← Eesti

3-15-2800/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2800 Otsuse kuupäev

  1. mai 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Tarmo-Toomas Vähi kaebus Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku poolt tekitatud varalise hüvitamise nõudes summas 4502 eurot 10 senti Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Tarmo-Toomas Vähi Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon
  2. Jätta Tarmo-Toomas Vähi kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  4. juuni
  5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. vastu kahju Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tarmo-Toomas Vähi oli Tallinna Vangla kriminaalhooldusalune. Kriminaalhooldusametnik ei lubanud tal veebruaris 2014 Rootsi tööle minna. Kohtutäiturid nõudsid samal ajal temalt võlgnevusi summas 4502,10 eurot. T-T. Vähi esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis varalise kahju hüvitamist summas 4502,10 eurot. Tallinna Vangla jättis 04.11.2015 otsusega nr 5-37/15/243-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  7. 10.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tarmo-Toomas Vähi kaebus, milles ta nõuab hüvitist 4502,10 eurot seoses Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku otsusega teda mitte Rootsi tööle lubada, kuna ta ei saanud võlgnevusi ära maksta. Ühtlasi taotles kaebaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
  8. Tartu Halduskohus rahuldas 12.11.2015 kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning andis tähtaja riigilõivu 30 eurot tasumiseks. 1
  9. 19.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
  10. Oma 23.11.2015 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
  11. Tallinna Vangla esitas 14.12.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta.
  12. Tartu Halduskohus määras 16.12.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 16.02.2016 ning teatas, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 15.03.
  13. 14.03.2016 määrusega menetlusosalistele antud aeg menetlusdokumentide esitamiseks ja määratud uus aeg 10.05.2016 kohtuotsuse teatavaks tegemiseks. Kaebuse põhjendused
  14. T-T. Vähi selgitab, et osales jaanuaris 2014 Rootsis ehitusalasel koolitusel. Pärast koolituse läbimist sai ta selle kohta tõendi, mille esitas kriminaalhooldusametnikule, millest viimane tegi koopia. Ametnik nõudis temalt töölepingu eestikeelse tõlke esitamist, kuigi ametlik tõlge oleks maksnud 90 eurot ning kaebajal polnud sellist raha, kuna tööle teda ei lubatud. Ka teisi tööle asumisega seotud dokumente ta seoses keeluga Rootsi minna korda ajada ei saanud. Töölepingus oli välja toodud punkt, mille kohaselt oleks ta saanud Rootsist seoses kriminaalhooldusega igal kolmapäeval Eestis käia. Kaebaja sõnul ütles aga kriminaalhooldusametnik talle, et küll ta leiab ka Eestis tööd. T-T. Vähi sooviks oli vabaneda kohustustest summas 4502110 eurot, mida kohtutäiturid nõudsid. Aastaga Rootsis jäi tema sõnul tal teenimata 24 000 eurot. Kaebaja on veendunud, et teda ei lastud Rootsi tööle vaid ametniku isiklikele veendumustele tuginedes. Kui ta rikkus kontrollnõudeid, oleks pidanud ametnik esitama avalduse kohtule. Vastustaja vastuväited
  15. T-T. Vähi oli Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusalune ajavahemikus 09.01.2013 – 23.04.
  16. Kriminaalhooldaja Riina Uusaluga toimus tal esmakohtumine 19.07.2013, mil isikule tutvustati kontrollnõudeid ning tema õigusi ja kohustusi. TT. Vähi andis nendega tutvumise kohta allkirja. Muuhulgas on kriminaalhooldusalusel kohustus saada enne töö- või õppimiskoha vahetamist kriminaalhooldusametnikult luba ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalhooldusalusel on kohustus enne välismaale sõitmist käia kriminaalhooldusosakonnas isiklikult kohal ning kirjutada avaldus sooviga külastada välisriiki. Samuti tuleb kriminaalhooldusalusel esitada tõendid välismaal käimise osas, kui isikule antakse luba osaleda välisriigis koolitusel või tööhõives. Selliseks tõendiks on tunnistus koolituse läbimise kohta, tööleping või muu taoline eesti keelde tõlgitud ametlik dokument.
  17. T-T. Vähile andis loa Rootsis koolitusel osalemiseks R. Uusalut asendanud kriminaalhooldusametnik Tatjana Harkina. T-T. Vähi täitis taotluse elukohast lahkumiseks ajavahemikul 12.01.2014 – 30.01.2014 ning esitas aadressi, kus ta plaanib nimetatud ajal viibida. Ühtlasi kohustus T-T. Vähi edastama posti teel koolitusdokumendid Rootsis koolitusel osalemise kohta ning ilmuma kriminaalhooldusele järgmisena 30.01.
  18. Väidetava koolitusel osalemise kohta kriminaalhooldajani ühtegi dokumenti ei jõudnud, samuti ei ole T-T. Vähi vastavaid dokumente esitanud tõendina kahjunõudes. T-T. Vähi ei ilmunud kriminaalhooldusele määratud 2 ajal, vaid alles 03.02.2014, rikkudes seega talle pandud kohustus ka selles osas. T-T. Vähi ei esitanud 03.02.2014 kriminaalhooldajaga kohtudes ka taotlust edaspidi välismaale minekuks.
  19. Järgmiseks kriminaalhooldusele ilmumise ajaks määrati 17.02.
  20. T-T. Vähi saabus kriminaalhooldusosakonda 19.02.2014 ning selgitas, et oli viibinud vahepealsel perioodil Rootsis tööl. Selleks ei olnud kaebaja eelnevalt esitanud avaldust elukohast lahkumiseks ning välismaale sõitmiseks, seega puudus tal luba välismaal viibimiseks. 19.02.2014 esitas kaebaja kriminaalhooldaja R. Uusalule väidetavalt rootsikeelse töölepingu. Kriminaalhooldaja selgitas T-T. Vähile, et tarvilik oleks olnud esitada eestikeelne tööleping. Kuna isik oli lahkunud vahepealsel ajal välismaale ilma selleks eelnevalt luba taotlemata, ei olnud senini esitanud asjakohaseid tõendeid Rootsis koolitusel osalemise kohta, ei pidanud kriminaalhooldaja võimalikuks ka edaspidi kaebuse esitaja lubamist välisriiki tööle, kuna isik ei ole seni täitnud talle karistusseadustiku § 75 lg 1 punktide 1, 2, 5 ja 6 alusel kehtestatud kontrollnõudeid.
  21. Vastustaja peab ebatõenäoliseks, et kaebaja oleks igal kolmapäeval Eestisse sõitnud, arvestades, et seni ei olnud ta kohustusi tähtaegselt täitnud. Kriminaalhooldajal puudus ka kohustus esitada avaldus kohtule. T-T. Vähi ei esitanud käesoleval juhul nõuetekohast avaldust Rootsi tööle asumiseks, seega ei olnud kriminaalhooldusametnikul ka võimalik talle vastavat luba anda. Vastustaja on seisukohal, et T-T. Vähil oleks olnud võimalus leida tööd ka Eestis. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks teinud pingutusi töö leidmiseks Eestis või soovinud nimetatut teha. R. Uusalu selgitustest nähtuvalt on T-T. Vähi andnud kriminaalhooldajale 23.04.2014 teada, et on end arvele võtnud Eesti Töötukassas, kuid püüdlustest tööd leida ei ole kaebuse esitaja midagi täiendavat märkinud. Ei ole selge, millistel põhjustel ei olnud T-T .Vähi nõus töötama Eestis vähemalt seni, kuni ta oli määratud kriminaalhooldusele, pidades silmas, et iganädalane Eestisse sõitmine ei saa isikule olla ka majanduslikult kasumlik tegevus, isegi kui tööandja nimetatud võimaluse kaebajale oleks taganud. Kui kaebuse esitaja soovis vabaneda oma võlgadest ning teenida püsivat sissetulekut, oli kaebajal võimalus nimetatut teha ka Eestis. Töö leidmiseks ja töö tegemiseks puudus otsene vajadus asuda elama välisriiki. Kohtu seisukoht
  22. Kohtu toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja oli Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusalune perioodil 09.01.2013 – 23.04.
  23. Kriminaalhooldus lõpetati Harju Maakohtu 23.10.2014 otsusega asjas nr 1-14-8243, millega mõisteti kaebuse esitaja süüdi. Käesoleval ajal kannab kaebaja karistust Tartu Vanglas. Kaebaja esmakohtumine kriminaalhooldajaga toimus 19.07.2013, mil talle tutvustati allkirja vastu kontrollnõudeid ning kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi karistusseadustiku (KarS) §-de 75 ja 76 kohaselt. Kaebaja kirjutas alla kriminaalhooldusaluse õigustele ja kohustustele ja selle lg 1 p 5 kohaselt oli kaebajal kohustus saada enne töö- või õppimiskoha vahetamist kriminaalhooldusametnikult luba ( tl 24).
  24. 09.01.2013 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-10415 sätestati kaebajale kontrollnõuded ja -kohustused. Kaebajal tuli elada oma alalises elukohas ja elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks pidi ta eelnevalt saama kriminaalhooldusametnikult vastava loa. Samuti tuli kriminaalhooldusametnikult luba saada Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (tl 40 pöördel).
  25. Kaebaja täitis 10.01.2014 kirjaliku taotluse elukohast lahkumiseks, et minna ajavahemikul 12.01.2014 – 30.01.2014 Rootsi koolitusele ning esitas aadressi, kus ta plaanib nimetatud ajal viibida. Ühtlasi kohustus kaebaja edastama posti teel koolitusdokumendid Rootsis koolitusel 3 osalemise kohta. Kriminaalhooldusametnik andis kaebajale selleks loa ja määras järgmise registreerimise 30.01.2014 (tl 25 ning 26). Väidetaval koolitusel osalemise kohta kriminaalhooldajani ühtegi dokumenti ei jõudnud. Samuti ei ole kaebaja vastavaid dokumente tõendina esitanud kahjunõudes. On tuvastatud, et kaebaja ei ilmunud kriminaalhooldusele määratud ajal, s.o 30.01.2014, vaid kaebaja tuli 03.02.2014 ja sellega rikkus talle pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde määratud ajaks ( tl 24). Kaebaja ei esitanud 03.02.2014 kriminaalhooldajaga kohtudes taotlust edaspidi välismaale minekuks.
