TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-3018 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla tege

) § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus] ja ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja kohaselt oli tegemist kinnipeetavaga, kes on ohtlik vanglas viibivatele isikutele, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut.

1. 27.11.2013 paigutati kaebaja kambrisse
3. Tartu Vangla 09.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/13 (tl 57-58) lõpetati osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmetena jalaraudade kasutamine.
4. Tartu Vangla 06.02.2014 käskkirjaga nr 6-1/123 (tl 59-60) lõpetati osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine.
5. 10.03.2014 paigutati kaebaja ümber E-hoone
6. osakonna (avatud eluosakond) kambrisse
8. Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja 19.02.2015 otsusega nr 6-8/21 (tl 63) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakulutuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a

§ 55

lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja ametnike sisenemisel kambrisse. Otsuse kohaselt on piisavalt alust arvata, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele ja võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist ning seeläbi ohustada vangla julgeolekut. Täiendavaid julgeolekuabinõusid otsustati kohaldada kuni 20.02.2015 kella 16.00ni. 7. Tartu Vangla 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 (tl 64-65) kohaselt otsustas üksuse juht jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja suhtes kohaldati liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, ohjeldusmeetmetena käe- ja jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit (v.a

§ 55

lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja ametnike sisenemisel kambrisse ning isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist. 19.02.2015 paigutati kaebaja E-hoone

1. osakonna (suletud eluosakond) kambrisse
3. Tartu Vangla 10.04.2015 käskkirjaga nr 6-1/393 (tl 67-68) lõpetati osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja suhtes lõpetati ohjeldusmeetmetena jalaraudade kasutamine.
4. Tartu Vangla 12.05.2015 käskkirjaga nr 6-1/546 (tl 69-70) lõpetati osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kaebaja suhtes lõpetati isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise piirang.
5. Tartu Vangla 11.06.2015 käskkirjaga nr 6-1/698 (tl 71-72) lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses seoses asjaolude ära langemisega.
6. 11.06.2015 paigutati kaebaja E-hoone
7. osakonna (avatud eluosakond) kambrisse
9. Tartu Vangla 28.09.2015 käskkirjaga nr 6-1/1234 (tl 73) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, kes toimepandud rikkumistega ohustab vangla üldist julgeolekut.
10. 28.09.2015 paigutati kaebaja E-hoone
11. osakonna (suletud eluosakond) kambrisse
13. Tartu Vangla 11.01.2016 käskkirjaga nr 6-1/33 (tl 74) lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies mahus.
14. 11.01.2016 paigutati kaebaja E-hoone
15. osakonna (avatud eluosakond) kambrisse
17. 30.09.2015 esitas kaebaja vanglale taotluse (reg nr 6-24/7427-1, tl 21 pöördel), milles palus võimaldada jälgida raadio-ja televisioonisaateid, kuna

§ 69lg-d 1 ja 2 selliseid piiranguid ette ei näe.

Tartu Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, selgitades 15.10.2015 vastuses nr 6-24/7427-2 (tl 21) selle põhjuseid.

1. 23.10.2015 esitas kaebaja vanglale vaide nr 1-11/767-1 (tl 19-20), milles palus võimaldada raadio-ja televisioonisaadete jälgimist. Tartu Vangla 02.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/767-2 (tl 18) jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
2. 16.10.2015 esitas kaebaja vanglale taotluse (reg nr 6-24/7937-1, tl 17), milles palus võimaldada temale 1 tund kerget sportimist värskes õhus ja väljastada selleks vajalik varustus. Tartu Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, selgitades 21.10.2015 vastuses nr 6-24/7937-2 (tl 16) selle põhjuseid.
3. 23.10.2015 esitas kaebaja vanglale vaide nr 1-11/766-1 (tl 14-15), milles nõudis värskes õhus sportimisvõimalust ning vajaliku varustuse väljastamist. Tartu Vangla 06.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/766-2 (tl 13) jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
4. 01.12.2015 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses lukustatud kambris raadio- ja televisioonisaadete jälgimise ning värskes õhus sportimise ja spordivahendite mittevõimaldamisega. Kaebaja põhjendab, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et esitada kahjunõue, kuna vangla poolt tekitatakse talle füüsilist ja moraalset kahju. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 04.12.2015 esitas XXX kohtule täiendava taotluse (tl 28).
5. Tartu Halduskohus jättis 22.12.2015 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste (kaebuse nõuete täpsustamine) kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva. 04.01.2016 saabus kohtusse XXX puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 37).
6. 12.01.2016 määrusega jättis kohus teistkordselt XXX kaebuse käiguta ja andis puuduste (kaebuse nõude täpsustamine) kõrvaldamiseks tähtaja. 14.01.2016 teatas kaebaja kohtule (tl 46), et soovib lisaks tuvastamiskaebusele esitada kohustamisnõude, et Tartu Vanglale tehtaks ettekirjutus võimaldada kaebajale raadio- ja televisioonisaadete vaatamist ja igapäevast spordiga tegelemist jalutuskäigu ajal ühe tunni jooksul.
7. Tartu Halduskohus vabastas 21.01.2016 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 23.02.2016 saabus kohtusse Tartu Vangla vastus kaebusele (tl 52-54).
8. 10.03.2016 kohtumäärusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 21.03.2016 saabusid kohtusse kaebaja täiendavad seisukohad (tl 88-89). KAEBAJA VÄITED
9. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja lukustatud kambris viimise ajal jälgida raadio- ja telesaateid, samuti ei võimaldanud vangla tal spordiga tegeleda igapäevaste jalutuskäikude ajal, viidates Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitusele Rec

§ 651

lg 3 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil sama seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. 30. Riigikohtu halduskolleegium asus 05.12.2011 otsuse nr 3-3-1-41-11 p-s 23 seisukohale, et kartserikaristuse kandmise ajal teeb raadio-ja televisioonisaadete jälgimise võimatuks

§ 651lg 3 esimese lausega vanglasisesele liikumisvabadusele seatud piirang.

Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei pea distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas eraldi välja tooma

§ 31

lg 1 toodud õiguse piiramist ega seda põhjendama, kuna nimetatud piirang tuleneb kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ning vangla sisekorraeeskirja sätetest. Piirangute ära märkimise korral ei too piirangute rakendamise põhjendamata jätmine kaasa karistamise käskkirjas nimetatud piirangute tühistamist. Sellised piirangud on põhjendatud, kui kartserikaristus on määratud õiguspäraselt. Kohus nõustub vastustajaga, et Riigikohtu selline seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisele. 31.

§ 69

lg 2 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

§ 69

alusel piiratakse sarnaselt kartserisse paigutamisega kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Sarnaselt kartserikaristuse täideviimisega puudub ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud isikul õigus liikuda osakonna piires väljapool elukambrit ning temale võimaldatakse soovi korral viibida vähemalt 1 tund värskes õhus. Seega on sarnaselt kartserikaristuse täideviimisega isiku vanglasisene liikumisvabadus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega piiratud ning piirangud raadio- ja televisioonisaadete jälgimisele vangla elektriseadmete kaudu tulenevad kohaldatud meetme olemusest. Kuivõrd täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole kohtu hinnangul karistus, on isikul, kellel ei ole

§ 69

lg 2 p 2 alusel keelatud isiklike esemete kasutamine, võimalik eraldatud lukustatud kambris viibimisel kasutada isiklikke elektriseadmeid (ka raadio ja teler) ning seeläbi jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kuna kaebajal selliseid isiklikke seadmeid ei olnud, siis tulenes vangla elektriseadmete kaudu raadio- ja televisioonisaadete jälgimise piiratus eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kohaldatud meetme olemusest ning sellega seatud liikumispiirangust, mistõttu ei saa seda pidada kohtu arvates õigusvastaseks. Tegemist on meetme kohaldamisega kaasneva paratamatu ebameeldivusega. 32.

§ 31lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

Vastustaja väidete kohaselt ei ole Tartu Vanglas kinnipeetavate elukambritesse sisse ehitatud telereid ega raadiot. Avatud eluosakondade olmeruumidesse on paigaldatud teler selleks, et kinnipeetavatel oleks võimalik jälgida televisioonisaateid ka juhul kui neil isiklik teler puudub. 33.

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 7 lg 1 sätestab kambri sisustusse kuuluvad esemed. Nimetatud lõike p 5 kohaselt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral valjuhääldi. Seega ei pea vanglale kuuluv raadio või televiisor olema kambris ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda teleri või raadio tagamist kambrisisustuselemendina. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka eraldatud lukustatud kambris on olemas võimalused isikliku raadio või teleri olemasolul neid kasutada, kui kinnipeetava suhtes pole kohaldatud

§ 69lg 2 p 2 sätet, kuid kohtule teadaolevalt kaebajal nimetatud seadmed puuduvad.

34. Kaebaja väidab, et vangla ei võimaldanud talle igapäevast sportimist värskes õhus vastavalt EVR sätetele.

§ 55

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ja lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt 1 tund. 35. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai vastavalt

§ 55

lg-le 2 viibida ettenähtud jalutuskäigul värskes õhus, samuti ei ole vastustaja piiranud kaebaja õigust tegeleda jalutuskäigul viibimise ajal kehakultuuriga. Vangistust reguleerivad õigusaktid ja EVR ei näe ette, et kinnipeetavale tuleb tagada igapäevaselt värskes õhus viibimine 1 tunni ulatuses ja täiendavalt võimaldada 1 tunni ulatuses värskes õhus sportimist. Samas ei tulene

§ 55

lg-st 1 kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist kinnipeetava poolt soovitud mahus. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kehakultuuriga tegelemine ei tähenda automaatselt spordiinventari ega –rajatiste kasutamist. Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuurivaldkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse valdkonda kuuluvad kehaline kasvatus, hommikvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osaliselt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jne. Võimlemisharjutustega (sh lihaste koormusharjutusi, venitus- ja painutusharjutusi) on võimalik teha ka jalutuskäigul viibimise ajal jalutusboksis. Kuigi jalutusboksis ei ole võimalik joosta pikemat distantsi, on võimalik jooksuharjutusi teha ühe koha peal seistes. Selliseid harjutusi on võimalik teha ka jalutusboksis jalutuskäigul viibimise ajal. Seega on kohus seisukohal, et kuna vastustaja võimaldas kaebajal viibida ühe tunni ulatuses värskes õhus ning kaebajal on soovi korral võimalik olnud tegeleda sel ajal kehakultuuriga, järelikult ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks.
2. Kaebaja tervisekaardi (tl 75-81) andmetest nähtub, et: - 21.02.2015 on kaebaja kurtnud valu vasakus põlves, kõnnib longates; - 25.05.2015 on kaebaja kurtnud valusid jalas ja küünarliigeses; - 02.03.2015 on kaebaja kurtnud valu jalale toetumisel, turset, mistõttu on arst näidustanud kaebajale ka säästva režiimi vähemalt 3 nädalat; - 25.03.2015 on kaebaja kurtnud valu paremas jalas ja vasakus küünarliigeses, kükitada ei saa, kõndimisel valu põlveõndlas; - 02.05.2015 on kaebaja kurtnud valusid paremas põlveliigeses üle kahe kuu, mistõttu on arst näidustanud säästva režiimi ning minimaalse koormuse; - 08.07.2015 on kaebaja kurtnud jalavalu ning lonkamist; - 09.08.2015 on kaebajale näidustatud spordisaali keeld ning väljastatud 2 karku; - 10.08.2015 on kaebajal diagnoositud kinnine põlvekedramurd ning asetatud kipslongett kolmeks nädalaks; - 16.09.2015 näidustati kaebajale kipslongett veel kaheks nädalaks; - 24.10.2015 oli kaebaja vasakul jalal olnud eelnevalt patella murd ning kips 1,5 kuud, kaebajal diagnoositi meniski kahjustused ja täpsustamata liigesekahjustus; - 24.11.2015 on kaebaja kurtnud liigeste valulikkust; - 16.12.2015 on kaebaja kurtnud põlveliigese valu, mistõttu ta ei saa kükitada, vasaku põlveliigese painutamisel tekib valu liigese mediaalsel küljel ja ta liigub küünarkepiga; - 12.01.2016 kurdab kaebaja põlvevalu, ei saa liigest täielikult painutada, liigub ühe küünarkarguga, elastsed sidemed põlvedel.
3. Arvestades eeltoodut ei teki kohtul kahtlust, et kaebaja terviseseisund ei võimaldanud tal kehakultuuri ega spordiga tegeleda. Arsti poolt tehtud tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ei võimaldanud kaebaja tervislik seisund teha lihtsamaidki liigutusi, mistõttu on vastustajale tehtud etteheited seoses kehakultuuri tegelemise mitte võimaldamisega paljasõnalised ja alusetud.
4. Kaebaja väidab, et vastustaja ei võimaldanud talle jalutuskäigul viibimise ajal spordivahendeid, kuid ei kaebusest ega vastustaja poole pöördumistest ei nähtu, milliseid spordivahendeid talle ei võimaldatud. VSkE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale spordivahendid keelatud. Erandina on määruses toodud üksnes avavangla kinnipeetavad, kuid kaebaja nimetatud kategooriasse ei kuulu. Seega ei ole kinnises vanglas paiknevale kinnipeetavale spordivahendid lubatud ning kaebaja jalutuskäigule viibimisel ei saa vangla temale ka selliseid esemeid kaasa anda. Seega on kaebaja ekslikul seisukohal, et vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale vajalikud spordivahendid jalutuskäigul viibimisel ajal. Kuivõrd piirang spordivahendite kasutamisele tuleneb justiitsministri määrusest, ei ole kohtul alust pidada vangla tegevust spordivahendite väljastamata jätmisel õigusvastaseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik