← Eesti

2-15-13027/37

Obsah (4)§ 478§ 563§ 477§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13027 Tsiviilasi XXXavaldus lepitusmenetluse a

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

  1. XXX(edaspidi avaldaja või laste isa) esitas 02.09.2015.a Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel suhtlemiskorra määruse muutmiseks (tlk 1-11).
  2. Avalduse kohaselt on avaldajal ja XXX (edaspidi ka puudutatud isik III või laste ema) kaks ühist last: 20.05.2006.a sündinud XXX ja 10.11.2008.a sündinud XXX (edaspidi ka koos lapsed). Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 28.01.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61663 poolte vahel kinnitatud kompromiss järgmise sisuga: Laste emal on õigus lastega kohtuda: 1.1 iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, lapsed viibivad emaga reede õhtul kl 18:kuni pühapäeval 18:00, välja arvatud juhul kui nimetatud nädalavahetused langevad kokku laste isa sünnipäevaga, isadepäevaga või muude oluliste perekondlike sündmustega. XXX on õigus keelduda kohtumast emaga tema elukohas XXX Tallinnas. Sel juhul lepib ema lastega kohtumiseks kokku XXX. 1.2 Kuna koolilaps jõuab nendel nädalavahetustel koju pühapäeval kell 18:00, mis on kodus õppimise alustamiseks hiline aeg, siis peab laste ema tagama, et lapsel oleks järgmiseks koolipäevaks kõik õpitud. 1.3 tööpäevadel igal kolmapäeval nädalas. Vanemad lepivad kohtumise kokku eelnevalt vähemalt 2 päeva varem sõnumi või e-kirja teel. Eraldi kokkulepped vaid lastega ilma isa teavitamata ei ole 2

(12)lubatud. Sel juhul võtab laste ema noorema lapse lasteaiast, vanema lapse kas kodust või koolist ning toob õhtul lapsed koju hiljemalt kell 21:
  1. Koolipäevadel peab arvestama sellega, et kohtuma minnes on lapsel järgmiseks päevaks kas koolitööd tehtud või õpib kohtumispäeval järgmiseks päevaks antud ülesanded koos emaga.
  2. Lapsevanemad on kohustatud kokkulepitud kellaaegadest täpselt kinni pidama. Võimalikest hilinemistest lastele järele tulemisel või koju toomisel tuleb teavitada esimesel võimalusel ehk koheselt kui selgub, et hilinetakse.
  3. Muutustest lastega kokkusaamisaegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt kolm
(3)päeva.
  1. Ettenägematute olukordade, sh, haigestumise korral ei ole etteteatamine 3 päeva varem kohustuslik, kuid teavitatakse võimalikult kiirest ning lähtutakse mõistlikkuse printsiibist.
  2. Laste koolivaheaegadel on laste emal õigus veeta lastega koos paaritutel aastatel kevadvaheaeg ja paarisaastatel sügisvaheaeg.
  3. Laste emal on õigus veeta jõulupühadel (23.12-26.12) üks päev lastega, leppides kohtumise täpse toimumisaja vähemalt kaks nädalat varem laste isaga kokku.
  4. Emadepäeval ja ema sünnipäeval on laste emal õigus olla lastega laste ema poolt valitud kohas. Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga.
  5. Laste sünnipäevadel on laste emal õigus lastega kohtuda ja õnne soovida.
  6. Suvevaheaja puhul arvestavad mõlemad lapsevanemad, et puhatakse erinevatel aegadel ja lastel on võimalus veeta aega nii isa kui ka ema vanematega. Igal suvekuul emal on õigus veeta 1 nädal koos lastega.
  7. Lastega kohtumiseks tuleb ema laste isa ja laste ühise elukoha juurde lastele järele ning viib lapsed ka nende elukohta tagasi vastavalt punktis 1.1 ja 1.2, 1.3 kirjeldatule.
  8. Sõltumata sellest, kas lapsed viibivad isa või ema juures, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga telefoni teel suhelda. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lastega arvestaks päevakava ja laste magamaminekuaegasid.
  9. Laste vanemad peavad ise leidma võimaluse lastega suhtlemiseks, st. tagama selleks vajaliku kõneaja. Kõnelimiidi täitumisel peab lapsevanem leidma lahenduse lastega suhtlemiseks. Kõnelimiidi täitumisel ei saa olla tagasihelistamine laste kohustus.
  10. Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult vara teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et puhkuste ajal saavad lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos nii ema kui ka isa vanematega, kes samuti tagavad laste eemalviibimisel suhtluse telefonitsi laste ema või isaga.
  11. Laste ema on kohustatud tagama, et kõik kohtumised tema ja XXX toimuvad XXX juuresolekuta, ehk laste ema on kohustatud tagama, et XXX ei kohtu lapse suhtes vägivalda kasutanud XXX.
  12. Esimeste ohumärkide ilmnemisel XXX poolt XXX suhtes on laste ema kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud ohu ärahoidmiseks, informeerima ohust laste isa ning korraldama kohtumised mõlema lapsega XXX juuresolekuta, ehk tagama, et kumbki laps XXX ei kohtu.
  13. Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähedasi.
  14. Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse laste parimaid huvisid.
  15. Avaldaja hinnangul on käesoleval juhul tegemist laste ema poolt kohtulahendi täitmise rikkumisega

§ 563lg 1 mõttes.

