1-06-2292/284

1-06-2292 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.

1. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-2292 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru Tõlk Meeli Antonov Prokurör Kirjaliku arvamusega abiprokurör Riita Serikova Kriminaalasi Andrei Grišin tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Andrei Grišin Elukoht: XXXX ; isikukood: 37807230239; kodakondsus XXXX Kinnipeetav RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Andrei Grišin (isikukood 37807230239) Harju Maakohtu 05.05.
2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Andrei Grišin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.05.
3. a otsusega KarS § 114 p 2 – 22 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.
4. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 05.05.
5. a otsus Andrei Grišini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 2 – 22 lg 2 järgi ja tunnistati Andrei Grišin süüdi KarS § 114 p 2,3,5 – 22 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 13 aastat vangistust. 1 Riigikohtu 15.06.
6. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.
7. a otsus Andrei Grišini süüditunnistamises KarS § 114 p 2,3,5 – 22 lg 2 järgi ning tunnistati Andrei Grišin süüdi KarS § 114 p 2,3 – 22 lg 2 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata. Harju Maakohtu 07.10.
8. a määrusega jättis kohus Andrei Grišini tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrus jõustus Riigikohtu 27.02.
9. a määrusega. Karistuse kandmise algus oli 28.12.
10. a ja lõpp on 27.12.
11. a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 27.02.
12. a. Andrei Grišinit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 11.10.
13. a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 720 krooni; 2) 29.09.
14. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 1-aastase katseajaga. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud Andrei Grišin käesolevat karistust mõrvale kihutamise eest. Varem on Andrei Grišin OÜ-s A. töötades omandanud pulbrivärvija kutse, Tallinna Vanglas on ta omandanud elektriku eriala. Vanglast vabanemisel saavad vanemad teda kuni iseseisva töötasu saamiseni toetada. Väidetavalt on vanemate materiaalne kindlustatus hea. Andrei Grišinil on tasumata nõudeid 11.02.
15. a seisuga 828,08 eurot ja vabanemisfondis on X eurot. Andrei Grišin elustiili iseloomustab riskivalmidus ja tagajärgedega mittearvestamine. Käesoleval ajal on ta väidetavalt hakanud mõtlema oma tegude tagajärgedele ehk siis kaalub enne korduvalt, kui midagi ette võtab. Ta on võimeline oma tegusid analüüsima ja mõistab küll probleemide olemust, kuid lahendusi ei pruugi tahta või osata leida. Põhjus-tagajärg seoses mõistmine on ebaadekvaatne reaalsusele. Andrei Grišinil on olemas kindlad eesmärgid (tütre kasvatamine, kindel töökoht), kuid ta ei mõista, mida nende saavutamiseks tegema peab. Andrei Grišin nõustub kriminaalhooldusega ja saab aru, et see on talle vajalik, kasulik. Samas näeb kriminaalhoolduses vaid lahendust praktilistele probleemidele. Tal on soov muutuda, kuid peab vajalikke muutusi liiga raskeks. Vangla ei toeta Andrei Grišini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib Andrei Grišin pühenduda lapse kasvatamisele ja pereelule. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Andrei Grišini tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. 05.05.2008 mõistis Harju Maakohus Andrei Grišini süüdi. Kuriteo kvalifikatsioon ja karistus kõigi kohtuinstantside läbimise järgselt oli: KarS § 114 lg 2 p 2 ja 3 - § 22 lg 2; 13 aastat vangistust. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Andrei Grišinit on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Varasemad karistused on varavastaste kuritegude eest, viimane kord raske isikuvastase kuriteo toimepanemisele kihutamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Positiivsena jääb iseloomustusest silma, et kinnipeetav on omandanud keskhariduse, elektriku eriala, riigikeele B tasandil, töötab tööhõives ning on läbinud sotsiaalprogramme. Prokuröri jaoks on hoiatavateks märkideks aga see, et kinnipeetav on
16. a kolm korda ja
17. a ühe korra distsiplinaarkaristuse saanud suitsetamise ja tubakatoodete valdamise korra rikkumise eest vanglas. Nii pikaajalise karistuse kandmisel on loogiline eeldada, et sisekorra 2 nõuded saavad selgeks ja tekib arusaamine nende järgimise vajalikkusest. Kui kinnipeetav ei suuda kontrollitud keskkonnas reegleid täita, siis veel vähem suudab ta seda teha vabaduses. Samuti on ohumärgiks, et isiku empaatiavõime on hinnatud minimaalseks ja sedagi ainult lähedaste ja talle oluliste inimeste suhtes. Teiste isikutega arvestab vähesel määral ja on omakasupüüdlik. Samuti on märgatud vähest tolerantsust ja kalduvust oma vajadusi läbi suruda. Isik võib enesekehtestamiseks kasutada vägivalda, oma kuritegeliku käitumise olemuse mõistmine piiritletud. Kinnipeetav on orienteeritud pigem kindla kogukonna ja tutvusringkonna väärtustele kui terve ühiskonna väärtuste järgimisele. Isiklike vajaduste rahuldamiseks võib käitumisnorme rikkuda, õigustab toimepandud kuritegusid ning püüab vastutust viia endast väljapoole. Väärtushinnangutes domineerib ükskõiksus. Iseloomustusest selgub ka see, et kuigi isikul on kindlad eesmärgid (tütre kasvatamine, kindel töökoht), ei mõista ta täpselt, mida nende saavutamiseks peab tegema. Vangla on prognoosinud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise kahe aasta jooksul 20 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise kahe aasta jooksul 24 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tallinna Vangla ei toeta Andrei Grišini vabanemist tingimisi ennetähtaega. Eeltoodut arvesse võttes ning hinnates vastavalt KrMS § 76 lg 4 nõuetele kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, potentsiaalset riski ühiskonnale, tema isiksusomadusi ning sotsiaalset tausta, prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Andrei Grišin avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Andrei Grišini vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Varem kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud Andrei Grišin kannab käesolevat vangistust mõrvale kihutamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud tuttavate mõju ning tema enda mõtlematu ja vastutustundetu käitumine. Toimepandud kuriteos tunnistab ta ennast süüdi vaid osaliselt ning ei mõista täielikult oma kuritegeliku käitumise olemust. Tema põhjus-tagajärg seoses mõistmine ei ole adekvaatne reaalsusega. Positiivne on, et Andrei Grišin on vanglas omandanud keskhariduse, osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“, Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Viimases programmis omandatud teadmiste kinnistamiseks on temaga läbi viidud vestlus. Peale selle on ta vangistuse ajal osalenud tööhõives ning käesoleval ajal töötab ta majandustöödel XXXX. Ta on vangistuses omandanud ka XXXX. Andrei Grišinil on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanematele kuuluvas 3-toalises korteris. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja korteris elavad ema ja isa on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Enne vangistust tegi Andrei Grišin kokkuleppe alusel juhutöid ning oli töötuna registreeritud, saades töötustoetust. Tema sissetulek oli korrapäratu. Andrei Grišin ise on väitnud, et ta ei ole pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuid varasemad kuriteod näitavad pigem vastupidist, näidates majandusliku toimetuleku puudulikkust. Hoolimata sellest, et toimikus on olemas andmed justkui oleks Andrei Grišinil vangistuses vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, on see kaheldav. Seda seetõttu, et sõidukite rentimisega tegelevast ettevõttest ei ole väljastatud garantiikirja. Lisaks on kriminaalhooldusametnik märkinud, et ettevõtte juhatuse liige, kui tegemist ei ole nimekaimuga, võib olla kriminaalkorras karistatud hetkel kriminaalhooldusel olev isik. 3 Andrei Grišinil on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, mille moodustavad ema, isa ja abikaasa. Vangistuses XXXX. Andrei Grišini tutvusringkonda kuuluvad erineva taustaga isikud, on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Samuti on kriminaalkorras karistatud tema abikaasa. VANGIS ja KIR andmetest nähtuvalt on Andrei Grišin jätkanud kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist ka vangistuse ajal. Alkoholi tarvitamisega ei ole Andrei Grišinil enda sõnul kunagi probleeme olnud, samas on teda varem karistatud alkoholijoobes toime pandud varavastase kuriteo eest. Narkootikume proovis ta väidetavalt kaua aega tagasi ja hindab ennast proovijaks. Vastupidised andmed puuduvad. Hoolimata positiivsetele momentidele ei saa jätta tähelepanuta, et Andrei Grišinil on käesoleval ajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimane määrati 02.02.
18. a tubakatoodete keelatud ajal ja kohas valdamise eest. See näitab, et ka range järelevalve tingimustes on Andrei Grišinil probleeme enesedistsipliiniga. Andrei Grišin võib olla teiste poolt nii mõjutatav kui ka suunatav, olles samas ka ise manipuleeriva käitumisega. Käesolevas asjas tunnistati ta süüdi mõrvale kihutamise eest. Konfliktsituatsioonides on ta valdavalt kasutanud domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda. Stressisituatsioonides võib ta kasutada verbaalset vägivalda. Tal on minimaalne empaatiavõime ja seda ainult talle oluliste inimeste suhtes. Ta arvestab teiste isikutega vaid vähesel määral ja on omakasupüüdlik. Andrei Grišin ei ole orienteeritud terves ühiskonnas kehtivate väärtuste järgimisele, vaid pigem kindla kogukonna ja tutvusringkonna omadele: ta on mõjutatud kriminaalse subkultuuri väärtustest. Oma isiklike vajaduste rahuldamiseks võib ta käitumisnorme rikkuda, õigustades sealjuures toimepandud kuritegusid ja püüdes enda vastutust pisendada. Tema väärtushinnangutes on domineerivaks ükskõiksus. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla on hinnanud Andrei Grišini kõrgohtlikuks. Oht seisneb kuriteo organiseerimises ja osalemises. Ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem, kui teda mõjutavad kriminaalse mõtteviisiga tuttavad ja kui Andrei Grišin ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%, s.t küllatki kõrge, mistõttu vangla ei toeta Andrei Grišini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrei Grišini vanglast ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka kuriteo raskust ja iseloomu: ta kihutas alaealist mõrva toimepanemisele, mille tagajärjel kaotas elu koolitüdruk. Eeltoodu alusel, arvestades ka kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu isikut, leiab kohus, et vaatamata mõningatele positiivsetele momentidele on Andrei Grišini tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4