← Eesti

3-15-2954/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2954 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada tal helistada oma advokaadile Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.06.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. XXX esitas 16.09.2015 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/7081-1, kus soovis helistada oma advokaadile Natalia Suvorovale 17.09.2015 kell 21.00 seoses menetlusega (tl 12). Tartu Vangla jättis 13.10.2015 otsusega nr 6-24/7081-2 kaebaja taotluse rahuldamata (tl 9).
  3. 19.10.2015 registreeriti Tartu Vanglas XXX vaie nr-iga 1-11/756-1 Tartu Vangla 13.10.2015 otsusele nr 6-24/7081-2 (tl 25-26). Tartu Vangla 18.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/756-2 jättis kaebaja vaide rahuldamata (tl 2).
  4. XXX esitas 24.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas advokaadile helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks lubada erakorralisi kõnesid. Kaebuses oli esitatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus (tl 1).
  5. Tartu Halduskohus 03.12.2015 kohtumäärusega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, et kaebajal on võimalik nõuda Tartu Vangla kohustamist võimaldada tal helistada oma advokaadile, kui kaebaja leiab, et selles osas on tema õigusi rikutud. Kui kaebaja tahab esitada tuvastamiskaebuse, tuleb tal selgitada, millisel preventiivsel eesmärgil ta seda teha soovib (tl 30).
  6. Kaebaja esitas 06.12.2015 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja soovib, et Tartu Halduskohus kohustaks Tartu Vanglat lubama tal helistada oma advokaadile. Kaebaja loobus õigusvastasuse tuvastamise nõudest (tl 33).
  7. Tartu Halduskohus 08.12.2015 kohtumäärusega vabastas XXX kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ning tegi vajalikud eelmenetluse toimingud (tl 34).
  8. Vastustaja esitas Tartu Halduskohtule 07.01.2016 vastuse kaebusele (tl 38-39).
  9. Tartu Halduskohus 18.03.2016 kohtumäärusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses, määrati menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 30.03.2016, täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas omapoolse seisukoha esitamise tähtajaks määrati 12.04.2016 ning teatati kohtuotsuse teatavakstegemise aeg (tl 46). Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
  10. Kaebaja põhjendab, et esitas Tartu vanglale helistamise avalduse, mille põhjuseks märkis seoses menetlusega. Tartu Vangla keelas kaebajal helistada oma advokaadile, kuigi kaebaja esindaja Natalia Suvorova selgitas, et ta on reisil ning et neil oleks vaja rääkida kell 21.
  11. Vangla moonutas advokaadi sõnu. Samuti vangla on oma vastuses välja toonud erinevaid asjasse mittepuutuvaid seisukohti. Õiguskantsler on seisukohal, et on piisav, kui taotluse põhjenduseks panna seoses menetlusega. Tõele ei vasta vangla väide, et kinnipeetavad saavad telefoni kasutada kell 08.3020.
  12. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  13. Vastustaja palub jätta XXX kaebus rahuldamata. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte kohaselt on kaebaja saanud pärast 17.09.2015 helistada advokaadile Natalia Suvorovale korduvalt, mistõttu oleks vastustaja kohustamine võimaldada kaebajal teha 17.09.2015 ärajäänud telefonikõne ainetu. Samuti oleks ainetu kaebaja nõue kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal helistada oma advokaadile tulevikus. Perioodil 17.09.2015 kuni vastuse esitamise hetkeni on kaebaja viibinud Tartu Vangla IV üksuse eluosakondades 9 ja
  14. Tegemist on avatud osakondadega, mis tähendab, et kaebajal on päevakavas ettenähtud ajal võimalik osakonna piires vabalt liikuda. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (edaspidi Tartu Vangla kodukord) lisa 1.8 kohaselt on E-hoone
  15. ja
  16. osakonnas paiknevatel kinnipeetavatel võimalik helistada kell 08.30-09.00, 14.30-17.00 ning 19.00-20.
  17. See tähendab, et kaebajal on nimetatud kellaaegadel võimalik suhelda oma advokaadiga, kasutades selleks osakonna koridoris asuvat telefoni. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal Tartu Vangla kodukorra p 13.