Avaldaja nimetas kohtulahendi täitmise raskendamise alustena järgmised faktid:

  1. a)laste ema ei ole kinni pidanud kohtumääruse punktist 14;
  2. b)laste ema ei ole kinni pidanud kohtumääruse punktist 15. Avalduse kohaselt on XXX (laste ema elukaaslane) viibinud laste ja laste ema kohtumiste juures vähemalt järgmiselt: • • 08.03.2015.a viibis XXX terve päeva koos lastega laste ema kodus. 25.03.2015.a viibis XXX õhtul kodus koos lastega. 3

(12)• • • • • 01.04.2015.a viibis XXX koos lastega 2 tundi kodus. 03.04.2015.a ütles XXX puudutatud isikule II, et „Kui veel jonnid, kas pean rihma tooma?“. Augusti alguses viibis XXX koos lastega kodus. 15.08.2015.a-16.08.2015.a, mil lapsed olid koos emaga, oli ema ja laste kohtumise juures ka XXX, kes ütles lastele, et „Võtan harja ja panen selle teie issile munni ja nii, et see tuleb suust välja“ ning „Kui ma veel issist kuulen, siis ma litsun ta oma kätega laiaks nagu moosi“. 19.08.2015.a pidi laste ema võtma puudutatud isiku II lasteaiast ja puudutatud isiku III laste isa juurest. Pärast avaldaja päringut selle kohta, kas avaldaja võtab lapse lasteaiast, laste ema ei vastanud, vaid saatis puudutatud isikule I sõnumi, et ta ei saa puudutatud isikule II lasteaeda järele minna, kuna näitab XXX. Avaldajale ei teatanud laste ema midagi selle kohta, et tal ei ole võimalik last lasteaiast ära tuua. Ühelgi korral, kui ema ja laste kohtumiste juures on viibinud XXX, ei ole avaldajat sellest eelnevalt informeeritud. Avaldaja on iga kord, kui XXX on lastega kokku puutunud, juhtinud laste ema tähelepanu kohtumääruses sätestatud tingimustele. Avaldaja peab laste taolist traumeerimist ning nende pidevat ähvardamist XXX poolt lubamatuks. Laste ema ei julge või ei taha oma laste huvide eest seista. Laste jaoks on traumeeriv, kui nende teist vanemat kolmanda isiku poolt taoliste räigete väljenditega ähvardatakse.
  1. Avaldaja palub läbi viia lepitusmenetluse ning kehtestada uus suhtluskord, mis arvestab paremini laste huvidega ning tagab nende emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse, mistõttu peavad laste kohtumised emaga toimuma avaldaja või lastele usaldusväärse isiku (vanaema XXX) juuresolekul. Avaldaja palub muuta Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumäärust järgmiselt:
  2. Ema kohtub lastega üle nädala kaks tundi korraga väljaspool ema või isa kodu isa või laste vanaema XXX(juhul, kui ta viibib Tallinnas) juuresolekul. Ema ja laste kohtumised toimuvad neutraalsel pinnal (nt avalik linnaruum, lastele mõeldud mängupargid, seikluspargid, lastele mõeldud üritused, loomaaed, matkarajad, spordirajatised jne).
  3. Ärajäänud kohtumisi ei asendata.
  4. Vanemad lepivad kohtumise aja ja koha kokku hiljemalt kohtumisele eelneva nädala reedel sõnumi või e-kirja teel. Võimalusel arvestavad vanemad kohtumist korraldades, et ema saaks lastega veeta emadepäeva ja ema sünnipäeva. Eraldi kokkulepped vaid lastega ilma isa teavitamata ei ole lubatud.
  5. Vanematel on kohtustus lähtuda lapsega suhtlemisel lapse heaolust ja tema tervisest. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
  6. 23.09.2015.a kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras asja istungile.
  7. Oma 21.09.2015.a seisukohas avaldab laste ema, et ta ei ole avalduses tooduga nõus. Olukord on ajaga oluliselt muutunud ning suhtlemiskorda tuleb sisse viia parandused. Laste ema tunnistab, et on lubanud puudutatud isikul I kohtuda mõningatel loetud kordadel XXXiga lapse omapoolse sooviavalduse järel. XXXon saanud karistuse lapse väärkohtlemise eest, sellest on möödas 2 aastat, ta on oma vigadest õppinud ning hilisemalt ei ole olnud mistahes märki lapse väärkohtlemisest. Asjaoludes on toimunud eluterve areng ning puudutatud isik I on valmis astuma normaalsesse elurütmi, olles kaasatud ema ja tema elukaaslase ühistesse ettevõtmistesse, millest seni on osa saanud vaid puudutatud isik II (kelle suhtes piirang ei kehti). Laste ema ei soovi panna puudutatud isikut I olukorda, kus ta tunneb ennast teisejärgulisena/eemalejäetuna ning arvata, et ema pere ei soovi temaga ühiseid tegevusi ette võtta. Kuna puudutatud isik I on korduvalt avaldanud ise soovi kohtuda ema kodus vaatamata sellele, et ema on öelnud, et seal viibib ka XXX, ei saa lugeda rikutuks kohtumääruse punkti 1.
