Obsah (5)

§ 172§ 478§ 520§ 522§ 524

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Tsiviilasja number 2-15-18221 Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi Tallinna Linnavalitsus Mustamä

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada eestkostja, eestkostetav, eestkostetava abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohus algatas 15.12.2015 määrusega Tallinna Linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse avalduse alusel XXX üle eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluse.
2. Tallinna Linnavalitsuse avaldusest nähtuvalt on XXX keskmise puudega töövõimetuspensionär, kes viibis SA PERH korpuse hooldusravikliinikus järelravi osakonnas ja kes viiakse Keila haigla hooldusravile. XXX on asotsiaalse eluviisiga tööealine. Tööl pole ta aastaid käinud ning kindlat elukohta ta ei oma. XXX sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega inimese sotsiaaltoetus, mis kulub peamiselt söögi ja alkoholi peale. XXX on teostatud mõlema jala sääre amputatsioon. Haigla sotsiaaltöötaja sõnul esineb XXX viimasel ajal rohkem ebaselgeid hetki ning ta ei mõista ümbritsevat adekvaatselt. Suhted emaga on head, kuid alkoholi liigtarvitamise tõttu on XXX rikkunud läbisaamise oma pojaga. Eestkoste seadmine on vajalik raha- ja varaküsimuste korraldamiseks tehingute tegemisel, hooldus- ja raviteenuste korraldamiseks ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks kohtus ja teistes ametiasutustes. XXX eestkostjaks tuleks määrata tema ema XXX, kes on sellekohase avalduse esitanud. 3.

§ 520

lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik.

§ 520

lg 1 alusel määras kohus XXX riigi õigusabi korras esindaja, kes esitas oma seisukoha kohtule 04.01.2016. Esindaja seisukohast nähtub, et esindatav orienteerus õigesti ajas, kohas ja situatsioonis, oli teadlik enda haigusest ning asjaolust, et vajab tulevikus hooldust ja kõrvalabi. Ta oli äsja läbi lugenud vaimuliku sisuga raamatu ja soovis uut lugemisvara. Eestkoste vajaduse ja eestkostja isiku suhtes seisukohta ei avaldanud. Vestlusest esindatavaga ei saanud esindaja teha järeldust, et esineksid perekonnaseaduse (PKS) §-s 203 sätestatud eestkoste seadmise eeldused. Esindajaga samal ajal haiglas viibinud esindatava ema sõnul on poja vaimne seisund haiglas viibimise ajal kiiresti ja oluliselt paranenud. Erinevalt hospitaliseerimise ajast tajub XXX ema arvates ümbritsevat adekvaatselt. Pärast eeskostja kohustuste selgitamist avaldas XXX, et ei ole võimeline eestkostja ülesandeid nõutaval viisil täitma. Eestkoste seadmisel peaks eestkostja ülesandeks jääma XXX inimväärsete elutingimuste loomine ning ravi korraldamine, samuti tema esindamine tehingute tegemisel. XXX peaks jääma õigus teha pisitehinguid. 4.

§ 522

lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema.

§ 522

lg 1 kohaselt määras kohus XXX tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Kohtule 28.12.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 657 nähtuvalt esineb XXX alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga, mille tõttu ta ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Ta ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, s.h ka pisitehinguid, samuti teostada valimisõigust, osaleda kohtuistungil ega avaldada seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkoste seadmine on vajalik. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. TsÜS § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei 2 suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 6.

§ 524

lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 1 ja 2).

Kohus kuulas XXX ära 11.01.2016 tema viibimiskohas. XXX selgitas kohtule, et ta orienteerub ajas ja kohas. Advokaat Leino Biin ajab tema asju ning sotsiaaltöötaja samuti. Ta räägib, et tal on peas kõik korras. Tal on füüsiline puue ning ta on kodutu. Emaga ta ei suhtle, ema on vana ja haige. Haiglas saab ta olla järgmise kuu alguseni, siis pannakse ta hooldekodusse, mille arved maksab Mustamäe Linnaosa Valitsus. XXX arvab, et saab ise hakkama ja tal pole mingeid asju ajada. Ta nõustub ka eestkoste seadmisega. Vestluses oli XXX arutluskäik adekvaatne ning eneseväljendus igati mõistetav.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX vaimne seisund viimasel ajal ravi tulemusena oluliselt paranenud, sellega seoses on kohtu hinnangul ära langenud vajadus tema suhtes eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. XXX määratud esindaja ja tema ema seisukoha ja vahetu mulje põhjal tekkis kohtul veendumus, et isik mõistab käesoleval ajal oma tegude tähendust ja suudab neid juhtida. XXX on käesoleval ajal suuteline adekvaatselt väljendama oma seisukohta ja tahet. XXX huve saab kaitsta volituste andmisega või muude abiliste kaudu. Füüsilisest puudest tulenevalt vajab ta pidevat hooldust ja kõrvalabi, mille korraldamisel saab abiks olla XXX elukohajärgne eestkosteasutus. Eestkoste seadmine ei ole põhjendatud ja on ülemäärane meede, kui isiku huve on võimalik kaitsta isiku õigusi ja huve vähemriivaval viisil.
2. Kohtul hinnangul ei ole XXX suhtes käesoleval ajal täidetud TsÜS § 8 lg-s 2 ja PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks, ei ole põhjendatud põhjendatud XXX üle eestkoste seadmine ja talle eestkostja määramine. 9.

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3