  18. kohaselt esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kaebajal on olnud võimalik erakorraliselt helistada advokaat Natalia Suvorovale ka ajal, mil eluosakond oli päevakavajärgselt suletud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  19. XXX esitas kohtule kaebuse, kuna Tartu Vangla jättis rahuldamata tema taotluse võimaldada tal helistada oma advokaadile Natalia Suvorovale 17.09.2015 kell 21.00 seoses menetlusega. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat lubama tal helistada oma advokaadile Natalia Suvorovale, kuna 17.09.2015 tal ei võimaldatud seda teha.
  20. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 kohaselt võib kinnipeetava sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
  21. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 13.
  22. kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutustele, kohalikule omavalitsusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval.
  23. Kaebaja paiknes Tartu Vangla IV üksuse eluosakondades 9 ja 10, mis on avatud osakonnad. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.8 kohaselt toimuvad helistamised eelnimetatud osakondades kell 08.30-09.00, 14.30-17.00 ja 19.00-20.
  24. Nendel kellaaegadel oli kaebajal võimalik helistada oma advokaadile ning teistele isikutele.
  25. Haldusasja materjalidest nähtub, et pärast XXX poolt vanglale 16.09.2015 taotluse esitamist Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Marika Lillepõld vestles telefoni teel kaebaja advokaadiga, kes märkis, et kuna ta on reisil, siis oleks vaja kaebajaga helistada 17.09.2015 kell 21.
  26. Advokaat aga lisas, et kui ei saa, siis ei ole midagi teha ning et tema vanglat ei kohusta (tl 9 ja 12). Vangla ei jätnud kaebaja taotlust rahuldamata üksnes seetõttu, et avalduse põhjenduseks oli märgitud „seoses menetlusega“, vaid kuna advokaadi selgitustest tulenevalt puudus vangla hinnangul telefonikõne tegemiseks väljaspool päevakavas sätestatud aega vajadus.
  27. Riigikohtu halduskolleegium märgib 31.10.2007 kohtuotsuse nr 3-3-1-54-07 p-s 9, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Kolleegium leiab, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2007 kohtuotsuse nr 3-3-1-46-07 p 11 kohaselt puudub kinnipeetaval isikul kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi. Helistamise taotluse motiveerimise kohustust VangS ega VSkE ette ei näe. Samuti ei ole seadusandja seadnud kaitsjale helistamise õigust sõltuvusse helistamise eesmärgist. Kohus nõustub eeltooduga, kuid käesoleval juhul on kaebajale tema õigus helistada oma advokaadile Natalia Suvorovale juba tagatud.
  28. Väljavõttest XXX telefonikõnedest advokaadile Natalia Suvorova (tl 40) nähtub, et kaebaja on saanud Natalia Suvorovale helistada mitmel korral pärast 17.09.2015, mil talle helistamist ei võimaldatud. 21.09.2015 helistas ta advokaadile kell 18.45, 18.46 ja 18.
  29. Samuti sai ta telefoni teel advokaadiga suhelda 06.10.2015 kell 18.08, 15.10.2015 kell 08.42, 16.10.2015 kell 18.04, 28.10.2015 kell 14.38 ja 10.11.2015 kell 10.
  30. Eeltoodu kinnitab vangla väidet, et kaebajal võimaldati helistada advokaadile Natalia Suvorovale pärast 17.09.2015 ning seda ka ajal, mil eluosakond oli päevakavajärgselt suletud.
  31. Seega, kuigi vangla piiras kaebaja õigust helistada advokaadile 17.09.2015 kell 21.00, ei ole ta moonutanud kaebaja helistamise õigust selliselt, et kaebajale muutuks võimatuks advokaadiga suhtlemine. Kaebajal on võimaldatud telefoni teel suhelda oma advokaadiga pärast 17.09.2015 ning seega on vangla kaebajale juba taganud õiguse oma advokaadile helistada. Seetõttu ei saa kohus täiendavalt Tartu vanglat kohustada telefonikõnet lubama.
  32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
  33. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Kaebaja on 08.12.2015 kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poole endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.