Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. Kohus leiab, et PLACET GROUP OÜ hagiavaldus Aimar Tamme vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulu 24 euro väljamõistmist. Võla sissenõudmiskuludeks on hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kahe võlateatise (meeldetuletus I ja meeldetuletus II) eest. Teenustasu nõue mõlema kirja eest on 12 eurot, kokku 24 eurot. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu (PLACET GROUP OÜ) üldtingimuste p-le 9.3 kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi tähtaegselt ja laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud laenuandjale hüvitama võla menetlemisega seotud kulud vastavalt 2 kehtestatud teenustasude hinnakirjale, mis on laenulepingu lahutamatuks osaks (tl 33). Hageja poolt 29.10.2013 kinnitatud lisateenuste hinnakirja järgi on esimese meeldetuletuskirja tasu 12 eurot ja teise meeldetuletuskirja tasu samuti 12 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Seega, kuna kõnealuse lepingu sõlmis kostja tarbijana, siis on kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 4 keelatud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 24 eurot hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 91% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses
Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 108 eurot koos käibemaksuga, kokku 183 eurot. Hageja esindaja on kinnitanud, et ITM Inkasso OÜ on käibemaksukohuslane ning kõik kulutused õigusabile on tehtud tsiviilasja raames. Kuna hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohuslane, siis tuleb
Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja toiminguid õigusabi osutamisel, leiab, et need on põhjendatud ühe tunni ulatuses ja osas, mis puudutab hagiavalduse koostamist. Arvestades, et hageja esindaja tunnihind on 45 eurot, tuleb talle hüvitada õigusabikulud summas 45 eurot, mis on ühe tunni esindaja töö eest. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 120 eurot, millest, arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada 91% ehk 109.20 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.