõustunud enda vastutusega, siis võib järeldada, et politseisõiduk oleks siiani remontimata. Kolleegium leiab, et kuna kostja ei olnud koheselt nõus sõidukit remontima, siis oli hagejal õigus remontida sõiduk ise ja nõuda kostjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 6
10. Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja on teatanud, et temal ei ole menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Jänes (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 7