3-15-3198/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-3198 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Päästeameti 20.11.2015 ettekirjutuse nr 7.26.2/2583 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja – Päästeamet; Kaasatud haldusorgan – Lasva vald Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.06.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.2/4648-2 (tl 49) kohaselt viis Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor Merli Tobreluts haldusmenetluse nr 7.25.2/4648 raames 23.09.2015 kell 10.00-11.45 läbi paikvaatluse Võhandu Puhkekeskuses aadressil Kääpa küla, Lasva vald, Võru maakond Võhandu kinnistu ja hoonete omaniku XXX osavõtul. Juures viibis Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor Madis Pintson. 12.10.2015 esitas Päästeamet kirjaga nr 7.2-2.2/18621 (tl 50) päringu, milles palus esitada XXX Päästeametile täiendavaid andmeid ja millele XXX vastas (kuupäev puudub, tl 51). 09.11.2015 edastas Päästeamet kirjaga nr 7.2-2.2/20335 (tl 52-55) Võhandu Puhkekeskuse epostile kirsi@estpak.ee teatise kavandatava haldusakti andmisest ning 23.09.2015 teostatud tuleohutusülevaatusel XXX kuuluvas Võhandu Puhkekeskuse hoones ja territooriumil tuvastatud õigusrikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutused. Vastuseks (kuupäev puudub, tl 56) nimetatud kirjale juhib XXX Päästeameti tähelepanu veelkord asjaolule, et ehitisregistris arvel oleva hoone peamine kasutusotstarve on üksikelamu, seega vastavalt ehitise kasutusviisile on kogu hoone I kasutusviisiga.
5. 20.11.2015 tegi Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor M. Tobreluts XXX ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2583 (tl 22-29) selle kohta, et 23.09.2015 toimunud tuleohutusülevaatusel Võhandu Puhkekeskuse hoonetes, aadressil Kääpa, Lasva vald, Võru maakond tuvastati õigusrikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.25.2/4648-
7. 23.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Päästeameti 20.11.2015 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2583 tühistamiseks (tl 2-3). Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus Päästeameti 20.11.2015 ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2583 täitmise kohustuse peatamiseks. 28.12.2015 tegi Tartu Halduskohus määruse, millega jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. 04.01.2016 saabus kohtusse XXX esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise avaldus (tl 34).
8. 05.01.2016 kohtumäärusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 27.01.2016 saabus kohtusse Päästeameti vastus kaebusele (tl 40-44) ja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks (tl 64). 03.02.2016 määrusega kaasas kohus haldusasja nr 3-15-3198 menetlusse arvamuse andmiseks Lasva valla. 02.03.2016 saabus kohtusse Lasva valla vastuskiri (tl 75).
9. 18.03.2016 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 29.03.2016 esitas vastustaja oma täiendava seisukoha (tl 80). KAEBAJA VÄITED
10. Kaebaja palub kohtul õigusvastane ettekirjutus tühistada, väites, et tema kasutuses olev elamu on vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga üksikelamu. Tuleohutusnõuded on kogu elamu ulatuses täidetud. Kõikidesse ruumidesse on paigaldatud autonoomsed tulekahju signalisatsiooniandurid ja kütteseadmed on vastavalt seadusele puhastatud. Kaebaja leiab, et olenemata korduvatele selgitustele on inspektor meelevaldselt võtnud seisukoha, et antud elamu kuulub Võhandu Puhkekeskusele, kuid Võhandu Puhkekeskust ei ole olemas ei füüsilise ega juriidilise isikuna. Kaebaja arvates on Päästeameti ettekirjutus alusetu, ebaseaduslik ja kaebaja põhiõigusi riivav. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus on suunatud teadlikult eksitava sisuga. Käesolevas asjas ei oma tähtsust kaebaja poolt esitatud väide, et Võhandu Puhkekeskus ei ole füüsiline ega juriidiline isik, kuivõrd on tuvastatav majutusteenuse pakkumine. Majutusteenust osutav ettevõtja peab vastama kogu külastajate majutamise perioodil majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, vaatamata asjaolule, et alates 01.07.2014 puudub majandustegevuse registreerimise kohustus. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei vasta vaidlusaluse ehitise tegelik kasutusviis määratud kasutusviisile. Tuleohutusülevaatusel tegi vastustaja kindlaks, et hoone esimest korrust kasutatakse inimeste kogunemisruumideks ning hoone teist korrust majutusruumideks. Seega pakutakse majutusteenust, mis ei vasta I kasutusviisiga ehitise kasutusviisile. Võhandu Puhkekeskuse interneti kodulehe reklaamist nähtub, et peamajas (milline on vaidlusalune üksikelamu) on 32 majutuskohta. Seega on tõendatud, et tegelikkuses toimub üksikelamus inimeste majutamist enamale kui 10 inimesele ning osutatakse inimeste kogunemisega seotud teenust. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt ehitusseadustiku § 11 lg-le 1 peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama seadustiku § 19 lg 1 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 54) § 2 lg 2 kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et elamu kõik tuleohutusnõuded on täidetud. Kuna hoone esimesel korrusel asuv seminariruum pindalaga 80 m2 vastab elamu IV kasutusviisile, siis peab vastavalt määruse nr 54 lisa 1 „Ehitise tuleohutusest tulenev ehitiste liigitus“ § 33 p-le 4 olema 50-300 m2 pindalaga IV kasutusviisiga ruumis autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Antud juhul ei ole hoone kasutusviisile vastavad ohutusnõuded tagatud, mis seab ohtu inimeste elu ja tervise. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega selles osas, et hoone kütteseadmed on vastavalt seadusele puhastatud, kuivõrd tuleohutusülevaatusel ei esitatud kehtivat korstnapühkimise akti. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Asja materjalidest nähtuvalt viis vastustaja 23.09.2015 läbi tuleohutusnõuete paikvaatluse Võru maakonnas Lasva vallas Kääpa külas Võhandu kinnistul asuvas Võhandu Puhkekeskuse hoonetes. Tuleohutusülevaatusel tuvastati, et kinnistul on 2 hoonet, 10 kämpingut ja 3 varjualust, kuid ehitusregistri andmetel on kinnistul ainult 3 ehitusjärgus olevat varjualust, millele on Lasva vald väljastanud 28.02.2011 kirjaliku nõusoleku (tl 47).
13. Vaidlust ei ole selles, et 20.11.2015 tegi Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor M. Tobreluts, võttes aluseks korrakaitse seaduse § 28 lg 1 ning hinnates haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid ja selgitades välja asjaolusid, XXX ettekirjutuse nr 7.2-6.2/2583 (tl 22-29), milles tegi tähtaegseks täitmiseks järgmised ettekirjutused: 1) paigaldada Võhandu Puhkekeskuse I korrusele seminariruumi autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, et oleks tagatud tulekahju varajane avastamine ja võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ehitisest õigeaegselt evakueeruda. Täitmise tähtaeg 01.05.2016; 2) teostada kütteseadmete puhastamine põlevkivijääkidest ja neisse sattunud võõrkehadest. Täitmise tähtaeg 01.02.2016; 3) paigaldada kogu Võhandu Puhkekeskuse hoone evakuatsiooniteedele täiendavaid evakuatsioonivalgusteid ja tuleohutusmärke, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste kiire ja ohutu evakueerimine. Täitmise tähtaeg 01.02.2016; 4) tagada evakuatsioonisüsteemi igakuine ja iga-aastane kontroll ning korraliste ülevaatuste ja testide tulemuste, rikete ja muudatuste regulaarne sisse kandmine hoolduspäevikusse. Täitmise tähtaeg 01.02.2016; 5) keelata Võhandu Puhkekeskuse II korrusel rohkem kui 10 inimese majutamine. Täitmise tähtaeg algab alates ettekirjutuse kätte saamisest; 6) tagada evakuatsiooniteedel asuvate evakuatsioonipääsu-uste avatavus võtmeta seest poolt. Täitmise tähtaeg 01.02.2016; 7) varustada puhkekeskuse majutusruumid tuleohutusmeelespeade ja evakueerimise skemaatiliste plaanidega. Täitmise tähtaeg 01.02.
14. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja konkreetselt ühtegi ettekirjutuse punkti sisuliselt vaidlustanud.
15. Vaidlus on antud asjas selle üle, kas vaidlustatud ettekirjutus on tehtud õigele isikule ja kas Võhandu Puhkekeskus on üldse olemas, sest kaebaja väidete kohaselt ei ole Võhandu Puhkekeskust olemas ei füüsilise ega juriidilise isikuna.
16. Kaebaja väidab, et Võhandu kinnistul asub üksikelamu, mille ehitamiseks väljastas Lasva vald 06.02.2008 korralduse nr 19 alusel (tl 7) ehitusloa (tl 4-6). Samuti väidab kaebaja, et elamu on kantud ehitisregistrisse (tl 8) ja ehitusprojekti nr 113-0707 „Ehitusprojekt eelprojekti staadiumis“ (tl 9-19) tuleohutusosa on 01.02.2008 heaks kiidetud Lõuna-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilises büroos. Kaebaja arvates on tema kasutuses olev elamu vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga üksikelamu.
17. Kohtu arvates on tõendatud ainult asjaolu, et 21.02.2008 on Lasva Vallavalitsus väljastanud oma 06.02.2008 korralduse nr 19 alusel kaebajale ehitusloa nr 1225 üksikelamu püstitamiseks Võhandu maaüksusele (katastritunnus 38901:002:0183) Kääpa külas, Lasva vallas Võru maakonnas, mida kinnitas ka Lasva vallavanem oma vastuskirjas (tl 75). Kohtule esitas kaebaja eelprojekti staadiumis ehitusprojekti (tl 9-19), mille on heaks kiitnud ainult Lõuna-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo ametnik, kuid teised kooskõlastused puuduvad ja ehitusprojekti kui sellist kohtule esitatud ei ole. Kuna hoonel puuduvad nii ehitusprojekt kui hoone kasutusluba, mille tõttu ehitise tegelik kasutusviis ei ole määratud, siis puuduvad ka ehitisregistris hoone kohta andmed, seega on kõik ülejäänud kaebaja väited seoses hoone ehitusprojektiga ja kasutusloga paljasõnalised ja teadlikult valed.
18. Kohus märgib, et kuni käesoleva ajani pakub Võhandu Kämping OÜ laialdaselt Internetis mitmetel lehekülgedel (Võhandu puhkekeskuse kodulehel, puhkaeestis.ee, tl 57-60 pöördel) majutusteenust puhketalu territooriumil asuvas talumajas kuni 49 kohta aastaringselt. Puhketalu territooriumil asuvas talumajas on esimesel korrusel kaminasaal, soome saun koos suure eesruumiga, eraldi 4 dušši nii meestele kui naistele, eraldi 3 tualetti nii meestele kui naistele, teisel korrusel magamiskohad. Kanuumatkasid ja bussiteenust pakub Võhandu Puhkekeskus koostöös Kirsi Turismitalu OÜ-ga. Kontaktiks on nii Võhandu Puhkekeskuse, Võhandu Kämping OÜ (juhatuse liige XXX) kui ka Kirsi Turismitalu OÜ (juhatuse liige XXX) kaebaja enda e-posti aadress: kirsi@estpak.ee. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Võhandu Kämping OÜ ja registreerimata majutusettevõttena tegutsev Võhandu Puhkekeskus kuuluvad mõlemad kaebajale ning ettekirjutuse adressaadiks on õige isik.
19. 23.09.2015 toimunud tuleohutusülevaatusel tuvastas vastustaja ja mida kinnitab ka Internetis olev reklaam, et vaidlusaluse hoone esimest korrust kasutatakse inimeste kogunemisruumideks ning hoone teist korrust inimeste majutusruumideks. Seega on tõendatud, et pakutakse majutusteenust enamale kui 10 inimesele, mis ei vasta I kasutusviisiga ehitise kasutusviisile ja osutatakse inimeste kogunemisega seotud teenust. Ehitusseadustiku § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama seadustiku § 19 lg 1 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Määruse nr 54 § 2 lg 2 kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele.
20. Hoone esimesel korrusel asuv seminariruum pindalaga 80 m2 vastab määruse nr 54 lisa 1 „Ehitise tuleohutusest tulenev ehitiste liigitus“ järgi IV kasutusviisile s.o suurte rahvahulkade kogunemishooned. Sama määruse § 33 p 4 kohaselt peab autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem olema 50-300 m2 pindlaga IV kasutusviisiga ruumis. Antud juhul ei ole hoone kasutusviisile vastavad ohutusnõuded tagatud, mis seab ohtu inimeste elu ja tervise.
21. Mis puutub kaebaja väitesse, et hoone kütteseadmed on vastavalt seadusele puhastatud, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et viimati on küttesüsteem puhastatud selleks pädeva isiku poolt 25.04.2013 (tl 20), seega kehtiv korstnapühkimise akt puudub. Kütteseadme puhastamise teostamise nõuded tulenevad tuleohutuse seadusest (edaspidi TuOS) ja siseministri 30.08.2010 määrusest nr 41 „Kütteseadme puhastamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 41). TuOS § 11 lg 1 järgi peab kasutusel oleva ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
22. Määruse nr 41 § 5 lg 1 sätestab, et korstnapühkimisel korstnapühkija: puhastab küttesüsteemi põlemisjääkidest; vajadusel teeb avasid küttesüsteemi välispinda ummistuse likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel; puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet; kontrollib ning puhastab korstna ventilatsioonilõõre ja nendega ühendatud ventilatsioonikanaleid. Ette on nähtud, et kütteseadmete puhastamist põlevjääkidest ja neisse sattunud võõrkehadest tohib teenustööna teha korstnapühkija kvalifikatsiooni omav isik ning ehitise valdaja peab korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ning säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.
23. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Päästeameti ettekirjutus vastab haldusmenetluse seaduse § 54 nõuetele, on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
24. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik