lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Kohus leiab, et hageja poolt laenulepingu üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade tasu on ebamõistlikult suur, arvestades võimalikku kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on
lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega hagejal on õigus nõuda kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kulutuste hüvitamist üldtingimuste hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja 2 põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus 5 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 35 eurot (7 × 5) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Ka praegu kehtiva seaduse järgi võib võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel tasu meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (
Lepingu sõlmimise ajal see määr küll ei kehtinud, kuid iseloomustab seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudekulu suurusele. 13. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 88% ulatuses. Hageja palus välja mõista kostjalt riigilõivu 125 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ja 12% hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 110 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.