← Eesti

2-15-18882/19

Obsah (8)§ 428§ 477§ 430§ 174§ 150§ 172§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-18882 Tsiviilasi Korteriühistu XXXavaldus ju

) § 198 lg 3 ning § 6182 lg 1 ja lg 2 alusel. Puudutatud isik II teatas 22. märtsil 2016, et tal ei ole vastuväiteid kompromissi ega menetlusest kõrvaldamise osas. 3.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Avaldaja ja puudutatud isik I on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on menetlusosalistele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus leiab, et

§ 477lg-s 6 sätestatud eeldus on täidetud.

Kinnistusraamatu kohaselt on puudutatud isiku I omandis kinnistu XXX (registriosa nr XXX) ja avaldajale kuuluvad elamus asukohaga XXX korteriomandid (registriosa nr XXX ja XXX). Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 4. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Avaldaja ja puudutatud isik I leppisid kokku, et asja menetlemisega kaasnenud kulutused jäävad avaldaja kanda. Avaldaja tasutud riigilõiv 50 eurot jääb avaldaja kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab kohus kindlaks asja materjalide põhjal, et avaldajal ja puudutatud isikul I kohtuvälised kulud puuduvad. Kohus rahuldab avaldaja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 1 ja § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja puudutatud isiku I menetluskulud samuti tema enda kanda. Kohus jätab puudutatud isiku II menetluskulud

§ 172lg 1 alusel tema enda kanda.

Kuivõrd kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus nende menetluskulude kindlaksmääramiseks. 5.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Puudutatud isiku II menetlusest kõrvaldamisele ei saa määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.