Obsah (4)

§ 465§ 657§ 175§ 178

Tsiviilasi nr: 2-13-14939 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-13-14939 Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.14 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12). põhjendatud toiming ja 2:09 66€ ajakulu 66€ tegemist ei ole põhjendatud kuludega; asja materjalidest nähtub, et 19.12.13 0:27 66€ kostja on vastus korduvalt 27.03.14 1:20 66€ eiranud ega põhjendatud toiming ja 1:20 66€ menetlusdoku ajakulu täitnud mendi kohtunõudeid; koopiad, tõendi esitamise konsultatsioon kulu aga menetlus3:40 66€ ülepaisutatud 11.06.14 menetlus2:00 66€ dokumendid dokumendi ettevalmis11 lk tamise ja koostamise ajakulu on põhjendatud osaliselt - arvestades dokumendi mahtu ja menetluse senist käiku 2 h ulatuses apellatsioonka 2:14 66€ vastuväited apellatsioonkaebuse ja 2:14 66€ ebus puuduvad hageja kaebusele vastuse vastus 2:14 66€ 2:14 66€ ettevalmistamise ja apellatsioonkoostamise ajakulu on kaebusele põhjendatud Kokku 68:37 Kokku (tund:minut) 27:12 5 Nr Toiming, ajakulu ja tasu taotluses (tund:minut) (tundides / 68,63 / tasu) 3250,00 € Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tasu kohta (tundides / tasu) 27,20 / 1850,95 € Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 2075,95 eurot, ja teha uus määrus, millega mõista välja kostja kasuks menetluskulud summas 1165,45 eurot (lepingulise esindaja tasu 940,45 eurot ja riigilõiv 225,00 eurot).
2. Hageja hinnangul on maakohus põhjendamatult välja mõistnud kostja lepingulise esindaja tasu 910,50 eurot, mida kostja väidetavalt kandis arvete nr 13017, 13021, 14514, 14519, 14527 ja 14530 alusel.
3. Maakohus on küll põhjendanud vaidlusaluste kulude väljamõistmist viidates menetlustoimingute kestusele ja mahule, kuid on sellega ainult nentinud, et toimingud on aset leidnud. Kohtumääruse põhjendused on napisõnalised ja piirduvad kohtu seisukohaga, et toimingud ja ajakulu on põhjendatud. Selline lähenemine ei pruugi vastata kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõttele (

§ 465lg 2 p 8, § 436 lg 1 koostoimes § 463 lõikega 2).

1. Kohus pole võtnud seisukohta hageja põhilise vastuväite kohta, et kostja on venitanud menetlust ja vaidlusalused kulud on tekkinud tema enda süül. Kohus pole hinnanud, kas kostja juhatus oleks dokumentaalsete tõendite esitamisega hakkama saanud. Maakohus ei ole arvestanud ega analüüsinud seda, kuivõrd keeruline või lihtne oli kostja jaoks dokumentaalsete tõendite esitamine ja kas kostja kulud on proportsionaalsed. Käesoleval juhul on nõutud dokumendid olnud kostjal olemas ja nende esitamine ei saanud tekitada kostjale suuri raskusi ja väidetavat ajakulu. Kostja lepinguline esindaja on nõustanud kostjat, teinud koopiad, koostanud mahukaid menetlusdokumente ja esindanud kostjat korduvatel kohtuistungitel. Hageja ei näe hädavajadust nende menetlustoimingute järele ja ei taju nende seost kohtu poolt taotletud eesmärgiga koguda tõendid.
2. Arvestades esitatud dokumentaalsete tõendite arvu, on kostja kulud 910,50 eurot ilmselgelt ülemäärased. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja tasu koos riigilõivuga on 1165,45 eurot (2075,95 – 910,50). Asja edasine menetlus
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu 6 määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

1. Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.
2. Vaidlustatud määruses esitatud maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et kohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnanud. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on vaid pealiskaudselt nentinud kulude tekkimist. Maakohus põhjendas oma seisukohti tabelis, milles on kõrvutatud kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud, hageja vastuväited ning kohtu hinnang selleks kulunud ajale. Maakohus on hinnanud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid ning seostanud neid õigesti lahendatud vaidluse keerukusega ja õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga.
3. Ringkonnakohus ei tähelda menetluskulude kontrollimise käigus kostja poolset pahatahtlikkust ebavajalike seisukohtade või põhjendamatute tõendite esitamise näol kohtumenetluse venitamise eesmärgil. Kõik vaidlustatud määruskaebuses menetlustoimingud on toimiku materjalidest nähtuvalt esitatud kohtu nõudmisel või on õigusteenus osutatud istungite pidamise raames.
4. Asjakohatu on hageja väide, et maakohus ei hinnanud, kas kostja juhatus ise ei oleks saanud hakkama dokumentaalsete tõendite esitamisega. Menetlusosalisel on õigus osaleda kohtumenetluses esindaja kaudu. Lepingulise esindaja teenuse kasutamise eesmärk on, et kõik õigustoimingud teeb menetlusosalise eest tema esindaja. Seega ei ole küsimus selles, kas menetlusosaline on võimeline teatud menetlustoiminguid ise tegema, vaid kas esindaja osutatud õigusabi on olnud vajalik ja kas see on seetõttu põhjendatud välja mõista vastaspoolelt.
5. Vastuseks määruskaebuses tabeli kujul esile toodud kostja menetlustoimingute põhjendatuse osas märgib ringkonnakohus järgmist (selguse huvides on menetlustoimingutele viidates kasutatud maakohtu määruses ja määruskaebuses esitatud tabeli numeratsiooni). 7
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti pidanud põhjendatuks tabelis positsioonil nr 9 nimetatud menetlustoimingu ajakulu, kuna kostja poolt 14.11.2013 kohtu nõudel esitatud vastus ja selle mahukad lisad (II kd, tl-d 9-77) olid asja lahendamiseks vajalikud ja esindaja tööd 4 tunni ulatuses ei saa antud juhul pidada ülepaisutatuks. Nimetatud vastuse koostamise kohta väljastatud arvest nähtub, et lisaks vastuse koostamise ajakulule (4 tundi) on ühikuhinna alusel esitatud arve ka koopiate tegemise ja materjalide analüüsi eest. Maakohus on määruses paigutanud 14.11.2013 vastuse koostamise raames tehtud lisatoimingud positsioonile nr 21 ja taotletud ulatuses menetluskulu hüvitanud. Arvestades lisade mahtu, nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et materjali analüüsile kulutatud aeg (1 tund ja 42 minutit) on mõistlik ja põhjendatud.
7. Tabeli positsioonidel nr 12, 16, 17 ja 18 nimetatud menetlustoimingud on seotud istungite ettevalmistamise ja nendel osalemisega, mille osas maakohus põhjendalt mõistis välja vaid istungitel osalemise ja mõistliku ettevalmistamise ajakulu (8-st taotletud tunnist pidas vajalikuks 3 tundi 30 minutit). Eelnimetatud kulu põhjendatuse osas nõustub kolleegium maakohtuga. Määruskaebusest ei nähtu, miks hageja kohtu poolt väljamõistetud istungikulu vajalikuks ei pea.
8. Tabeli positsioonil nr 22 märgitud kostja 19.12.2013 vastuse (II kd, tl 98-103), milline oli esitatud kohtu nõudel seoses hageja esitatud taotlusega, koostamiseks kulus kostja esindajal 27 minutit, mida ei saa kolleegiumi hinnangul pidada ülepaisutatud ajakuluks. Samuti ei saa pidada seda ebavajalikuks menetlustoiminguks. Konkreetseid etteheiteid nimetatud ajakulu osas ei ole hageja teinud määruskaebuses ega ka oma maakohtus 12.06.2015 esitatud vastuses.
9. Tabeli positsioonil nr 23 nimetatud menetlustoimingud koosnevad arvest nr 14519 nähtuvalt kostja poolt 27.03.2014 esitatud menetlusdokumendi koostamisest, koopiate tegemisest ja konsultatsioonist. Eeltoodu oli vajalik, kuna kostja esitas oma seisukoha hageja taotluse kohta ja kompromissi võimaluste kohta tulenevalt 13.03.2014 toimunud kohtuistungil määratud kohtunõudest. Kompromissi võimaluste kaalumiseks tuli kostja esindajal kliendiga õigusliku positsiooni kujundamise huvides suhelda, mistõttu seisukoha koostamise ja konsultatsiooni ajakulu (1 tund 20 minutit) on mõistlik ja põhjendatud.
10. Tabeli positsioonil nr 24 on maakohus hinnanud kostja esindaja poolt 11.06.2014 esitatud seisukoha ettevalmistamise ja koostamise ajakulu, leides, et taotletud 3 tunni ja 40 minuti asemel on antud menetlusdokumendi koostamiseks arvestades dokumendi mahtu ja menetluse käiku põhjendatud 2 tundi. Ringkonnakohus peab maakohtu analüüsi ja hinnangut õigeks.
11. Seonduvalt hageja väidetega kostja esindaja menetlustoimingute ebavajalikkuse ja maakohtu poolt põhjendamiskohtuste rikkumise kohta lisab kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
12. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. 8
13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 30. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 9