← Eesti

3-14-52065/64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52065 Haldusasi G.B.e kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – G.B. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

  1. Rahuldada kaebus osaliselt.
  2. Tuvastada, et kaebaja 09.06.2014 esitatud pöördumise (kahju hüvitamise taotluse) hilinenult lahendamine on õigusvastane.
  3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 21.12.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 10.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule G.B.e kaebus Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja märgib, et esitas 09.06.2014 vangla direktori nimele kaebuse seoses kontaktisik N. Bobiku tööalase tegevusetuse, konfliktide provotseerimise ning kaebajale probleemide tekitamisega. 02.07.2014 tagastas vangla kaebaja pöördumise, kuna see oli venekeelne. 04.07.2014 esitas kaebaja vaide, milles taotles oma 09.06.2014 1 kaebusele vastamist. 15.07.2014 vaideotsusega nr 5-18/14/19197-4 jättis vangla vaide rahuldamata. Kaebaja märgib, et ei ole oma 09.06.2014 kaebusele seni vastust saanud. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 õigusvastasuse ning ühtlasi soovib saada vastust oma 09.06.2014 kaebusele.
  6. 29.09.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal kaebuse nõuet täpsustada. Kohus märkis muuhulgas, et asjaolusid arvestades ei annaks Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 õigusvastasuse tuvastamine kaebajale ilmselt midagi, kuid kui kaebaja siiski jääb 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, siis tuleb kaebajal ära nimetada põhjendatud huvi ning selgitada, kuidas aitab vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue tema õiguste kaitsmisele kaasa.
  7. 20.10.2014 saabus kohtule G.B.e avaldus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja märkis, et tema arvates oli Tallinna Vangla tegevus tema 09.06.2014 kaebuse tagastamise osas õigusvastane. Kaebaja palus, et kohus menetleks tema kaebust seoses vangla poolt tekitatud kahju hüvitamisega, kuna vangla on mööda lasknud kõik kahjunõudele vastamise tähtajad. Kaebaja leidis, et kontaktisik N. Bobiku tegevusega ning vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 4 rikkumisega on alandatud tema inimväärikust ja tekitatud talle mittevaralist kahju. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist summas 150 eurot.
  8. 19.11.2014 nõudes palus kohus kaebajal selgelt vastata, kas ta nõuab jätkuvalt Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 õigusvastasuse tuvastamist (või siis Tallinna Vangla tegevuse, mis seisnes Teie 09.06.2014 vaide tagastamises, õigusvastasuse tuvastamist) või nõuab kaebaja üksnes kahju hüvitamist. Kohus selgitas, et tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata põhjendatud huvi ning et vaideotsuse vaidlustamisel tuleb märkida, kuidas rikub vaideotsus kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.
  9. 26.11.2014 vastuses märgib kaebaja, et palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4, milles ei ole vangla juhtkonna sisulist vastust vaidele seoses kaebajal kontaktisik N. Bobikuga tekkinud probleemiga. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastseks Tallinna Vangla tegevus seoses tema 09.06.2014 vaide tagastamisega. Lisaks eelnevale nõuab kaebaja kahju hüvitamist. Kaebaja selgitab, et tema põhjendatud huvi seisneb selles, et edaspidi Tallinna Vangla ametnikud ei kordaks neid rikkumisi ega kuritarvitaks tema poolt asjas esitatud vaietes viidatud asjaoludel ametiseisundit.
  10. 10.12.2014 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus G.B.e kaebuse Tallinna Vangla 15.08.2014 vaideotsuse nr 5-18/14/19197-4 ja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas, vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning võttis kaebuse kohustamisnõude ning kahju hüvitamise nõude osas menetlusse. Kohus tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat 30 päeva jooksul kaebusele kirjalikult vastamta.
  11. 20.01.2015 saabus kohtule Tallinna Vangla seisukoht G.B.e kaebusele. Vastustaja teatas, et kaebusele vastamisel on selgunud, et Tallinna Vangla direktor jättis 03.11.2014 vastusega nr 518/14/21667-2 G.B.e kahju hüvitamise taotluse seoses inspektor-kontaktisik Natalja Bobiku tegevusega rahuldamata. Seega on kaebaja juba oma kaebuse eesmärgi saavutanud ja kohustamisnõue ei ole käesoleval juhul enam aktuaalne. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta G.B.e kaebuse kohustamisnõude (vastata tema 09.06.2014 pöördumisele) läbi vaatamata.
  12. Seejärel palus kohus kaebajal teatada, kas kaebaja nõustub kohustamisnõude osas menetluse lõpetamisega või soovib kohustamisnõude asemel esitada tuvastusnõude (s.o tuvastada kaebajale tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastasus). Kaebaja vastas kohtule 02.02.
  14. 03.03.2015 määrusega nõustus kohus kaebuse muutmisega ning selgitas, et menetleb kohustamisnõude asemel edasi nõuet tuvastada Tallinna Vangla poolt kaebaja 09.06.2014 pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastasus. Lisaks märkis kohus, et kahju hüvitamise 2 nõude osas lahendab kohus edasi juba menetluses olevat nõuet (vastavalt 09.06.2014 taotluses ja kaebuses esitatud asjaoludel).
  15. 19.03.2015 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule pöördumise (nn „vastuväite“). 19.03.2015 vastusest võis aru saada justkui oleks kaebaja esitanud kohtukaebuse 2 kahjunõude alusel. 09.06.2015 kirjas selgitas Tallinna Halduskohus kaebajale tema kaebusega seotud asjaolusid.
  16. 13.07.2015 esitas kaebaja „vastuse kohtu selgitusele“, milles jäi selle juurde, et ta soovib asja arutamist kahe vanglale esitatud pöördumise alusel, so 09.06.2014 ja 11.06.
  17. esitatud kahjunõuete alusel. Kaebaja täpsustas, et kahe kahjunõude summa suuruseks jääb 150 eurot.
  18. 25.08.2015 kohtunõudega küsis kohus vastustaja arvamust, kuna vastustaja vastuses kaebusele ei olnud märgitud, et vangla on saanud kaks kahjunõuet (samas oli vastusele lisatud nimetatud pöördumiste koopiad).
  19. 07.09.2015 selgituses märkis vastustaja, et Tallinna Vangla 20.01.2015 vastus hõlmas ka vastust kaebaja 11.06.2014 kahjunõudele ja selgitas, et kuivõrd vangla kaebaja 11.06.2014 pöördumisele tähtaegselt ei vastanud, esitas vastustaja oma seisukoha 20.01.2015 vastuses.
  20. Vastustaja selgitas ka seda, et täiendava vastustajapoolse vastuse andmiseks puudub vajadus, kuna kontaktisiku tegevusega seotud etteheidete osas on vastus juba antud.
  21. 09.09.2015 määrusega nõustus halduskohus kaebuse muutmise (täiendamisega) ning võttis G.B.e hüvitamiskaebuse menetlusse ka osas, milles see puudutab 11.06.2014 Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nimetatud asjaolusid. Nimetatud määrusega määras kohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning tegi teatavaks kohtuistungi toimumise aja. KAEBAJA SEISUKOHAD
  22. Oma 09.06.2014 pöördumises märgib kaebaja, et inspektor-kontaktisik Natalja Bobik keeldus 04.06.2014 talle kohtudokumentidest koopiate tegemisest, öeldes, et koopiaid tehakse üksnes raha eest. Seega tekitas N. Bobik talle probleeme ja kahju ning rikkus ja piiras kaebaja õigusi. Järgnevatel päevadel,
  23. ja 06.02.2014 ei käinud N. Bobik, vaatamata kutsumisele, kaebaja juures. Kaebaja väidab, et talle ei väljastatud menetlusabi taotluse ning riigilõivu tasumisest vabastamise blankette. Oma tegevuse ja tegevusetusega takistab N. Bobik kaebajal dokumentide esitamist kohtusse. Sotsiaaltöötaja T. Aro ei tulnud õigeaegselt kaebaja juurde. Juba seitse kuud pole kaebaja saanud vastust seoses isikliku täitmiskavaga. N. Bobik on kõik mõistlikud tähtajad ammu mööda lasknud. Kaebajale avaldati „moraalset survet“, tekitati moraalset kahju ja provotseeriti konfliktile. Lisaks ei saanud ta lukustatud kambris viibimise ajal vähemalt 1 kord telefoniga rääkida.
  24. 11.06.2014 pöördumises (II kd, tl 93) märgib kaebaja, et 10.06.2014 palus ta N. Bobikul teha koopiad vajalikest dokumentidest, kuid N. Bobik ütles „jämedas vormis, et teeb koopiad viimast korda“ ning kuulamata kaebajat lõpuni, lükkas toiduluugi kinni oleks kaebaja sõrmed peaaegu sinna vahele jäänud. Lisaks ei andnud ta kaebajale võimalust küsimuste esitamiseks. Kaebaja leiab, et N. Bobiku poolne agressiivne ja vaenulik suhtumine kujutab kaebaja „varjamatut solvamist“.
  25. Kohtule esitatud kaebuses on G.B.e väited kokkuvõtvalt järgmised.
  26. Tallinna Vangla on kaebajale mittevaralist kahju tekitanud, seega esitab ta kahju hüvitamise nõude. Samuti on vangla mööda lasknud kõik kahjunõudele vastamise tähtajad (I kd, tl 54). 3
  27. Inspektor-kontaktisik N. Bobik on ametiseisundit kuritarvitanud ning takistanud kohtu jaoks vajalike dokumentide, kohtu protokollide ja otsuste koopiate tegemist. Kaebaja hinnangul on N. Bobik keeldunud töö tegemisest ning tema väljakutse peale kohale tulemisest, rikkunud viisakusreegleid ning „veeretanud enda kohustusi sotsiaaltöötaja peale“. Kaebaja väitel on N. Bobik rikkunud tema õigusi ning tekitanud talle moraalset kahju.
  28. Oma 20.10.2014 pöördumises leiab kaebaja, et tema 09.06.2014 kaebusele/vaidele on sisuliselt vastamata jäetud, mistõttu oli ta sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Kaebaja soovib, et edaspidi teeksid ametnikud oma tööd ning vastaksid kaebustele ja vaietele seadusest lähtuvalt. Kaebaja selgitab, et N. Bobik on kaebaja aadressil väljaöelduga, etteheidete ja rahulolematusega ning soovimatusega tööd teha tekitanud talle moraalselt kahju ning alandanud tema inimväärikust. Seejuures viitab kaebaja oma 09.06.2014 esitatud pöördumisele.
  29. 26.11.2014 kohtule esitatud täpsustuses selgitab kaebaja kahju hüvitamise nõudega seotud asjaolusid. Väidetavalt oli tal vaja asjas nr 2-14-50912 toimunud kohtuistungi protokolli koopiaid. Lisaks oli tal vaja asjaga nr 2-12-20151 seotud dokumentide koopiaid, et need lisada Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatavale kaebusele. Kohtunõuete täitmine oli seotud tähtaegadega, kuid N. Bobik takistas vajalike koopiate saatmist.
  30. 02.02.2015 täpsustuses märgib kaebaja, et N. Bobik pettis teda (I kd, tl 177), kuna andis kahe vastuse asemel ainult ühe. Kaebaja väljendab rahulolematust sellega, et vastus tema 09.06.2014 pöördumisel tuli alles 01.11.2014 ehk viis kuud hiljem. Kaebaja soovib vangla (eelkõige N. Bobiku) tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning kahju hüvitamist.
  31. 09.02.2015 kohtule esitatud pöördumises nimetab kaebaja vastuväited vastustaja vastusele ning märgib (II kd, tl 49 pöördel), et vangla poolt temale tekitatud mittevaraline kahju seisnebki selles, et vangla põhjustas talle hingelisi kannatusi, provotseeris konflikte, kulutades närve, tekitades talle stressi, alandades teda oma valede ja intriigidega, teotades tema ausat ja head nime ning laimates teda sotsiaaltöötaja T. Aro aruannetes. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  32. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  33. Kaebuse kohaselt keeldus N. Bobik kaebajale kohtudokumentidest koopiate tegemistest öeldes, et koopiaid tehakse üksnes raha eest. Seega tekitas N. Bobik kaebajale probleemi ja kahju, takistades materjalide esitamist seoses kohtumenetlusega. Kaebaja kohtudokumendid ei ole Tallinna Vangla poolt avalikke ülesandeid täites loodud, seega ei ole tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja ka vanglalt nõuda endale vajalikest dokumentidest vajalike koopiate vangla kulul tegemist. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) p 11.6.1 kohaselt on vangla vahendusel kinnipeetaval võimalik kasutada erinevaid teenuseid, sh pesu pesemine, koopiate tegemine, pikaajalise kokkusaamise toa kasutamine, ajakirjanduse tellimine, lubatud elektriseadmete kasutamine, mille eest tuleb kinnipeetaval tasuda oma isikukontolt. Seega on koopiate tegemine vangla poolt kinnipeetavale osutatav teenus, mille eest kinnipeetaval endal tasuda tuleb. Juhul, kui kinnipeetaval isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, on tal alati võimalik edastada kohtule enda materjalide originaalid ja paluda kohtul need endale tagastada. Eeltoodust nähtub, et vanglal ei ole kohustust kaebajale tasuta tema dokumentidest koopiaid teha, mistõttu ei ole inspektor-kontaktisik koopiaid mitte tehes õigusvastaselt toiminud.
  34. Kaebaja toob välja, et inspektor-kontaktisik 05.-06.06.2014 tema juures ei käinud, kuigi kaebaja teda kutsus. 4 Kodukorra p 1.7 kohaselt annab kinnipeetavale teavet kontaktisik, kui ei ole sätestatud teisiti. Kodukorra seletuskirjast nähtub, et vanglas on esmaseks ametnikuks, kelle poole kinnipeetav saab pöörduda, kontaktisik. Samas ei ole kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine tema esmane ega ainus küsimuste lahendamise võimalus. Õigusaktide järgi võib kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Inspektor-kontaktisiku N. Bobikul oli keskmiselt 35-40 kinnipeetavat, kelle probleemidega igapäevaselt tegeleda. Avatud eluosakonnas oli N. Bobikul vastuvõtuajad iga päev hommikuti 1-1,5 tundi. Lisaks käis N. Bobik 2-3 korda nädalas vestlemas nende kinnipeetavatega, kes olid paigutatud lukustatud kambritesse (nagu kaebaja). Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi Raido Kerneri poolt allkirjastatud tunnistaja ütlused (vastustaja vastuse lisa 13, I kd, tl 116), mis on antud peale vestlust inspektor-kontaktisik Natalja Bobikuga. Üksuse juht Raido Kernerile selgitas N. Bobik, et väide nagu ei oleks ta üldse kaebaja juurde läinud, ei vasta tõele. Tallinna Vangla direktori 12.08.2011 käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi“ kohaselt on inspektor-kontaktisikul suur hulk teenistusülesandeid, mis ei piirdu ainult kaebaja probleemide lahendamisega. Samuti ei ole kontaktisikul kohustust kaebaja kutse peale tema juurde minna. Inspektor-kontaktisik N. Bobik külastas kaebajat isiklikult 2-3 korda nädalas, muudel aegadel saavad kinnipeetavad kontaktisiku poole kirjalikult pöörduda. Pöördumistele vastatakse seadustes (nt AvTS, MSVS) ette nähtud tähtaegadel. Tallinna Vangla on seisukohal, et inspektor-kontaktisik N. Bobiku tegevus mitte minnes
  35. ja
  36. juuni
  37. a kaebaja kutsel tema kambri juurde ei olnud õigusvastane.
  38. Menetlusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse blankettide väljastamine. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et ta ei oleks eelnimetatud blankette saanud. Menetlusabi taotluse ja riigilõivu vabastamise blanketid on kaebajale väljastatud hiljemalt soovi avaldamise päevale järgneval päeval. R. Kerneri selgitustest (vastustaja vastuse lisa 13, I kd, tl 116) nähtub, et blankette viis G.B.ele ka inspektor-kontaktisik Helena Loorits, kelle kinnitusel viis ta blankette kambrisse 208 umbes 10 eksemplari. Lisaks kontaktisiku poole pöördumisele oli kaebajal võimalus soovitud blankette saada ka valvuritelt, samuti oli tal võimalik kirjalikult oma soov vanglale edastada. Eeltoodust nähtuvalt ei ole Tallinna Vangla takistanud kaebajal enda õiguste kaitset kohtumenetluses ega rikkunud kaebaja õigusi.
  39. Kaebaja etteheited Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja Tatjana Aro suhtes. Kinnipeeturegistrist nähtuvalt on sotsiaaltöötaja G.B.ega regulaarselt kohtunud ja viinud oma pädevuse piires läbi vestlusi ja nõustamisi. Kinnipeeturegistrist nähtuvad mitmed T. Aro poolt tehtud sissekanded. Vastustaja on seisukohal, et sotsiaaltöötaja ei ole kaebaja õigus mitte kuidagi rikkunud ning on igakülgselt kaebaja probleeme lahendada püüdnud.
  40. Kaebuse kohaselt läks N. Bobik kaebajaga suheldes isiklikuks, lisaks provotseerib ametnik konflikte.
  41. N. Bobik selgitas oma vahetule juhile R. Kernerile (vastustaja vastuse lisa 13, I kd, tl 116), et selliselt ta käitunud ei ole. Vestlused kaebajaga piirdusid sellega, et kinnipeetav küsis koopiaid ja sai keelduva vastuse koos põhjendustega, mille peale läks kaebaja närvi ja eemaldus toiduluugist.
  42. Kaebus seoses isikliku täitmiskavaga (ITK)-ga. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 11.02.2014 vaide nr 5-15/14/4492-1 seoses sellega, et ei ole rahul talle koostatud ITK-ga. Vaie oli esitatud ajal, kui kaebaja kontaktisikuks oli Marju Kuuse. Vaie suunati täitmiseks Natalja Bobikule. N. Bobik vestles 05.03.2014 kaebajaga ning kaebaja võttis vaide tagasi (vastustaja vastuse lisa 15, I kd, tl 119). HMS § 14 lg 8 kohaselt võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Tulenevalt asjaolust, et G.B. kinnitas 5 05.03.2014 oma allkirjaga, et kirjalikku vastust ta ei soovi, ei olnud vanglal põhjust kõnealust vaiet ka lahendada.
  43. Kaebuses väidab kinnipeetav G.B., et mittevaraline kahju tekkis talle inspektor-kontaktisiku Natalja Bobiku tegevusest. Kaebuse menetluse käigus selgus, et kaebaja väited inspektor-kontaktisik N. Bobiku ebaprofessionaalsest käitumisest on subjektiivsed ning ametniku käitumine ei ole väljunud ametialasest suhtlemisest. Kaebajale on korduvalt selgitatud nii tasuta koopiate tegemisega, blankettide väljastamise kui ka koostatud ITK-ga seonduvat, kuid vaatamata sellele on kaebaja jäänud eriarvamusele ning leidnud, et inspektor-kontaktisiku tegevus rikub tema õigusi. Neljanda üksuse inspektor-kontaktisik N. Bobik on staažikas vanglaametnik, kes on vanglateenistuses alates 20.05.
  44. N. Bobikul on laitmatu teenistuskäik ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused (vastustaja vastuse lisa 16, I kd, tl 141). Tallinna Vanglal puuduvad N. Bobiku osas igasugused etteheited.
  45. Osas, milles kaebaja märgib, et lukustatud kambris ei võimaldatud talle lisahelistamist, on väär. Nimelt sai kaebaja ajavahemikul 02.06.2014-06.06.2014 helistada kahel päeval. 02.06.2014 tegi ta erakõne, mille kestus oli 5 minutit ning lisaks ka ametliku kõne, kuid sellele ei vastatud (vastustaja vastuse lisa 17, I kd, tl 142). 04.06.2014 sai kaebaja veel ühe lisahelistamise, kus ta sai teha erakõne kestvusega 5 minutit. Arvestades, et kaebaja ei ole rohkem taotlusi helistamiseks esitanud, siis on vangla tegevus kaebajale helistamiste võimaldamisel olnud õiguspärane. Väited ametniku selgituste osas ei leidnud kahjunõude menetluse käigus tuvastamist. Seega ei ole leidnud kaebaja väited ka helistamiste mittevõimaldamise osas tuvastamist.
  46. Kaebaja on käinud ka vangla juhtkonna (direktori) vastuvõtul, kes on talle samuti selgitanud kaebuses toodud väidetega seonduvat, kuid ka siis on kaebaja jäänud eriarvamusele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja hinnangul võiks vangla tegevus olla teistsugune, ei muuda veel vangla tegevust õigusvastaseks. Kuna vastustaja on tuvastanud, et vangla tegevus on olnud õiguspärane ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega, siis on täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest, mille kohaselt peab haldusorgani tegevus olema õigusvastane.
  47. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise teise eeldusena tuleb kontrollida, kas isikule on kahju tekkinud. Mittevaralise kahjunõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, samuti au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude menetluse käigus selgus, et kaebaja väide mittevaralisest kahjust on paljasõnaline ning asjaolusid arvestades, ei ole ka kahju tekkimist võimalik eeldada. Seega on täitmata ka teine kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest.
  48. Arvestades, et kahjunõude rahuldamise kaks eeldust on täitmata, ei ole võimalik ka kolmanda eelduse, st põhjusliku seose esinemine.
  49. G.B. on korduvalt alusetult leidnud, et vanglateenistujad konflikte õhutavad ja temasse halvasti suhtuvad. Lisas 15 (I kd, tl 119) edastatud G.B.e vaide tõlge kinnitab, et ta ei olnud rahul ka kuni 24.01.2014 talle määratud inspektor-kontaktisik Marju Kuuse tööga, samuti süüdistas ta nii viimast kui ka finants- ja majandusosakonna spetsialist Anne Rudsitit ja laooperaator Leili Butkust konfliktide õhutamises ja intrigeerimises (haldusasi 3-13-1883). Haldusasjas 3-14-50250 leidis G.B., et eesti keeles rääkimisega provotseeris teda neljanda üksuse valvur Laivi Joarand jne. Vastustaja leiab, et kaebaja ei taha mõista, et vanglaametnikud peavad oma töös lähtuma kehtivatest õigusaktidest nii ITK koostamisel, pöördumistele vastamisel, telefonikõnede võimaldamisel kui ka igapäevaseid jooksvaid tööülesandeid täites. 6
  50. Alates 01.12.2014 on G.B.e inspektor-kontaktisikuks määratud Sander Kusmin.
  51. Käesoleval juhul ei ole leidnud kinnitust, et G.B.ele oleks tekitatud alandust, hirmu, nördimust, muret, kaotusvalu ega kahjustanud tervist. Samuti ei ole taotlejale tekkinud püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, väljanägemise muutust, olulist psüühika või närvitegevuse häiret, samuti heaolu langust või põhjendamatult loodetud heaolu loomise kaotust. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla seisukohal, et kaebajale ei ole Tallinna Vangla tegevuse tagajärjel ka kahju tekkinud. Käesolevalt ei ole tuvastatud vangla tegevuse õigusvastasust ega ka kaebajale mingisuguse mittevaralise kahju tekkimist. Seega ei ole Tallinna Vangla toiminud õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei saa esineda ka põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.
  52. Kuna Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu, et kaebajale oleks kahju tekkinud, siis puuduvad alused ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb G.B.e kaebus jätta rahuldamata.
  53. 07.09.2015 esitatud vastuses selgitas vastustaja, et Tallinna Vangla 20.01.2015 vastus nr 111/14/24924-7 kaebusele hõlmab ka vastust G.B.e 11.06.2014 kahjunõudele, milles kaebaja leidis, et 10.06.2014 tekitas inspektor-kontaktisik N. Bobik talle seoses koopiate tegemisega mittevaralist kahju.
  54. Lisaks selgitas vastustaja, et kaebaja 09.06.2014 kahjunõue lahendati vangla poolt 03.11.2014 otsusega nr 5-18/14/21667-
  55. Kaebaja 11.06.2014 pöördumisele kahjunõude osas vangla tähtaegselt ei vastanud ja andis oma seisukoha seoses inspektor-kontaktisik N. Bobiku tegevusega käesolevas kohtuasjas 20.01.2015 antud vastuses.
  56. Vastustaja hinnangul on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nii 09.06.2014 kui ka 11.06.2014 kahju hüvitamise taotluse osas.
  57. G.B. esitas 09.06.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise nr 5-18/14/17432-1 (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisa nr 6). Nimetatud pöördumine tagastati kaebajale vangla poolt 02.07.2014 vastusega nr 5-18/14/17432-2 selle tõlkimise korraldamiseks (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisa nr 7). Kaebaja esitas eelnimetatud pöördumise tagastamise peale 04.07.2014 vaide (registreeriti 08.07.2014 numbriga 5-15/14/19197-1 (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisad nr 8 ja 9)). Kõnealuses 09.06.2014 pöördumises 5-18/14/17432-1 sisaldunud kahjunõue registreeriti 07.08.2014 vanglas ümber numbriga 5-18/14/21667-1 ja vangla direktor vastas sellele 03.11.2014 otsusega nr 518/14/21667-
  59. Ühtlasi selgitas vastustaja, et juhul, kui kohus nõustub kaebuse täpsustamise/muutmisega, ei soovi vastustaja uut vastust esitada, kuna 20.01.2015 vastuses on vangla juba andnud oma hinnangu inspektor-kontaktisik N. Bobiku tegevuse osas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  60. Kohus märkis 09.09.2015 määruses, et kohus jätkab menetlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mille aluseks on kaebaja poolt 09.06.2014 ja 11.06.2014 vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlused ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas (kaebaja 09.06.2014 pöördumisele tähtaegselt mittevastamine).
  61. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Analüüsides poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 7 Kaebaja tuvastamisnõue (tuvastada 09.06.2014 pöördumisele vastamisega hilinemise õigusvastasus) tuleb kohtu hinnangul rahuldada.
  62. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
  63. Ülevaatlikkuse huvides võtab kohus esmalt seisukoha tuvastamisnõude osas (I), analüüsib seejärel kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning kontrollib, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud ning kas kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud (II) ja jagab viimaks menetluskulud (III). I
  64. Seoses tuvastamisnõudega selgitab kohus järgmist. Kaebaja esitas esmalt kohustamisnõude, milles soovis, et vastustaja vastaks tema 09.06.2014 esitatud pöördumisele. Kaebusele vastates teatas vastustaja kohtule, et kaebaja on jätnud teatamata, et pöördumine lahendati. 09.06.2014 pöördumise oli vangla esmalt tagastanud põhjusel, et see oli koostatud vene keeles. Kuivõrd vangla leidis, et ta peab tagama tõlke üksnes õiguskaitsemenetluses või süüteomenetluses ning ei märganud, et tegemist on kahju hüvitamise taotlusega, tagastas vastustaja kaebaja pöördumise. Kaebaja esitatud vaide läbivaatamisel leidis vangla, et muude küsimuste kõrval on tegemist kahjunõudega ja saatis selle tõlkimisse. Vangla asus kahjunõuet lahendama ja lahendas selle 03.11.
  65. Vastustaja leidis muu hulgas, et taotluse esitaja väited on subjektiivsed ning ametniku käitumine ei ole väljunud ametialasest suhtlemisest. Lisaks selgitati ka muid pöördumises nimetatud etteheiteid. Kaebaja kahjunõude osa jäeti rahuldamata.
  66. Kohus küsis seejärel kaebajalt, kas kaebaja on nõus kohustamisnõude osas menetluse lõpetamisega ning palus kaebajal täpsemalt selgitada, et juhul, kui kaebaja soovib esitada õigusvastasuse tuvastamise nõude, tuleb tal märkida, miks see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on seejärel kohtule vastanud, et talle ei ole kohtueelselt piisavalt täpselt vastatud, kuid tema eesmärgiks on eelkõige kahju hüvitamine ning uute rikkumiste ärahoidmine. Kaebaja vastusest võib välja lugeda, et kahju hüvitamisest keeldumine 09.06.2014 kaebusele tuli alles 03.11.2014, s.o 5 kuud hiljem, mistõttu soovib kaebaja selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.
  67. Seega saab kohus järeldada, et kaebaja on silmas pidanud kahju hüvitamise taotluse hilist lahendamist. Kaebaja leiab, et vangla ei tohi rikkuda tähtaegu ning et Tallinna Vangla on õigusvastaselt tema 09.06.2014 pöördumisele vastamisega viivitanud. Oma 20.10.2014 pöördumises nimetab kaebaja preventiivset huvi („et edaspidi teeksid ametnikud oma tööd ning vastaksid kaebustele ja vaietele seadusest lähtuvalt“).
  68. Tallinna Vangla on vastuses kohtunõudele 07.09.2015 (II kd, tl 115) selgitanud, et G.B. esitas 09.06.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise nr 5-18/14/17432-1 (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisa nr 6). Nimetatud pöördumine tagastati kaebajale vangla poolt 02.07.2014 vastusega nr 518/14/17432-2 selle tõlkimise korraldamiseks (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisa nr 7). Kaebaja esitas eelnimetatud pöördumise tagastamise peale 04.07.2014 vaide (registreeriti 08.07.2014 numbriga 515/14/19197-1 (vastustaja 20.01.2015 vastuse lisad nr 8 ja 9)). Kõnealuses 09.06.2014 pöördumises 5-18/14/17432-1 sisaldunud kahjunõue registreeriti 07.08.2014 vanglas ümber numbriga 518/14/21667-1 ja vangla direktor vastas sellele 03.11.2014 otsusega nr 5-18/14/21667-
  69. Samas ei ole vangla vastu vaielnud kaebaja väitele, et lahendas kaebaja 09.06.2014 pöördumise (nii kahju hüvitamise taotluse kui ka varem märgukirjaks peetud osa) hilinemisega.
  70. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
  71. Käesoleval juhul algas kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaja kulgemine hiljemalt 07.08.2014 (s.t hetkest, mil kaebaja 09.06.2014 pöördumine, juba tõlgituna eesti keelde, registreeriti kahju hüvitamise taotlusena). Seega tulnuks taotlus lahendada hiljemalt 07.10.
  72. 8
  73. Arvestades, et kahju hüvitamise taotlus lahendati alles 03.11.2014, ei ole vastustaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel järginud seaduses sätestatud tähtaega. Seega leiab kohus, et vastustaja tegevus (kaebaja 09.06.2014 pöördumise hilinenult lahendamine) on õigusvastane. II
  74. Kaebuse kohaselt keeldus N. Bobik kaebajale kohtudokumentidest koopiate tegemisest öeldes, et koopiaid tehakse üksnes raha eest. Seega tekitas N. Bobik kaebajale probleemi ja kahju, takistades materjalide esitamist seoses kohtumenetlusega. Sama inspektor-kontaktisik ei ilmunud 05.06.06.2014 tema juurde, kuigi kaebaja teda kutsus. Kaebuse kohaselt läks N. Bobik kaebajaga suheldes isiklikuks, lisaks provotseerib ametnik konflikte. Kaebuses väidab kinnipeetav G.B., et mittevaraline kahju tekkis talle inspektor-kontaktisiku Natalja Bobiku tegevusest. Kahju tekitamist väidab kaebaja ka menetlusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse blankettide mitteväljastamisega, viitab isikliku täitmiskavaga seotud probleemidele ning teeb etteheiteid sotsiaaltöötaja T. Aro tegevusele.
  75. Tallinna Vangla on analüüsinud ja kontrollinud kaebaja kaebustes nimetatud asjaolusid ning ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane. Vastustaja hinnangul pole kaebajale kahju tekkinud, mistõttu puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  76. Kohtule nähtub, et vastustaja on kaebaja kaebuste kontrollimisel olnud põhjalik ning asjaolude uurimise raames on vesteldud erinevate ametnikega ja tegevust on kontrollitud.
