Tsiviilasi nr: 2-14-57071 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-57071 Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Ti

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

1. Kohtute infosüsteemi andmetel toimetas Harju Maakohus 02.10.2014 määruse kätte RS-le 11.02.2015, tema esindajana nimetatud Anatoli Jort`ile 06.10.
3. Harju Maakohtu 02.10.2014 määrus jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 02.03.
5. 30.10.2014 esitas RS Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 450 eurot ning palus kohustada avaldajat tasuma kindlaksmääratud summalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avalduse kohaselt on RS-le osutatud õigusabi kokku 6 h ulatuses järgnevalt: avaldusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise eest 4 h, puudutatud isiku nõustamise eest 1 h, kohtupraktika monitooringu eest 1 h. Esindaja töötunnid tasustatakse tariifi järgi 75,00 eurot/tund. Puudutatud isik kinnitas, et kulud ei sisalda käibemaksu ja on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks oli digitaalselt allkirjastatud RS poolt. Avalduse lisaks oli puudutatud isiku poolt Anatoli Jort`ile 01.07.2012 antud volikiri ja Anatoli Jort`i õigusalast haridust tõendav diplom. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku avaldusele
6. Avaldaja oli seisukohal, et RS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta menetlusse võtmata, alternatiivselt jätta rahuldamata.
7. Avaldaja leidis, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kohtutoimikust ei nähtu, et Anatoli Jort oleks osalenud menetluses RS seadusliku või lepingulise esindajana.

§ 221

lg 2 järgi lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohtutoimikus puuduvad ka andmed, mille alusel oleks olnud menetluse ajal võimalik tuvastada, kas Anatoli Jort vastanuks üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele

§ 218lg 1 mõttes.

Kohus ei saanud lubada isikul osaleda menetluses esindajana kontrollimata esindaja esindusõiguse olemasolu. 11. Kohtutoimikust ei nähtu, et RS ega tema väidetav esindaja oleksid menetlemise raames mingit menetlustoimingut teinud. Tulenevalt asjaolust, et kohtutoimikus puuduvad andmed RS poolt tehtud menetlustoimingute kohta, puudub avaldajal ja kohtul võimalus võtta seisukoht väidetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Menetlus lõppes algfaasis, kus keegi teistest menetlusosalistest ei jõudnud ühtegi menetlustoimingut teha. Puuduvad andmed, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas puudutatud isiku väidetav esindaja Anatoli Jort vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele

§ 218lg 1 mõttes. Ainuüksi koos 2

§ 177

lg 2, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. RS palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 450 eurot. RS esindajal on kulunud esitatud avaldusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kirjalikus vastuse koostamiseks 4 tundi, kohtupraktika analüüsimiseks 1 tund ja kliendi nõustamiseks 1 tund. Toimiku materjalides nähtuvalt ei ole RS esindaja kohtule menetlusdokumente esitanud, samuti ei ole enne menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist esitanud enda volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Etoimikust nähtub, et avalduse menetlusse võtmise määruse ja avalduse läbivaatamata jätmise määruse on RS nimel vastu võtnud Anatoli Jort.
2. Kohus on seisukohal, et RS esindaja nimetatud toiminguid ei saa pidada põhjendatuks, kuna kohtul ega avaldajal ei olnud teada asjaolu, et RS-l on põhimenetluses olnud esindaja. Kohus on seisukohal, et esindaja tasu väljamõistmisel peab olema vastaspoolele ja kohtule teada, et põhimenetluse raames on puudutatud isikul olnud esindaja, kohtule ja vastaspoolele ei või eelnimetatud asjaolu saabuda üllatusena alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-180-11 p-s 23 märkinud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu
3. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Riigikohus on samas punktis märkinud, et nõustaja kulud

§ 175lg 2 teise lause järgi hüvitamisele ei kuulu.

Kohus selgitab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Esindaja esindusõigust tõendab

§ 221lg 2 alusel volikiri, mis esitatakse kohtule.

Seega ei saanud kohus käsitleda RS esindajat põhimenetluses esindajana, kuna kohtule ei olnud esitatud esindusõigust tõendavad dokumendid. Määruskaebus 17. Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha uus määrus ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus summas 450 eurot ning mõista AV’ilt välja ja kohustada avaldajat tasuma 3

§ 174lg 1, § 232 lg 1 ja § 436 lg 1.

1. Väär on kohtu väide, et avaldajale ja kohtule ei olnud teada, et määruskaebuse esitajal on põhimenetluses olnud esindaja. 05.09.2014 on AV esitanud Harju Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks märkides avalduses mh määruskaebuse esitaja esindaja andmed. 18.09.2014 määrusega on kohus võtnud avalduse menetlusse avades esindajale juurdepääsu kohtutoimiku materjalidele etoimiku kaudu. 29.09.2014 on esindaja võtnud menetlusdokumendid vastu. Lähtudes kohtutoimiku materjalidest puudub kahtlus, et AV-ile ja seejärel kohtule oli teada, et põhimenetluses on määruskaebuse esitajat esindanud lepinguline esindaja.
2. Kohtu toimingud ja seisukohad ei saa olla ettearvamatud, vastuolulised või üllatuslikud. Eelmenetluses ei ole kohus avaldanud, et kahtleb määruskaebuse esitaja esindajal esindusõiguse olemasolus. 21.

§ 339

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Ebamõistlik on kohtu etteheide, et määruskaebuse esitaja esindaja ei ole esitanud põhimenetluses menetlusdokumente ja volikirja. Juhindudes

§ 339

lg 1 on esindaja esitanud volikirja ja haridust tõendava dokumendi koos esimese menetlusdokumendiga, milleks paraku oligi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

1. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole sisuliselt lahendanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks vastustajale.
3. Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, menetlemise puhul tuleb jätta rahuldamata.
4. Vastustaja nõustub maakohtu poolt märgituga, et kohtutoimikust ei nähtu, et Anatoli Jort, kellele väidetavalt tasutud raha väljamõistmist avaldajalt puudutatud isik taotleb, oleks osalenud tsiviilasja menetluses RS seadusliku või lepingulise esindajana. Asjaolu, et kohtumaterjalid on vastu võtnud ka Anatoli Jort, ei tähenda, et kohus on lubanud viimasel osa võtta tsiviilasja menetlusest lepingulise esindajana.
5. Samuti ei nähtu tsiviilasja kohtutoimikust, et RS ega tema väidetav esindaja oleksid tsiviilasja menetlemise raames mingit menetlustoimingut teinud. Menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetses tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega. Kohus ei saa arvestada menetlustoiminguid, samuti hinnata menetlustoimingute vajadust ja põhjendatust, kui menetlustoimingute tegemine kohtutoimikust ei nähtu. 27. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohtus ei saa ise asja lahendada. 31. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas

§ 175

lg 1 kuuluvad hüvitamisele esindaja õigusabikulud ka juhul, kui põhimenetlus lõpeb enne, kui menetlusosalise esindaja on jõudnud esindatava eest teha mõne menetlustoimingu

§ 222mõttes.

1. Maakohus on jätnud puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata põhjusel, et kohtule polnud esindaja osalemine menetluses teada, kuna kohtule ei olnud esitatud esindusõigust tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole lähtunud toimiku materjalidest ega kontrollinud esindusõiguse olemasolu ning on oma tegevuses olnud vastuoluline.
2. Nimelt nähtub tsiviilasja toimikutest, et avaldaja on juba kohtule esitatud avalduses puudutatud isiku esindajaks märkinud Anatoli Jort`i (I kd, tlk 6). Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on 18.09.2014 tehtud avalduse menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud Anatoli Jort`ile 29.09.2014, sealjuures on maakohus puudutatud isikule endale eelnimetatud määruse kätte toimetanud alles 11.02.
3. Analoogselt on maakohus põhimenetluses tehtud lõpplahendi Anatoli Jort`ile kätte toimetanud 06.10.2014, puudutatud isikule endale aga alles 11.02.
5. Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et maakohus on lähtunud avaldaja avalduses nimetatud andmete õigsusest puudutatud isikul esindaja olemasolu kohta. Vastasel korral poleks määruste kättetoimetamist Anatoli Jort`ile teostama pidanud. Seega on maakohus vähemalt kuni põhimenetluse lõppemiseni menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtunud eeldusest, et puudutatud isikul on esindaja ja selleks on avaldaja avalduses märgitud isik, hoolimata asjaolust, et esindusõigust tõendavat dokumenti maakohtule esitatud ei olnud.
6. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei oleks maakohus saanud puudutatud isiku avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata põhjusel, et 5

§ 442

lg 8 sätestatud põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ta puudutatud isiku poolt esitatud volikirjaga ei arvesta. Lähtuvalt tsiviilasja materjalidest ja maakohtu enda tegevusest menetlusdokumentide kättetoimetamisel oleks maakohtul pidanud vähemalt tekkima põhjendatud kahtlus, et puudutatud isikul võisid siiski mingisugused menetluskulud tekkida. 37. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul puudutatud isikult menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel

§ 477

lõikes 7 sätestatud uurimisprintsiibist lähtudes teostada avalduse tõendatuse kontroll, millise vea ringkonnakohus parandas

§ 664lg 1 alusel 26.04.2016 kohtunõudega puudutatud isikule ja tema esindajale.

1. Ringkonnakohus selgitas selle tulemusena välja, et puudutatud isik andis esindajale käsundi esindada teda käesolevas tsiviilasjas 30.09.2014 ning esindaja jõudis määruse, millega menetlus lõpetati, kättesaamise ajaks koostada võimaliku vastuse projekti (III kd, tlk 27-31). Seega on tõendatud, et puudutatud isikul on tsiviilasja põhimenetluses olnud õigusabi osutanud esindaja ning tekkinud sellega seotud kulud, hoolimata asjaolust, et esindaja põhimenetluse jooksul menetlustoiminguid teha ei jõudnud.
2. Puudutatud isik on ringkonnakohtule kinnitanud, et sai avaldusest ja selle menetlusse võtmisest teada 29.09.2014 (III kd, tlk 27). Seega oli puudutatud isikul avaldusele vastamiseks aega kuni 13.10.
3. Maakohus tegi menetlust lõpetava määruse 02.10.2014, mis toimetati puudutatud isiku esindajale kätte 06.10.
4. Järelikult ei saanudki oodata, et puudutatud isiku vastus koos esindaja esindusõigust ning haridust tõendavate dokumentidega jõuab maakohtuni enne põhimenetluses lõpplahendi tegemist.
5. Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud Riigikohtu praktikale, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks peab menetlustoimingu tegemine lepingulise esindaja poolt nähtuma toimikust, mis on iseenesest õige.
6. Lähtudes tsiviilasja asjaoludest leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus menetlustoimingute tegemist, st vastuse esitamist puudutatud isiku esindaja poolt enne asjas lõpplahendi tegemist oodata ei olekski saanud, kuna põhimenetlus lõpetati enne kui saabus avaldusele vastamise tähtaeg. Samas nähtub tsiviilasjas kogutud tõenditest, et puudutatud isikul on olnud esindaja, kes mh koostas vastuse projekti, millega seoses tekkisid puudutatud isikul menetluskulud. 42.

§ 174lg 1 1.

lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 43. Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad

§ 174

lg 1 ja § 175 ka käesoleval juhul, kuna puudutatud isiku menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku esindaja ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Kuigi käesoleval juhul oli tegemist hagita menetlusega, ei saanud avaldaja ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et puudutatud isik suudab end menetluses ise esindada. 6

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 46.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom 7