  8. Puudutatud isik I ei ole keeldunud viibimast ema kodus aadressil XXX, Tallinnas ning ta on toonitanud, et XXXsealviibimine ei häiri teda mitte mingil moel. Puudutatud 4
(12)isik I on ise kutsunud XXXkaasa ühistele tegevustele (matkama, korvpalli mängima, poodi), seega on selge, et laps on minevikuga rahu teinud ning valmis edasi liikuma. XXXsaab lastega hästi läbi. Lapsed saavad avaldaja käest sõimata (laste endi väljend), kui avaldaja kuuleb, et neil on olnud kokkupuude XXXiga. Kõik üksikud kohtumised XXXiga on toimunud laste ema juuresolekul. Lastele on teada, et isale ei ole XXXmeelepärane ning nad on riielda saamise vältimiseks valmis mainima isale ebameeldivaid asju XXXkohta, mis ei ole tõesed. Puudutatud isik II on ka korduvalt avaldanud soovi pühapäeval koju isa juurde mitte naasta ning eelistab aega veeta ema ja tema elukaaslase seltsis. Mõlemad lapsed on on avaldanud soovi esitada isale “hädavalesid”, et jääda ema juurde, kus viibib ka XXX. Laste ema ei pea sellist käitumist õigeks ning mistahes vale ei kuulu kasvatusstiili juurde. Samuti on see märk, et lastel endil ei ole probleemi ema juures viibimisega, vaid tegelik pingeallikas peitub laste alalises elukohas, kus viibib nende isa. Puudutatud isik I ütles emale, et ta oli lastekaitses rääkinud, et soovib ema juures olla ja ei karda ning teda ei häiri XXXjuuresolek. Samuti märgib laste ema, et sellist sõnapruuki nagu avaldaja on oma avalduses väitnud XXXsuust tulevat, nende kodus ei kasutata. Laste ema leiab, et lapsed püüavad isale meelepärased olla ning pääseda selliste väljaütlemistega pahandada saamisest.
  1. 16.11.2015.a kohtumäärusega tunnistas kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja suunas pooled perelepitaja juurde.
  2. 29.11.2015.a esitas laste ema määruskaebuse Harju Maakohtu 16.11.2015.a määrusele. Määruskaebuse kohaselt on pooled käinud järjepidevalt (kokku 14 kohtumist) perenõustaja juures Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalosakonnas ning see ei ole andnud tulemust. Ka on avaldaja keeldunud sotsiaalosakonna poolt esitatud lahendusettepanekutest olukorda parandada. Laste ema on seisukohal, et olukord on ajaga oluliselt muutunud ning suhtlemiskorda tuleb sisse viia parandused. Laste ema märgib, et puudutatud isik I on avaldanud soovi olla rohkem ema juures ning teda ei häiri XXXjuuresolek. Lisaks on Harju Maakohtu määruse resolutsioonis vead, mis seisnevad suhtluskorra punktides 14 ja
  3. Nende alusel on laste ema kohustatud tagama, et kõik kohtumised ema ja puudutatud isikuga I toimuvad XXXjuuresolekuta. Resolutsioonist lähtub nagu oleks selline piirang mõlema lapsega suhtlemisel, kuid puudutatud isikuga II sellist suhtluspiirangut ei ole. Laste ema ei soovi panna puudutatud isikut I olukorda, kus ta tunneb end senise kohtumääruse kohaselt teisejärgulisena, eemalejäetuna ning arvab, et ema pere ei soovi temaga ühiseid tegevusi ette võtta. Seda rahulolematust on puudutatud isik I juba korduvalt väljendanud. Lapsed on avaldanud korduvalt soovi suhelda oma emaga, sealhulgas viibida ema elukohas. Laste ema elukaaslase minevikus tehtud viga on leidnud lahendi, XXXon veast õppinud, end parandanud ning eluga edasi läinud. Seetõttu ei tohiks kohus arvesse võtta avaldaja väiteid sellest nagu oleks nii laste kui ka ema pere jaoks lõpetatud juhtum endiselt oluline argument laste emaga suhtlemiskorra määramisel.
  4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt XXXkaebuse ning tühistas oma 10.02.2016.a määrusega Harju Maakohtu 16.11.2015.a määruse ja saatis tsiviilasja uueks lahendamiseks tagasi samale kohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Kohus selgitas, et lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes (

§ 563lg 7 p-d 1-3).

10. 04.03.2016.a esitas laste ema avalduse lastega suhtlemiskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt asub laste ema elukoht puudutatud isiku I koolist (ja tõenäoliselt ka puudutatud isiku II tulevasest koolist) 500m jalutuskäigu kaugusel. Vahemaad ja ajakulu arvestades on mõistlik jääda lastel koolipäeva õhtutel, mil suhtluskord näeb ette nende kohtumist emaga, ema juurde, et 5

(12)sealt järgmisel hommikul võimalikult lihtsasti kooli minna. Õppimiseks ja muudeks lastele vajalikeks toimetusteks on laste emal tema elukohas kõik tingimused olemas. Samuti on avaldaja viimasel perenõustamisel avaldanud, et tal ei ole pretensioone praegusele faktilisele suhtlusele ning laste viibimisele laste ema elukohas. Lähtudes faktilistest muutustest elukorralduses ning laste huve silmas pidades, palub laste ema suhtluskorda viia sisse järgmised muudatused:
  1. Laste ema kohtub lastega üle nädala nädalavahetustel alates reede õhtust kell 17.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 18.
  3. Laste ema kohtub lastega iga nädala kolmapäeval alates laste kooli- ja lasteaiapäeva lõpust kuni neljapäeva hommikuni, viies puudutatud isiku II õppeaasta lõpuni lasteaeda ja saates puudutatud isiku I kooli. Edaspidi hoolitseb laste ema selle eest, et mõlemad lapsed saavad neljapäeva hommikuti kooli.
  4. Lapsed võivad viibida ja ööbida ema elukohas XXX, Tallinnas ka XXXjuuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega. Laste ema vastutab laste igakülgse turvalisuse eest.
  5. Lapsed veedavad paaritutel aastatel aastavahetuse emaga ja paaris aastatel aastavahetuse isaga.
  6. Muude pühade suhtluskavas lepitakse kokku hiljemalt 3 päeva enne pühi. Parandusi suhtluskorras on soovitanud ka eestkosteasutused. Puudutatud isik I on avaldanud soovi rohkem ema juures olla ning teda ei häiri XXXjuuresolek.
  7. 07.03.2016.a esitas avaldaja järgmise kompromissettepaneku: 1) Lapsed kohtuvad emaga üle nädala nädalavahetustel alates reede õhtust kella 17:00 kuni pühapäeva õhtu kella 18:
  8. 2) Lapsed kohtuvad emaga iga nädala kolmapäeval alates laste kooli-ja lasteaiapäeva lõpust kuni kella 21.
  9. Ema tagab, et lastel oleks järgmiseks koolipäevaks kodused tööd tehtud. 3) Lapsed veedavad paaritutel aastatel aastavahetuse emaga ja paarisaastatel aastavahetuse isaga. 4) Lapsed veedavad emaga emadepäeva ja isaga isadepäeva. Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga. Kui isa sünnipäev või isadepäev langevad laste ema juures olemise nädalavahetusele, lepivad vanemad emaga oleku nädalavahetuse asendamiseks kokku uue aja. Samast põhimõttest lähtutakse ema sünnipäeva ja emadepäeva puhul. Laste viibimine ema juures ema sünnipäeval ja emadepäeval ei lisandu punktides 3.1.-3.
  10. nimetatud kohtumistele. 5) Laste koolivaheaegadel on lastel õigus veeta emaga koos paaritutel aastatel kevadvaheaeg ja paarisaastatel sügisvaheaeg. 6) Lastel on õigus veeta jõulupühadel (23.12-26.12) üks päev emaga, leppides kohtumise täpse toimumisaja vähemalt kaks nädalat varem laste isaga kokku. 7) Suvevaheaja puhul arvestavad mõlemad lapsevanemad, et puhatakse erinevatel aegadel ja lastel on võimalus veeta aega nii isa kui ka ema vanematega. Igal suvekuul emal on õigus veeta 1 nädal koos lastega. 8) Ema võtab lapsed koolist või lasteaiast või laste elukohast või muust vanemate vahel kokkulepitud kohast ja toob lapsed nende elukohta või muusse vanemate vahel kokkulepitud kohta tagasi. 9) Lapsed võivad viibida ja ööbida ema elukohas XXX ka XXXjuuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega tingimusel, et ema tagab laste turvalisuse ja heaolu ning esmaste ohumärkide ilmnemisel XXXe poolt lastele informeerib ema sellest laste isa ning võtab tarvitusele kõik muud abinõud ohu ärahoidmiseks. 10) Lapsevanemad on kohustatud kokkulepitud kellaaegadest täpselt kinni pidama. Võimalikest hilinemistest lastele järele tulemisel või koju toomisel tuleb teavitada esimesel võimalusel ehk koheselt kui selgub, et hilinetakse. 11) Muutustest lastega kokkusaamisaegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt kolm
(3)päeva. Ettenägematute olukordade, sh, haigestumise korral ei ole etteteatamine 3 päeva varem kohustuslik, kuid teavitatakse võimalikult kiirest ning lähtutakse mõistlikkuse printsiibist. 6
(12)
  1. Laste ema on 10.03.2016.a istungil avaldanud, et ta on nõus avaldaja poolt pakutud 07.03.2016.a esitatud kompromissettepanekuga punktidega nr 1, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11 (tlk 147-149). Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
  2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et XXXavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

§ 563

lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Sama paragrahvi lõige 7 järgi, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragarahvi lõige 2 kohaselt peab vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. See säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Sama paragarahvi lõige 3 järgi võib lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
  2. Kohus menetleb asja eelkõige laste huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanema õigusi.
  3. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-10 p-s 34 märkinud: „Kuigi lepitusmenetluse eesmärgiks on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta. Kui lepitusmenetlus luhtub, määrab kohus

§ 563

lg 6 järgi, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi teha vanema õigustes lapse suhtes. Nii võib kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel

§ 563

lg 6 p 1 järgi rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks, sh määrata kohtumäärust rikkuvale vanemale pärast hoiatuse tegemist rahatrahvi. Sunnivahendite kohaldamine on kolleegiumi arvates õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Edasi võib kohus

§ 5637

(12)lg 6 p 2 järgi otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemiskorra. Viidatud sätte alusel saab kohus kehtiva PKS § 52 või 1. juulil 2010 jõustuva PKS § 143 alusel anda lapsest lahus elavale vanemale varasemas suhtlemist reguleerivas kohtumääruses sätestatust kas suuremas või väiksemas mahus suhtlemisõiguse teostamise õiguse.

§ 563lg 6 p 3 näeb ette võimaluse vanema õiguste mahu muutmiseks.

Selle sätte alusel ei otsusta kohus mitte üksnes lahus elava vanema suhtlusõiguse üle, vaid võib teha ulatuslikke muudatusi kummagi vanema õigustes lapse suhtes. Kehtiva perekonnaseaduse järgi võib kohus määrata eelkõige lapse elukoha PKS § 51 alusel lahuselava vanema juurde.

  1. juulil 2010 jõustuva perekonnaseaduse järgi on kohtul õigus otsustada hooldusõiguse kuuluvuse üle, sh lõpetada PKS § 137 alusel vanemate ühine hooldusõigus või anda PKS § 138 alusel ühe vanema ainuhooldusõiguse üle teisele vanemale.“
  2. Kohus on tuvastanud, et XXX(puudutatud isik I, laps) on sündinud XXX.a ja XXX(puudutatud isik II, laps) on sündinud XXX.a. Laste vanemad on XXX(avaldaja, laste isa) ja XXX(puudutatud isik III, laste ema). Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61663 määrati kindlaks avaldaja suhtlemiskord lapsega, mille täitmist laste ema väidetavalt rikub. I Esmalt võtab kohus seisukoha Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumääruse punkti 14 rikkumise osas.
  3. Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumääruse punkti 14 kohaselt laste ema on kohustatud tagama, et kõik kohtumised tema ja XXXtoimuvad XXX juuresolekuta, ehk laste ema on kohustatud tagama, et XXXei kohtu lapse suhtes vägivalda kasutanud XXXega.
  4. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et laste ema on nimetatud punkti rikkunud, kuivõrd on tunnistanud, et ta on lubanud mõningatel loetud kordadel XXXiga lapse omapoolse sooviavalduse järel kohtuda (tlk 58). Kohus ei nõustu laste ema seisukohaga, justkui oleks selline piirang mõlema lapse suhtlemisel emaga. Kohtumääruse punkt 15 sätestab, et kumbki laps ei tohi kohtuda XXXiga juhul, kui puudutatud isiku II suhtes on XXXilmutanud esimesi ohumärke. Seega leiab kohus , et kohtumääruse punkt 14 ei ole mitmeti tõlgendatav, vaid määratleb konkreetselt ära, et kõik kohtumised ema ja puudutatud isiku I vahel peavad toimuma XXXe juuresolekuta ning punkt 15 määratleb täiendavalt, et kui ilmnevad esimesed ohumärgid puudutatud isiku II suhtes, ei tohi kumbki laps XXXiga kohtuda. Sellest järeldub, et pooled leppisid omavahel kokku selles, et puudutatud isik I ei tohi kohtuda XXXiga ning puudutatud isik II ei tohi kohtuda XXXiga juhul, kui ilmnevad esimesed ohumärgid puudutatud isiku II suhtes. Samuti leiab kohus, et jõustunud Harju Maakohtu määrust ei saa tõlgendada selliselt, et kui puudutatud isik I ei keeldu kohtumast emaga tema elukohas XXX Tallinna, siis võib seal XXXviibida.
  5. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et laste ema on rikkunud kohtumääruse punkti
  6. II Kohus võtab seisukoha Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumääruse punkti 15 rikkumise osas.
  7. Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumääruse punkti 15 kohaselt esimeste ohumärkide ilmnemisel XXXe poolt XXX suhtes on laste ema kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud ohu ärahoidmiseks, informeerima ohust laste isa ning korraldama kohtumised mõlema lapsega XXXe juuresolekuta, ehk tagama, et kumbki laps XXXega ei kohtu. Avaldaja leiab, et laste ema on seda punkti rikkunud, kuivõrd XXXon ähvardanud puudutatud isikut II 03.04.2015.a, kui ütles, et „Kui veel jonnid, kas pean rihma tooma?“. Samuti ei ole laste ema avaldajat sellest, et XXXviibib kodus, kui leiavad aset lastega kohtumised, teavitanud. 8

