← Eesti

2-15-118752/6

Obsah (6)§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 4. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2

) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 26.02.2016. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 2/4 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

  1. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 300 eurot, intress 72 eurot ja viivis 300 eurot. Viivisenõude kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 I lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-s 12 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hagiavalduse järgi on hageja arvestanud viivist laenulepingu p 10 alusel 0,5% põhivõlalt päevas, s.o 182,5% aastas. Hagiavaldusest nähtuvalt on intressimäär 96% aastas. Kuna lepingu p-s 10 sätestatud viivisemäär on lepingujärgsest intressimäärast suurem, on lepingu p 10 VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühine. Hageja on õigustatud nõudma viivist määras 96% aastas. Arvestades, et hageja nõuab viivist 300 eurot ning ka viivisemäära 96% aastas korral ei oleks viivis 300 eurost väiksem (300 * 96/365/100 * 738 = 582,31), tuleb hageja viivisenõue täies ulatuses rahuldada.
  2. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulu 20 eurot osas ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja märkis hagiavalduses, et laenulepingu p-de 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt laenutagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ja 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta (tlk 30). VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on 14.01.2009 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. 3/4 Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Samas ei ole tegemist ka viivisega, hageja nõuab viivist eraldi lisaks sissenõudekulule. Kohus leiab, et laenulepingu p-de 9.2.1-9.2.4 järgne võla sissenõudmise kulu on sisuliselt lepptrahv, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral lubatud. Eeltoodut arvestades on laenulepingu p-d 9.2.1-9.2.4 VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised ning hageja võla sissenõudmise kulu nõue õiguslikult põhjendamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata võla sissenõudmise kulu 20 eurot. 5.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 6.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 121,25 eurot ning õigusabikulust 116,40 eurot, kokku menetluskulu 237,65 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.