  26. Järgmiseks kriminaalhooldusele ilmumise ajaks määrati 17.02.2014, kuid kaebaja saabus kriminaalhooldusosakonda 19.02.2014 ning selgitas, et viibis perioodil 03.02.2014 kuni 19.02.2014 Rootsis tööl. Seega tunnistas ta ise, et oli välismaal ilma eelneva kooskõlastamiseta ja luba saamata. 19.02.2014 esitas kaebaja kriminaalhooldajale väidetavalt rootsikeelse töölepingu ( tl 28) ilma eestikeelse tõlketa.
  27. Kohus tuvastas, et kaebaja lahkus välismaale ilma selleks eelnevalt luba taotlemata, ei esitanud 19.02.2014 seisuga asjakohaseid tõendeid Rootsis koolitusel osalemise kohta ja esitas 19.02.2014 rootsikeelse dokumendi, mis oli koostatud 10.02.2014 väidetavalt Rootsis. Kohus leiab, et on tuvastatud, et kaebaja ei ole 19.02.2014 esitanud kriminaalhooldajale kirjalikku avaldust välismaale sõitmiseks ega seal tööle asumiseks peale 19.02.2014 (analoogne avaldus oli esitatud 10.01.2014 lahkumiseks Rootsi perioodil 12.01.2014 kuni 30.01.2014 ja seega oli kaebajale teada, et ta pidi esitama avalduse elukohast lahkumiseks ja töötamiseks ning kriminaalhooldusametnik annab selle kohta kirjaliku loa või keeldub sellest – tl 25). Seega, ei saanud kriminaalhooldusametnik kohtu arvates anda kirjalikku või suulist vastust, kui kaebaja ei esitanud kirjalikku avaldust välismaale sõitmiseks ega seal tööle asumiseks.
  28. Kriminaalhooldusseaduse § 26 lg 1 kohaselt valvab kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusametnik Riina Uusalu on korduvalt selgitanud, et „välismaale minekuks tuleb iga kord eelnevalt tulla osakonda ja kirjutada avaldus“ (tl 26). Seega kriminaalhooldusametnik selgitas kaebajale olukorda välismaale tööle lubamiseks ja seda, et kaebaja rikkus määratud kontrollnõudeid. Kaebaja ei ole 19.02.2014 ega hiljem esitanud avaldust tema Rootsi tööle asumiseks lubamiseks ega ole esitanud tõlgituna nimetatud rootsikeelset dokumenti.
  29. Kaebaja on kaebuses tõestanud, et tal ei olnud raha rootsikeelse dokumendi tõlkimiseks (tl 1 pöördel). On tuvastatud, et kriminaalhooldusametnik ilma selle dokumendita ei saanud langetada lõplikku otsust tööle lubamiseks või keeldumiseks ning see oli kaebajale teada. Ei ole välistatud, et sellel põhjusel kaebaja ei esitanud avaldust välismaale tööle asumiseks. Kohtu toimiku materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks suuliselt esitanud taotluse enese välisriiki tööle lubamiseks ja sellega rikkus teadlikult teadaolevat asjaajamiskorda. Sellest lähtudes ei saa kohus käsitleda ametniku tegevust kui keeldumist toimingu sooritamisest. Kaebaja ei selgitanud kordagi, et kriminaalhooldusametnik ei andnud talle blanketti avalduse koostamiseks või keeldus temalt kirjaliku avalduse vastuvõtmisest. Mingit takistust vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamiseks kaebajal ei olnud ja seega ta ei ole ise realiseerinud oma õigust selle avalduse esitamiseks.
  30. Isegi kui asuda seisukohale, et kriminaalhooldusametnik keeldus suuliselt kaebajale loa andmisest tööle minekuks välismaale, ei toiminud kohtu arvates ta õigusvastaselt, sest tõendamist leidsid kaebaja rikkumised, mis on kajastatud kohtuotsuse punktides 15-17 ja mis alusel keeldumist motiveeriti. Kuna kaebaja oli lahkunud välismaale veebruaris 2014 ilma selleks eelnevalt luba 4 taotlemata ja ei esitanud asjakohaseid tõendeid Rootsis koolitusel osalemise kohta, ei pidanud kriminaalhooldaja võimalikuks ka edaspidi kaebuse esitaja lubamist välisriiki tööle, kuna isik ei ole täitnud talle KarS § 75 lg 1 punktide 1, 2, 5 ja 6 alusel kehtestatud kontrollnõudeid. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt ning et kaebuse esitajale oleks tekkinud vastustaja süül varalist kahju. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine. Kaebaja oleks saanud talle määratud kontrollnõudeid täites ja kriminaalhoolduse nõuetele alludes kahju tekkimist ära hoida. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  31. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.