Obsah (4)

§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-3843 M G tuvastushagi Korteriühistu Tormiiil vastu t

) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 2.23.03.2016 tegi kohus määruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.03.2016 esitas hageja kaaskirja ja hagi. Võrreldes esmaselt esitatud hagiga on hageja esitanud 31.03.2016 nõude, milles palub tuvastada, et talle langeva soojusenergia tasu tuleb arvestada alates 2014 aasta oktoobrist vastavuses korteriühistu põhikirjale. Nõuet alates 2014 aasta oktoobrist põhjendab hageja sellega, et eelmine omanik S. T. on talle loovutanud oma õigused kostja vastu. Lisatud on nõude loovutamise teade

1. märtsist
2. Nõude loovutamise teatest nähtuvalt S. T. loovutab oma nõudeõigused sh õigus esitada tuvastushagi koos kahjunõudega alates 2014 aastast kuni 15.07.2015, mil M. G sai * korteri kaasomanikuks ja ühistu liikmeks. Nõude loovutaja S. T. on seisukohal, et kuna hageja elab korteris sees juba 2013 aastast ning on tasunud kommunaalteenuste eest, siis sellest tulenevalt korteriühistu liikme nõudeõigused ja kohustused kuuluvad M. G juba 2014 aastast. Kohus on seisukohal, et Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 kohaselt ei ole keelatud loovutada nõuet korteriühistu vastu. Kuid hagi menetlusse võtmise otsustamiseks peab kohtule esitatud nõude loovutamisest nähtuma miinimumnõudena, millist nõuet on loovutatud. Nõude loovutamise teatest võib aru saada, et loovutatud on kahjunõue. Samas ei nähtu, millist kahju nõuet on loovutatud ega ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt oli S. T. * * korteriomandi omanikuks 13.05.2002 kuni 15.07.
3. Hagi kohaselt ajavahemikul 2007-2014 on osad korterid eraldunud keskküttest. Elektri-ja kaminaküttele üleminek on toimunud ebaseaduslikult. Hageja taastas oma vahenditega keskkütte korteris *. Eeldades nimetatud faktilistest asjaolude õigsust järeldab kohus, et S. T., olles ise korter * omanikuks, eraldas talle kuuluva korteri ebaseaduslikult keskküttest. Pärast keskkütte taastamist on tekkinud S. T.il aga nõudeõigus kostja vastu. Selline käitumine ei pruugi olla kooskõlas hea usu põhimõttega, eeldades hageja poolt esitatud faktiväidete õigsust. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaks kohtul tuvastada, et S. T.il on loovutatav nõue kostja vastu, et otsustada hagi menetlusse võtmine selles osas. Kohus ei pea põhjendatuks jätta hagi teistkordselt käiguta ja anda hagejale tähtaeg, et hageja saaks esitada põhjendusi, milline on loovutatud kahjunõue, sest kohtu määratud ajaks ei ole hageja kõrvaldanud ka muid puudusi (sh käesoleva nõude eest tasutav riigilõiv), mis kohus on märkinud 23.03.2016 kohtumääruses. Kuna hageja teisi puudusi kõrvaldanud ei ole, siis toob see kaasa hagi menetlusse võtmisest keeldumise. 2 Täiendavalt märgib kohus, et loovutada ei saa tuvastushagi esitamise õigust. Tuvastushagi esitamise õigus on lahutamatult seotud hageja isikuga. Küll aga ei ole kohtu hinnangul välistatud, et saavutamaks loovutatud nõude rahuldamist, tuleb esitada tuvastushagi. Sellisel juhul on kohtu hinnangul tuvastushagi esitamine lubatud. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamises märgitu – korteriühistu liikme nõudeõiguste ja kohustuste kuulumine M. G juba 2014 aastast, ei ole kooskõlas Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5
4. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused on lahutamatult seotud korteriomandiga ning neid ei saa loovutada nõude loovutamise korras.
5. Kahjunõude osas on kohus jätkuvalt seisukohal, et hagist ei selgu, kuidas ja mil viisil on hagejale kahju tekkinud. Hageja on esitanud täiendatud nõude, mille kohaselt kahjuhüvitis 686.72 eurot tuleneb sellest, et soojusenergiat ei ole arvestatud vastavalt korteriühistu põhikirjale. Hageja viitab korteriühistu Tormiiil põhikirja p 20.
6. Hageja väidab, et on maksnud 60,11,% rohkem, kui oleks pidanud maksma. Hageja põhjendab nõuet, et arvutus on saadud AS E. üldarvete ja kostja poolt hagejale esitaud arvete põhjal, mis on esitatud hagi lisana olevas tabelis /tl 60/. Nimetatud tabelist nähtub vaid hageja arvutus perioodi 01.12.2015-31.12.2015 eest. Seega ei ole endiselt jälgitav kahju nõude kujunemine. Arvestades, et hageja nõuab kahju ka aja eest, mil ta ei olnud korteriomandi omanik ning kohus on käesoleva kohtumääruse punktis 2 selgitanud, miks ei saa arvestada perioodiga, mil hagejal ei olnud korteriomandi omanik, ei ole kahju nõude kujunemine tervikuna jälgitav.
7. Hageja ei ole kõrvaldanud 23.03.2016 kohtumääruse punktis 5 märgitud puudusi. 31.03.2016 esitatud hagis on hageja vaid hagi resolutsiooni punkti märkinud, et haldusarved tuleb esitada vastavalt Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 4 sätetele. Hageja ei ole põhjendanud hagis, milles seisneb kostja poolne rikkumine arvete esitamisel ega seda, milliseid hageja õigusi ja huve see rikub.
8. Hageja ei ole tasunud riigilõivu esitatud nõuetelt. Kohus viitas 23.03.2016 kohtumääruse punktis 8, et riigilõiv tuleb tasuda vastavalt Riigilõivuseaduse § 9 lg 1 enne toimingu tegemise taotlemist. Hageja viide, et riigilõivu ei tasu ta enne, kui on kindel hagi menetlusse võtmine, ei ole seadusega kooskõlas. Hageja on jätnud kõrvaldamata kohtu poolt viidatud puuduse – riigilõiv on tasumata.
9. Eeltoodud põhjendustel (hagiavaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele ning esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu) ja juhindudes

§ 371

lg 1 p 9 ja 10 keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3 7.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskulusid kandnud ei ole. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik 4