  77. Kuivõrd kõige enam pretensioone on kaebajal käesoleva kaebuse alusel N. Bobik tegevusele, siis selgub, et väidetavatel rikkumiste juhtudel on N. Bobik tegutsenud lähtudes kehtivast seadusest ja vangla kodukorrast, oma tegevuses on ta juhindunud ametiülesannetest, mille täitmise eesmärgid ja vajaliku mahu määrab vangla. Tegemist on staažika vanglaametnikuga (vanglateenistuses alates 20.05.2009), vangla hindab teda kui laitmatu teenistuskäiguga töötajat, kel puuduvad ka distsiplinaarkaristused (I kd, tl 141). Tallinna Vangla kinnitab jätkuvalt, et tal puuduvad N. Bobiku tööle ja käitumisele igasugused etteheited. Kohtule nähtub, et kaebaja on mingil isiklikul põhjusel soovinud vangla ametnike tegevust halvustada, andmata endale aru, et tema pretensioonid on olnud konkreetsetel juhtudel tegelikult alusetud. Lisaks nähtub, et kaebajal on olnud pretensioonid ka kuni 24.01.2014 a määratud inspektor-kontaktisik M. Kuuse suhtes, finants- ja majandusosakonna spetsialist A. Rudsiti ja laooperaator L. Butkust vastu ja kaebuse mustritest on nähtav, et ta süüdistab kõiki konfliktide õhutamises ja intrigeerimises. Vastustaja on viidanud veel ka haldusasjale nr 3-1450250, milles G.B. leidis, et neljanda üksuse valvur L. Joarand provotseeris teda, kui kõneles temaga eesti keeles. Seegi viitab, et kaebaja hindab olukordi ilmselgelt ise mitteadekvaatselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kui vanglaametnikud peavad oma töös lähtuma kehtivatest õigusaktidest nii isikliku täitmiskava (ITK) koostamisel, pöördumistele vastamisel, telefonikõnede võimaldamisel kui ka igapäevaseid jooksvaid tööülesandeid täites ega tee kaebaja suhtes erandeid, siis võib temast endast tulenevatel subjektiivsetel põhjustel jätkuda teiste isikute süüdistamine, mis ei tähenda aga, et kahjunõudeks esineks tegelik alus. Arvates 01.12.2014 on G.B.ele määratud taas uus inspektor-kontaktisik, mis kinnitab, et vangla konflikte ei provotseeri ja teeb rahulikuks kooseksisteerimiseks ka töötajate vahetusi, et asjad hakkaksid sujuma.
  78. Kuivõrd vangla ametnike tegevusega tekitatud kahju tuleb lugeda vangla tegevusega tekitatud kahjuks, siis leiab kohus, et kaebusest ei nähtu äratuntavaid asjaolusid, mis võiks viidata võimalikule kahju tekitamisele. Kohus leiab, et kaebaja hinnangud, et vangla tegevus võiks olla teistsugune, ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. Vangla tegevus on olnud õiguspärane, kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning seetõttu ei saanud vangla kaebajale kahju tekitada. 9
  79. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub õigusvastane tegevus, kui kaebajale ei asutud tegema koopiaid, mida ta soovis esitada väidetult kohtule. Kui tegemist ei ole Tallinna Vangla poolt avalikke ülesandeid täites loodud dokumentidega, siis ei ole tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 mõttes. Koopiate tegemist vangla kulul kaebaja nõuda ei saanud ja kui talle selgitati, et selle eest tuleb tasuda, siis ei saa see kuidagi kaebajat ka solvata, see pole konflikti provotseerimine ning ametiülesannete täitmisest keeldumine. Kehtivast korrast tuleneva nõude teatavakstegemise õigus ja kohustus on vanglatöötajal. Kaebajast ei olegi võimalik aru saada, mida ta tegelikult ette heidab, kuivõrd kaebaja nimetab ära ka selle, et N. Bobik olevat väitnud kaebajale, et teeb koopiaid viimast korda. Seega väidab kaebaja, et N. Bobik on talle siiski koopiaid teinud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) p 11.6.1 kohaselt on vangla vahendusel kinnipeetaval võimalik kasutada erinevaid teenuseid, nende hulgas ka koopiate tegemine, mille eest tuleb kinnipeetaval tasuda oma isikukontolt. Kohus nõustub vanglaga, et kui kinnipeetaval isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, on tal võimalik edastada kohtule materjalide originaalid ja paluda kohtul need tagastada. Kuivõrd N. Bobik järgis reegleid, siis ei ole vangla kaebajale vajalikke koopiaid mitte tehes käitunud õigusvastaselt ja vangla ei saanud selliselt kaebajale ka kahju põhjustada.
  80. Kaebuses väidab kaebaja, et 05.-06.06.2014 ei läinud N. Bobik kaebaja juurde, kuigi kaebaja oli kontaktisikut kutsunud. 09.02.2015 esitatud täpsustuses avaldab kaebaja rahulolematust, et N. Bobikul on aega 15 korda päevas suitsunurgas istuda, kuid pole aega teda külastada. Lisaks esitab ta üldsõnalisi väiteid, et viibis
  81. aasta „mais-juunis“ lukustatud kambris, kuid N. Bobik teda ei külastanud. Vastustaja on selgitanud, et kinnipeetav suhtleb vangla juhtkonnaga ning muudes olulistes küsimustes kontaktisiku vahendusel. Seega võib nõustuda, et kontaktisikul on kinnipeetavaga seotud asjaajamistes oluline roll. Vastavalt sätestab Tallinna Vangla Kodukorra p 1.7, et kinnipeetavale annab teavet kontaktisik, kui ei ole sätestatud teisiti. Kodukorra seletuskirjast nähtub, et vanglas on esmaseks ametnikuks, kelle poole kinnipeetav saab pöörduda, kontaktisik. Samas on vastustaja õigesti märkinud, et õigusaktide järgi võib kinnipeetav pöörduda vangla poole ka kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise ehk õigusnormidega on seatud ka alternatiivsete tegevuste võimalused. Kaebaja kaebusest ega ka täpsustusest ei nähtu ühtegi kahjulikku tagajärge. Kohtule ei ole tõendatud, et kaebajal oleks mõni soovitud eesmärk saavutamata jäänud. Vanglaametnike töö peab olema organiseeritud vangla poolt selliselt, et inspektor-kontaktisik jõuaks kinnipeetavatega vajalikul määral tegeleda, kuid antud juhul ei saa järeldada, et vangla seda ei ole taganud. Kui kinnipeetaval on mõjuv põhjus personaalselt kontaktisikuga kohtuda, siis tagab kohtu arvates selle kehtiv kord, so mil kontaktisik külastab kambreid 2-3 korda nädalas ja vestleb kinnipeetavaga. Kaebaja oli kinnipeetav, kes oli paigutatud lukustatud kambrisse, seega oli kontaktisikuga vahetu ja isiklik kohtumine nädalas ette nähtud ja kaebaja ei ole üldse analüüsinud ega selgitanud, mitmel korral ta näiteks antud juhul nädalas oli kohtunud või miks just sellel konkreetsel ajal tekkis eriline vajadus kontaktisikuga kohtuda. Kaebaja ei avaldanud kohtule probleemi sisu, miks tal oli vaja kohtuda kontaktisikuga koheselt ja pole ka teada, et selle tulemusel jäi mõni oluline probleem lahenduseta. Kohtule nähtub, et kaebaja näikse arvavat, et kui ta on esitanud nõudmise kohtumiseks, et siis peab kontaktisik jätma kõik muud tööülesanded tegemata ja ruttama tema juurde. Tegelikult ei saa nii lihtsustatult suhtuda vangla töötajate tegevusse ning dikteerida oma tahet, mis survestab olukorda. Kaebajal ei ole nimetada ühtegi põhjust, mis viitaks vajadusele koheselt kohtuda, samuti ei märgi kaebaja, et tal jäigi konkreetne oluline probleem lahendamata. Kohtul ei ole alust arvata, et antud juhul polnud piisavalt tagatud kaebajal suhtlemine kontaktisikuga. 10 Kaebaja on märkinud kohtule, et ametnik peab suitsupause, kuid see ei kinnita seotult kaebaja pretensiooniga käesolevas asjas midagi. Kuna kaebaja väidab, et ametnik/ametnikud pidevalt provotseerivad konflikte, siis viitab see tegelikult hoopiski sagedastele kohtumistele, mitte kohtumiste puudumisele. Väide nagu ei oleks ametnik üldse kaebajat külastanud, ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul on vastustaja seda küsimust piisavalt põhistanud. Kaebaja on ise oma 09.02.2015 pöördumises märkinud (II kd, tl 47), et „Aga kui istusin
  82. a mais-juunis teises korpuses lukustatavas kambris (kamber 208), mitte aga
  83. plokis. Siis ta samuti ei käinud sageli […]“ ning „Korraldades minuga kambris ukseluugi kaudu konflikte“. Nimetatust nähtub selgelt, et väide justkui poleks inspektor-kontaktisik kaebajat üldse külastanud ei saa tõele vastata. Kaebaja on läbivalt teinud etteheiteid N. Bobiku suhtumise, konfliktse käitumise jms osas ning avaldanud pidevalt rahuolematust seoses ametniku suhtlusstiiliga. Seega on väide justkui N. Bobik kaebajat ei külasta, ilmselgelt alusetu. Inspektor-kontaktisikul ei ole kohustust igal hetkel kinnipeetava kutsel tema juurde minna. Seega ei saanud isegi juhul, kui N. Bobik mõnel päeval tõesti kaebaja juurde ei läinud, kaebajale kahju tekkida. Tallinna Vangla direktori 12.08.2011 käskkirjaga nr 139 kinnitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi“ kohaselt ei ole ametnikul kohustust kaebaja iga kutse peale tema juurde minna. Kaebaja ei ole vaielnud vastu, et muudel aegadel saavad kinnipeetavad kontaktisiku poole pöörduda lisaks ka kirjalikult. Kohus nõustub kokkuvõttes vanglaga, et
  84. ja
  85. juunil 2014 kaebaja kutsel tema kambri mittekülastamine ei olnud õigusvastane ega saanud põhjustada kahju. Ka kaebusest ei nähtu, et külastuspäev peaks vastama justnimelt sellele ajale, mille märgib ära kaebaja. Kaebusest ei nähtu, et justnimelt sellel päeval oli tal tekkinud küsimus, mida poleks saanud lahendada kirja teel või pisut hiljem. Ühtegi tõsiseltvõetavat ja usutavat põhjendust ei nähtu ka tema hilisemates täpsustuses.
  86. Kaebaja heidab vanglale ette, et menetlusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse blankette ei väljastatud. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et ta ei oleks eelnimetatud blankette saanud. R. Kerneri selgitustest (I kd, tl 116) nähtub, et blankette viis G.B.ele inspektor-kontaktisik Helena Loorits, kelle kinnitusel viis ta blankette kambrisse nr 208 umbes 10 eksemplari. Kaebajal oli võimalus soovitud blankette saada lisaks ka valvuritelt, samuti oli tal võimalik kirjalikult oma soov vanglale edastada. Oma 09.02.2015 pöördumises on kaebaja küll väitnud, et vangla väide menetlusabi taotluse blankettide osas on vale ning H. Loorits pole talle neid andnud, kuid kaebaja ei ole kuidagi selgitanud, milles seisnes mittevaraline kahju. Kaebajast ei ole selgelt ka äratuntav, kas ta heidab blankettide küsimuses tegevusetust ette seotult N. Bobiku tööülesannete täitmisega või üldises plaanis, kuid isegi juhul, kui kaebajale N. Bobik blankette ei toonud ja need tagati muul viisil, ei ole tegemist vangla tegevusetusega. Kohtule ei ole usutav, et H. Loorits blankette kambrisse ei viinud, kuid kui ta seda ei teinud, siis ei saanud olla ülejõukäiv küsida neid vajadusel lisaks valvuritelt. Isegi oletades, et probleem võiks olla selles, et kaebaja vajab oluliselt enam blankette seotult suurel hulgal kaebuste kirjutamisega ja isegi 10 eksemplari ei olnud piisav, siis ikkagi ei nähtuks, millest tekkis kahju. Mõistlikul viisil asja lahendades sai kaebaja vajalikke blankette juurde küsida. Kohtule nähtub, et kaebajale ei ole kahju tekitatud. Samuti ei saa sellist olukorda pidada „kuritarvituseks või mõnitamiseks“. Arvestades vastustaja selgitusi leiab kohus, et Tallinna Vangla ei saanud antud tingimustel kaebaja õigusi rikkuda ja kahju tekitada.
  87. Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja Tatjana Aro tegevusega seotud etteheited. T. Aro on sotsiaaltöötaja, kellega on G.B. regulaarselt kohtunud ja kes on viinud oma pädevuse piires läbi vestlusi ja nõustamisi. Vangla esitatud kinnipeeturegistrist nähtuvalt on T. Aro poolt tehtud 11 sissekanded, mis kinnitavad järjepidevat tegelemist kaebajaga. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et sotsiaaltöötaja ei ole kaebaja õigus rikkunud ning on kaebaja probleeme lahendanud. Vastustaja on esitanud T. Aro poolt tehtud sissekanded, millest nähtub selgelt, et kaebajaga on järjepidevalt vesteldud erinevatel teemadel, need on seotud tema elusliste probleemidega. Seejuures on osutatud abi ka nt lapse hooldusõiguse ning suhtlemisega seotud küsimuste lahendamisel, lisaks on aidatud kaebajate erinevate aktide tõlkimisel. Kohtule nähtub, et sotsiaaltöötaja kontaktid kaebajaga on olnud tihedad. Ka kaebaja 09.02.2015 esitatud täpsustavast vastusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks T. Aro õigusvastasele tegevusele või kaebajale tekkinud kahjule. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajat oleks sotsiaaltöötaja aruannetes kuidagi laimatud. Seega on kaebaja etteheited ilmselgelt põhjendamatud.
  88. Kaebuse kohaselt läks N. Bobik kaebajaga suheldes isiklikuks ja ametnik provotseerib konflikte. R. Kerner (I kd, tl 116) selgitas välja, et ametnik kaebaja süüdistust ei tunnistanud ning vestlus, millest tulenevalt kaebaja süüdistuse esitas, seisnes selles, et kaebaja küsis koopiaid ja kui sai keelduva vastuse koos põhjendustega, läks kaebaja ise närvi ja eemaldus toiduluugist. Tegemist on eelnevalt kohtu poolt käsitletud koopiate tegemise probleemiga ja nagu nähtub, puudub vanglal kohustus koopiate tegemiseks, seega on kaebaja reaktsioon ebaõiglane, mis kinnitab, et kaebaja ei arvesta kehtiva korraga vanglas ja see tingib tema vihastumise. Kui ametnik kõiki kaebaja soove ei täida, siis ei tee ta seda mitte põhjusest, et ta isik asjasse puutuks, vaid ta juhindus kehtivast korrast ega teinud kaebaja suhtes erandit. Kuna ametnik keeldus õiguslikul alusel kaebaja soovi täitmast, siis ei saa seda lugeda ei konflikti tekitamiseks ega provotseerimiseks. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et kinnipeetavale mõne ametniku tööstiil ei meeldi, ei tähenda, et see oleks otsekohe ka õigusvastane ning sellega tekiks mittevaraline kahju.
  89. Kaebus seoses isikliku täitmiskavaga (ITK)-ga. ITK küsimuses saab kohus märkida vaid seda, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 11.02.2014 vaide nr 5-15/14/4492-1 seoses sellega, et ei ole rahul talle koostatud ITK-ga. Nagu vangla märgib, oli vaie esitatud kontaktisikule M. Kuuse. Vaie suunati täitmiseks Natalja Bobikule. N. Bobik vestles 05.03.2014 kaebajaga ning kaebaja võttis vaide tagasi (I kd, tl 119). HMS § 14 lg 8 kohaselt võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. G.B. kinnitas 05.03.2014 oma allkirjaga, et kirjalikku vastust ta ei soovi, vangla kõnealust vaiet edasi ei lahendanud. 09.02.2015 kohtule esitatud täpsustuses on kaebaja märkinud (II kd, tl 48), et võttis oma vaide tagasi („05.03.2014 pärast kõike seda tüütust ja ITK kaebusele vastamisega venitamist, kutsusin pärast suulist vestlust oma kaebuse tagasi, kirjalikku vastust nõudmata“). Seega ei ole vaidlust selles, et ITK osas võttis kaebaja oma vaide tagasi ning vanglal puudus kohustus seda lahendada. Olukorras, kus kaebaja on enda sõnul „paari päeva jooksul“ (II kd, tl 48) pärast vaide tagasivõtmist ametnikule öelnud, et soovib siiski kirjalikku vastust, ei ole vanglal kohustust juba lõppenud haldusmenetlust uuesti alustada. Seega on kaebaja etteheide, et ta pole siiani õigusvastaselt saanud vastust oma „ITK kaebusele“, põhjendamatu.
  90. Mittevaraline kahju tekitamine inspektor-kontaktisik Natalja Bobiku tegevusest. N. Bobiku tegevus ei ole saanud kaebajale põhjustada kahju, kuna ametniku käitumine piirnes ametialase suhtlemisega, mille käigus on kaebaja esitanud ka põhjendamatuid nõudmisi ning vihastunud, kui tasuta koopiaid ei tehtud; blankettide väljastamisel on tegutsenud kaebaja huvides veel teinegi ametnik ja kehtib ka võimalus küsida blankette valvurilt, siis ei ole alust vangla vastu pretensioonidel, kas blanketid toob N. Bobik või keegi teine. Ka juhul, kui kaebaja mõnel kindlal päeval tõepoolest blankette ei saanud, ei ole talle kahju tekkinud. Koostatud ITK-ga seonduvas on kaebaja ise vanglat eksitanud juhul, kui ta hiljem ümber mõtles. Esitatud tõenditest ning ka kaebaja 12 enda seletusest nähtub selgelt, et ITK osas oli vaidemenetlus kaebaja enda soovil lõppenud. Seega on kaebaja etteheited ka vangla tegevusetuse osas põhjendamatud. Tallinna Vanglal puuduvad N. Bobiku osas etteheited. Pelgalt ühe kinnipeetava subjektiivsest arvamusest ning vastumeelsusest ametniku suhtes ei saa järeldada, justkui oleks ametniku tegevus õigusvastane. Kaebaja väited on üldistavad, kaebaja esitab enamasti üldsõnalisi kontrollimatuid kirjeldusi ja etteheiteid, kuid isegi juhul, kui need juhtumid, mis ta vangla ees konkreetsemalt esile tõi, vastaksid tõele, ei oleks kaebajale mittevaralist kahju tekkinud. Mõeldes oma tegevusi paremini läbi ning püüdes konflikte vältida saab kaebaja ise mõistlikul viisil oma õiguste kaitsele efektiivsemalt kaasa aidata. Kaebajale antud vastused ja teave vastavad kehtivale õigusele. Lisaks on kaebaja etteheidetega tutvunud vangla juhtkond (vrd kaebaja täpsustus, II kd, tl 49) ja ka N. Bobiku vahetu juht. Seega on vastustaja igakülgselt taganud, et kaebaja õigused oleks kaitstud.
  91. Lukustatud kambris ei võimaldatud helistamist. Vangla on esitanud andmed, millest nähtuvalt sai kaebaja ajavahemikul 02.06.2014-06.06.2014 helistada kahel päeval. Neist 02.06.2014 tegi ta erakõne, mille kestus oli 5 min ning lisaks ka ametliku kõne, kuid sellele ei vastatud (I kd, tl 142). 04.06.2014 sai kaebaja ühe lisahelistamise, tegemist oli erakõnega kestvusega 5 minutit. Rohkem taotlusi helistamiseks kaebaja ei ole esitanud, seega on vangla tegevus kaebajale helistamiste võimaldamisel olnud õiguspärane.
  92. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, samuti au või hea nime teotamise korral.
  93. Kohus nõustub vastustaja väitega, et Tallinna Vangla (s.h N. Bobiku) tegevus oli kaebaja poolt kahju hüvitamises toodud asjaolude osas õiguspärane. Kui kaebaja on ise asunud seisukohale, et teda võidakse mitte sallida, siis võib aru saada, et ta tõlgendab erinevaid situatsioone konfliktina, milles peab süüdlaseks teisi, kuid see on olukorrast ebaadekvaatne tõlgendus ja kaebaja subjektiivne hinnang, justkui oleks alandatud inimväärikust.
  94. Arvestades, et kaebaja väited mittevaralisest kahjust on põhjendamatud ning asjaolusid arvestades ei ole kaebajale kahju tekkinud, siis tuleb jätta kaebus mittevaralise kahju nõudes tervikuna rahuldamata. III
  95. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
  96. Käesoleval juhul oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Nimetatut arvestades ning pidades silmas, et kohus rahuldas kaebuse vaid marginaalses osas, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Karin Kalmiste kohtunik 13 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.