← Eesti

2-15-18519/12

Obsah (8)§ 172§ 478§ 522§ 520§ 524§ 525§ 531§ 526

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Tsiviilasja number 2-15-18519 Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Avalduse asjaolud ja menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-18519 algatas kohus XXX eestkoste seadmise menetluse Tallinna Linnavalitsuse avalduse algatusel. Avalduse kohaselt on XXX tervis oluliselt halvenenud, mistõttu on ta paigutatud ööpäevaringsele hooldusteenusele sihtasutuses XXX. XXX vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid tegema ega kaitsma oma tsiviilõigusi. Vajalik on eestkostja määramine. XXX pojatütar on nõus vanaema eestkostjaks hakkama.

§ 522

lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema.

§ 522

lg 1 kohaselt määras kohus XXX tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Kohtule 22.12.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 649 nähtuvalt esineb XXX täpsustamata vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. XXX vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid ja teha tehinguid, s.h pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ega teostama valimisõigust. XXX vajab eestkostet.

§ 520

lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Kooskõlas

§ 520lg 1 määras kohus XXX esindaja riigi õigusabi korras.

Vandeadvokaat Natalja Santaševa esitas oma seisukoha kohtule 02.01.2016, millest nähtuvalt toetab esitatud avaldust. Esindaja kohtus esindatavaga tema viibimiskohas. XXX vahetul suhtlemisel tekkinud mulje põhjal on esindaja arvamusel, et XXX ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema ja oma elu korraldama. Ta on voodihaige, kes vajab suunamist ja abi igapäevastes toimingutes 2 ning jälgimist. Eestkostja ülesanneteks oleks eestkostetava esindamine kõigi asjade ajamisel. XXX on sobilik isik XXX eestkostjaks olema. Kooskõlas

§ 524lg 1 kuulas kohus 07.03.2016 ära XXX.

Ärakuulamisel avaldas XXX, et ei soovi endale eestkostjat, ta käib ise pangas. XXX teab oma nime, kuid ei oska öelda oma vanust, käesolevat aastat ega kuupäeva. Enda sõnul on ta hooldekodus viibinud umbes nädala. Kooskõlas

§ 525

lg-ga 3 kuulas kohus 10.02.2016 ära XXX ning selgitas talle eestkostja ülesandeid. XXX avaldas kohtule, et on nõus oma vanaema eestkostjaks hakkama. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, lähtudes käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest ning hinnates neid kogumis, et XXX on piiratud teovõimega ning tema üle tuleb seada eestkoste. Kohtule 22.12.2015 esitatud kohtupsühhiaatrilisest aktist nr 649 nähtuvalt esineb XXX täpsustamata vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. XXX vaimne seisund ei võimalda tal iseseisvalt langetada otsuseid ja teha tehinguid, s.h pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ega teostama valimisõigust. XXX vajab eestkostet. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX eestkoste seadmine vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus ja riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud PKS § 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. XXX ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, seega on vajalik eestkoste seadmine. Kohus on asjas kogutud tõendite ja vahetul vestlusel kujunenud mulje põhjal seisukohal, et XXX huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XXX ei ole suuteline enda huve suuremate varaliste tehingute tegemisel parimal viisil kaitsma ega end vajalikul määral esindama. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada XXX õiguste ja huvide kaitseks, tema esindamiseks tehingute, v.a pisitehingute, tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamiseks. Kohus leiab, et XXX tuleb jätta õigus pisitehingute tegemiseks eestkostja määratud rahasumma ulatuses, kuna pisiostudega saaks ta vajadusel hakkama. Valimisõiguse tähenduses on XXX teovõimeline. Arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. 3 Kohus on seisukohal, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema pojatütar XXX, kes on vanaema huve siiani võimaluste piires esindanud ning on motiveeritud eestkostja ülesannete täitmiseks edaspidi. XXX on kinnitanud nõusolekut XXX eestkostjaks hakata. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXX määramise XXX eestkostjaks. PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni. Kohus selgitab, et PKS § 194 lg 2 kohaselt on eestkostjal kohustus esitada kohtule iga-aastaselt aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Aruanne peab kajastama eestkostetavale kuuluva vara, sh pensioni ja muude rahaliste vahendite liikumist. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 10. märtsiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande.

§ 531

lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kuna

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel, seega otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.03.2021.

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.