(12)
  1. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et laste ema oleks nimetatud määruse punkti rikkunud. Laste ema on avaldanud, et XXXsellist kõnepruuki ei kasuta, laste ema on viibinud kogu aeg koos lastega ega ole kuulnud, et XXXoleks sellist asja öelnud. Kuivõrd ei ole tõendatud, et puudutatud isiku II suhtes on ilmnenud XXXpoolt ohumärgid, leiab kohus, et laste ema ei ole kohtumääruse punkti 15 rikkunud. Seega on kohus kohtumenetluse käigus tuvastatud, et puudutatud isik I on vähemalt mõningatel loetletud kordadel XXXiga kohtunud. Seega on laste ema Harju Maakohtu 28.01.2015.a kohtumääruse punkti 14 rikkunud. III Lepitusmenetlus
  2. Kuigi vanemad on istungil arutanud kompromissi ning laste ema on avaldanud, et on avaldaja poolt pakutud 07.03.2016.a esitatud kompromissettepaneku punktiga nr 9 nõus, mille kohaselt võivad lapsed viibida ja ööbida ema elukohas XXX ka XXXjuuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega tingimusel, et ema tagab laste turvalisuse ja heaolu ning esmaste ohumärkide ilmnemisel XXXe poolt lastele informeerib ema sellest laste isa ning võtab tarvitusele kõik muud abinõud ohu ärahoidmiseks, ei ole pooled

§ 563

lg 6 mõttes kokkuleppele jõudnud, kuivõrd pooled ei ole suhtlemiskorra muutmise kõigis punktides kokkuleppele jõudnud. 25.

§ 563

lg-le 7 kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

  1. Kohus on lepitusmenetluse läbiviimisel püüdnud saavutada poolte kokkulepet lastega suhtlemise korraldamises. 10.03.2016.a toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus leiab, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks, kuivõrd laste ema on keeldunud perenõustaja poole pöördumisest. Lapse ema on selgitanud, et laste vanemad on järjepidevalt alates 11.03.2014.a käinud perenõustaja juures ning see ei ole andnud tulemusi. Samuti nähtub kohtule, et pooled on jätkanud ka hilisemalt nõustamist, kuid vaatamata sellele ei ole kokkuleppele jõudnud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks.
  2. Kohus on küll tuvastanud, et Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse täitmist on laste ema rikkunud, kuid ei pea põhjendatuks rakendada lapse emale sunnivahendeid. Kohus on eelpool viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-10 p-le 34, milles on kohus selgitanud, et sunnivahendite kohaldamine on kolleegiumi arvates õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma. Kohus leiab, et nimetatud eeldus ei ole siinkohal täidetud. Avaldaja on 07.03.2016.a esitanud kompromissettepaneku, mille punktis 9 leiab, et lapsed võivad kohtuda emaga ka XXXe juuresolekul. Ka laste ema on avaldanud, et asjaolud on muutnud, XXXon oma vigadest õppinud ja lastel ei ole midagi selle vastu, kui XXXemaga kohtumistel juures viibib. Samale seisukohale asub kohus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et laste viibimine emaga XXXjuureolekul ohustab nende heaolu. Laste huvides on viibida koos emaga ja osa saada tema ja tema elukaaslase igapäevategevustest, eriti olukorras, kus noorem laps võib ema ja tema elukaaslasega koos aega veeta, kuid vanem laps ei või. Olukorras, kus vanema laps on kinnitanud, et ta ei ole selle vastu, kui XXXon emaga kohtumiste juures ning ei ole alust arvata, et XXXka käesolevalt ohustaks vanema lapse heaolu, ei vasta kohtumääruse punkt 14 käesolevalt vanema lapse huvidele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et sunnivahendite kohaldamine ei ole lapse ema suhtes õigustatud. 9

(12)28. Vastavalt

§ 563

lg 7 p-le 2 kui kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab kohus, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. IV XXXavaldus lastega suhtlemiskorra muutmiseks

  1. Kohus leiab, et XXXavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Laste ema on 10.03.2016.a istungil avaldanud, et ta on nõus avaldaja poolt pakutud 07.03.2016.a esitatud kompromissettepanekuga punktidega nr 1, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11 (tlk 147-149). Kohus selgitab, et XXXpoolt pakutud punkt 5, punkt 6, punkt 7, punkt 10 ja punkt 11 on juba Harju Maakohtu 28.01.2015.a suhtlemiskorra määruses (vastavalt Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkt 5, punkt 6, punkt 7, punkt 2-4) ning seetõttu ei kuulu see muutmisele. Kuivõrd mõlemad pooled on kompromissettepanekus toodud punktide 1, 3, 4, 9 osas kokkuleppele jõudnud, muudab kohus Harju Maakohtu 28.01.2015.a suhtlemiskorra punkte vastavalt poolte poolt kokkulepitule. Seega on poolte vahel vaidlus suhtlemiskorra punktide 2 (Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkt 1.3) ja 8 (Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkt 10) muutmise üle. VI Esmalt analüüsib kohus Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 1.3 vajadust.
  2. Kohtule nähtub, et pooltel on selles osas vaidlus. Lapse ema on avaldanud, et olukord on ajaga muutnud. Lapsed on avaldanud soovi veeta rohkem aega koos emaga ning see on nende huvidega kooskõlas, kuivõrd XXXJuhalut ei häiri XXXjuuresolek ning viimane on oma vigadest õppinud. XXXkool (mis saab suure tõenäosusega olema ka XXXkool septembrist 2016.a) asub ema elukohast 500m kaugusel. Lapse ema hinnangul on mõistlik korraldada laste elu selliselt, et kui nad viibivad kolmapäeviti emaga, lähevad nad sealt ka neljapäeva hommikul kooli/lasteaeda. Õppimiseks ja muudeks lastele vajalikeks toimetusteks on XXXjuures kõik tingimused olemas. Laste ema ei nõustu sellega, et selline korraldus koormaks liigselt lapsi. XXXtunniplaani kohaselt on kolmapäeval ja neljapäeval koolitunnid samad (v.a neljapäevane muusikatund, mille õppematerjalid on koolis ja neid kaasas kandma ei pea). Samuti on laste ema pidanud juba varasema kokkuleppe alusel tagama, et lapsel oleks järgmiseks koolipäevaks kodutööd tehtud.
  3. XXXei pea õigeks laste viibimist lasteaia ja koolipäevadel öösiti väljaspool kodu, koolitööd on vaja järgmiseks päevaks ära teha ning ka mitme päeva kooliasjade kaasaskandmine kooli ja ema juurde ei ole mõistlik. See tekitab segadust ja koormab lapsi liigselt. Samuti leiab avaldaja, et olukorda, kus lapsed käivad esimesel kooliaastal erinevatest kohtadest kooli, tuleks vältida.
  4. Kohus selgitab, et lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra.
  5. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et lapsed soovivad emaga rohkem aega veeta ning neid ei häiri XXXjuuresolek. Ka on isa avaldanud, et toetab laste ja ema suhtlemist, kuid selline elukorraldus oleks laste jaoks liiga koormav.
  6. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 1.3 muutmine ei ole laste huvides. 10.03.2016.a istungil on laste ema avaldanud, et eeltoodud kord võiks kehtida kuni septembrini 2016.a. Kohtu hinnangul tekitaks selline kord, kus kuni septembrini 2016.a veedavad lapsed kolmapäeva öö koos emaga ning edaspidiselt selline kord ei kehti, lastes segadust. Laste huvides on neile stabiilsuse tagamine ning suhtlemiskorra punkti 1.3 muutmine ajutiselt kuni septembrini ei 10

(12)vasta laste huvidele, kuna tekitab lastes segadust. Lapsed on harjunud sellise korraldusega, kus nad ööbivad ema juures nädalavahetuseti. Selle korralduse muutmine pooleks aastaks ei ole põhjendatud. Isegi juhul, kui kehtestada selline kord tähtajatult, ei vastaks see laste huvidele, kuivõrd kohtule ega pooltele ei ole teada, milline saab olema laste tunniplaan edaspidiselt. Laste ema on esitanud kohtule XXXtunniplaani, kuid kohtule ei ole teada, kui kaua selline tunniplaan kehtib. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 1.3 muutmine ei ole laste huvidega kooskõlas. V Järgnevalt analüüsib kohus Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 10 vajadust.
  1. Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 10 kohaselt tuleb lastega kohtumiseks ema laste isa ja laste ühise elukoha juurde lastele järele ning viib lapsed ka nende elukohta tagasi vastavalt punktis 1.1 ja 1.2, 1.3 kirjeldatule. Laste ema soovib seda punkti muuta selliselt, et laste ema viib ja toob lapsed ise kuni septembrini 2016.a ning pärast seda paneb ema lapsed Balti jaamast rongi peale ning avaldaja on sihtkohas lastel vastas. Laste ema selgitab, et menetluse käigus on avaldaja kolinud Tallinna kesklinnast Laagrisse, millega kaasneb talle täiendav sõidu- ja ajakulu. Avaldaja leiab, et laste toomine ja viimine peaks olema ema korraldada, kuivõrd laste emal on autoga sõitmise võimalus olemas, aga temal mitte (puuduvad juhiload).
  2. Kohtule nähtub, et kuivõrd avaldaja on kolinud Tallinna kesklinnast Laagrisse, on Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse aluseks olevad asjaolud muutunud. Kohus leiab, et seoses sellega kaasneb küll laste emale täiendav aja- ja rahaline kulu, kuid laste huvides on see, kui ema neid vastavalt määruse punktile 10 viib ja toob. Lapsed on sellise korraldusega harjunud ning nii väikeste laste huvides ei ole õhtuti (kell 18.00 või kell 21.00) kahekesi ühistranspordiga liiklemine. Laste huvid kaaluvad üles lapsevanema kulutused transpordile ja ajakulu teekonnale ja muud ebamugavused. Lisaks ei tohiks lapsed tunnetada vahet või erinevust elukorralduse osas või saada laste huvid kahjustatud seetõttu, et vanemad elavad eraldi ja üksteisest eemal. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Harju Maakohtu 28.01.2015.a määruse punkti 10 muutmine selliselt, et laste ema viib ja toob lapsed laste elukohast kuni septembrini 2016.a ning pärast seda liiklevad lapsed rongiga, ei ole laste huvidega kooskõlas.
  3. Vastavalt Harju Maakohtu 28.01.2015.a määrusele koos käesoleva määruse resolutsioonis väljatoodud muudatuste ja täiendustega on pooltevaheline suhtluskord järgnev: 1.1 Lapsed kohtuvad emaga üle nädala nädalavahetustel alates reede õhtust kella 17:00 kuni pühapäeva õhtu kella 18:
  4. 1.2 Kuna koolilaps jõuab nendel nädalavahetustel koju pühapäeval kell 18:00, mis on kodus õppimise alustamiseks hiline aeg, siis peab laste ema tagama, et lapsel oleks järgmiseks koolipäevaks kõik õpitud. 1.3 Lapsed kohtuvad emaga tööpäevadel igal kolmapäeval nädalas. Vanemad lepivad kohtumise kokku eelnevalt vähemalt 2 päeva varem sõnumi või e-kirja teel. Eraldi kokkulepped vaid lastega ilma isa teavitamata ei ole lubatud. Sel juhul võtab laste ema noorema lapse lasteaiast, vanema lapse kas kodust või koolist ning toob õhtul lapsed koju hiljemalt kell 21:
  5. Koolipäevadel peab arvestama sellega, et kohtuma minnes on lapsel järgmiseks päevaks kas koolitööd tehtud või õpib kohtumispäeval järgmiseks päevaks antud ülesanded koos emaga.
  6. Lapsevanemad on kohustatud kokkulepitud kellaaegadest täpselt kinni pidama. Võimalikest hilinemistest lastele järele tulemisel või koju toomisel tuleb teavitada esimesel võimalusel ehk koheselt kui selgub, et hilinetakse.
  7. Muutustest lastega kokkusaamisaegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt kolm
(3)päeva. 11
(12)
  1. Ettenägematute olukordade, sh, haigestumise korral ei ole etteteatamine 3 päeva varem kohustuslik, kuid teavitatakse võimalikult kiirest ning lähtutakse mõistlikkuse printsiibist.
  2. Laste koolivaheaegadel on laste emal õigus veeta lastega koos paaritutel aastatel kevadvaheaeg ja paarisaastatel sügisvaheaeg.
  3. Laste emal on õigus veeta jõulupühadel (23.12-26.12) üks päev lastega, leppides kohtumise täpse toimumisaja vähemalt kaks nädalat varem laste isaga kokku.
  4. Lapsed veedavad emaga emadepäeva ja isaga isadepäeva. Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga. Kui isa sünnipäev või isadepäev langevad laste ema juures olemise nädalavahetusele, lepivad vanemad emaga oleku nädalavahetuse asendamiseks kokku uue aja. Samast põhimõttest lähtutakse ema sünnipäeva ja emadepäeva puhul. Laste viibimine ema juures ema sünnipäeval ja emadepäeval ei lisandu punktis 1.1, punktis 1.3 ja punktis 15 nimetatud kohtumistele.
  5. Laste sünnipäevadel on laste emal õigus lastega kohtuda ja õnne soovida.
  6. Suvevaheaja puhul arvestavad mõlemad lapsevanemad, et puhatakse erinevatel aegadel ja lastel on võimalus veeta aega nii isa kui ka ema vanematega. Igal suvekuul emal on õigus veeta 1 nädal koos lastega.
  7. Lastega kohtumiseks tuleb ema laste isa ja laste ühise elukoha juurde lastele järele ning viib lapsed ka nende elukohta tagasi vastavalt punktis 1.1 ja 1.2, 1.3 kirjeldatule.
  8. Sõltumata sellest, kas lapsed viibivad isa või ema juures, on lastel õigus teise eemal viibiva vanemaga telefoni teel suhelda. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lastega arvestaks päevakava ja laste magamaminekuaegasid.
  9. Laste vanemad peavad ise leidma võimaluse lastega suhtlemiseks, st. tagama selleks vajaliku kõneaja. Kõnelimiidi täitumisel peab lapsevanem leidma lahenduse lastega suhtlemiseks. Kõnelimiidi täitumisel ei saa olla tagasihelistamine laste kohustus.
  10. Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult vara teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et puhkuste ajal saavad lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos nii ema kui ka isa vanematega, kes samuti tagavad laste eemalviibimisel suhtluse telefonitsi laste ema või isaga.
  11. Lapsed võivad viibida ja ööbida ema elukohas XXX, Tallinnas ka XXXjuuresolekul ning veeta vaba aega ema pereliikmetega tingimusel, et ema tagab laste turvalisuse ja heaolu ning esmaste ohumärkide ilmnemisel XXXe poolt lastele informeerib ema sellest laste isa ning võtab tarvitusele kõik muud abinõud ohu ärahoidmiseks.
  12. Lapsed veedavad paaritutel aastatel aastavahetuse emaga ja paarisaastatel aastavahetuse isaga.
  13. Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähedasi.
  14. Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse laste parimaid huvisid. Menetluskulud 38.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohtul on

§ 172

lg 1 sätestatut arvestades kaalutlusõigus menetluskulude jagamise korral hagita menetluses. Kohus leiab, et kuivõrd avaldus rahuldati osaliselt ning käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealiste laste huvides, asub kohus seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.